KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht
- oktoober 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-17-5216 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Liis Vainola Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Deniss Jevdokimovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu DENISS JEVDOKIMOV, isikukood 38012242224, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 16.05.2018 ja lõpp 09.01.
- Kohtuasja läbivaatamise aeg 01.10.2018 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
- RESOLUTSIOON Jätta DENISS JEVDOKIMOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Deniss Jevdokimovile. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.09.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Deniss Jevdokimovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Deniss Jevdokimov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 28.06.2017 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ning KarS § 68 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 11 kuud 22 päeva 1 vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendati vangistus 352 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrati 1 aasta 7 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati Deniss Jevdokimov kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 8 sätestatud lisakohustusi. Viru Maakohtu 17.05.2018 määrusega ja KarS § 69 lg 6 alusel pööras kohus Deniss Jevdokimovile Viru Maakohtu 28.06.2017 otsusega mõistetud karistuse – 11 kuud ja 22 päeva vangistust täitmisele. Kohus luges mõistetud karistusest kantuks Deniss Jevdokimovi poolt tehtud üldkasuliku töö 118 tunni ulatuses, so 3 kuud 28 päeva vangistust ning määras ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud ja 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 16.05.
- Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7 korral, neli neist on arhiveeritud, vangistuses viibib neljandat korda. Vägivaldseid varavastaseid kuritegusid enam ei ole olnud viimase 14 aasta jooksul, need on asendunud süstemaatiliste vargustega ja arvutikelmusega. Praegune kuritegu on taas vargus, varasemalt on aga isik toime pannud 2 korda avaliku varguse vägivallaga ja 1 röövimise. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on narkosõltuvus. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Deniss Jevdokimov taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et ta on tervise tõttu 100% invaliid, elama hakkab pensionist, on seadnud eesmärgiks jätta narkootikumid maha, praegu viibib metadooni asendusravil ja ei arva, et ta oleks metadoonile üle läinud ja et see oleks nüüd uus sõltuvus. Avaldas, et lähedasi tal pole, moraalselt on talle toeks endine elukaaslane. Prokurör Liis Vainola asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, vanglas viibib isik neljandat korda. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Deniss Jevdokimovi käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, distsiplinaarkaristused puuduvad. 2 Seega on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetava asub vabanemise korral elama aadressile xxxx. Järelepäringust SA-le xxxx, kellele korter kuulub selgus, et Deniss Jevdokimovil on õigus antud elamispinda kasutada. Endise elukaaslase sõnul seisab hetkel ruum tühjana, kommunaalmaksed tasutakse. Seega on isikul vabanemise korral olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaega vabastamise peamiseks eelduseks. Isiku lähisuhtevõrgustik on äärmiselt kitsas – vanematega on suhted katkenud, tädiga suhtles viimati 10 aastat tagasi ja õde elab xxxx, ainult endine elukaaslane on talle nii moraalseks kui materiaalseks toeks. Seega vabanemise korral positiivselt toetavat perekonda kinnipeetaval igapäevaselt toeks ei ole ning kinnipeetav ise on seisukohal, et ta ei vaja sõpru ja ta eelistab üksi olemist. Vabanemisel puudub Deniss Jevdokimovil ka töökoht. Isikul on ka vähene ametliku töötamise kogemus, sest peamiselt on ta teinud juhutöid. Enne vangistust sai isik töövõimetuspensioni. Täitise andmetel on kinnipeetaval võlgasid umbes 7250 eurot, mis oluliselt mõjutavad isiku majanduslikku toimetulekut. Kohus on seisukohal, et igakuise regulaarse sissetuleku puudumisel (peale pensioni) ja olukorras, kus isik on varem toime pannud varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, ei ole Deniss Jevdokimovi vangistusest vabastamine põhjendatud. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetav küll väidab, et on motiveeritud loobuma narkootikumidest, kuid on alates
- aastast metadoonravil, mistõttu on isik vahetanud ühe sõltuvuse teise vastu. Kahel korral on Deniss Jevdokimov olnud rehabilitatsioonikeskuses esimesel korral toimus koju jõudes tagasilangus ja teisel korral
(2014)pidas keskuses vastu 2 päeva ja lahkus, kuna ei suutnud olla ilma metadoonita. Seega ei ole isik siiani suutnud narkootikumidest/metadoonist vabaneda. Alkoholiga isiku enda sõnul tal probleeme pole ning vastupidise kohta info puudub. Vangla hinnangul on Deniss Jevdokimovil probleemide lahendamise oskus kesine, ta ei mõtle oma tegude tagajärgedele: näiteks ta teadis, et kui ta satub vanglasse, siis kooselu elukaaslasega lõpeb, kuid sooritas ikkagi varguse. Pikemaajalisi eesmärke ei ole isik endale seadnud, sest nende täitmine sõltub sellest, kas ta suudab vabaneda sõltuvusainete tarvitamisest. Kuritegelikke hoiakuid ei ole Deniss Jevdokimov ilmutanud, suhtumine ametiisikutesse on heatahtlik, vestlusel on avatud ning koostöövalmis. Kriminaalhooldusel on kinnipeetav olnud kahel korral, kuid on rikkunud kontrollnõudeid ja karistus on täitmisele pööratud. Deniss Jevdokimovil on olemas motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumist ja narkootikumidest, kuid tahtejõudu millegi muutmiseks ei ole tal piisavalt olnud. Kohus on seisukohal, et varasemad tingimuslikud karistused ei ole Deniss Jevdokimovile mõju avaldanud ning isik ei ole osanud hinnata talle antud võimalust kanda karistust vabaduses. Kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid ehk asjakohased olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Praegusel juhul puudub igasugune alus arvata, et ainuüksi isiku arvamusest, et ta tahab sõltuvusainete tarvitamisest vabaneda, piisaks tema kuritegeliku käitumise mittekordumiseks. Eesmärk on küll reaalne, kuid selle 3 saavutamine, arvestades isiku varasemat käitumismustrit ja suhtumist ning sellealaseid katseid, on kohtu hinnangul vähe tõenäoline. Deniss Jevdokimov on ohtlik avalikkusele ja oht on kõige suurem siis, kui kinnipeetav jätkab sõltuvusainete tarvitamist, kuid tal ei ole vahendeid nende hankimiseks. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja endise elukaaslase toetus) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Ka märgib kohus, et asendusravi skeemi järgimine (kinnipeetav saab hetkel metadooni, mille kogust tasapisi vähendatakse) vanglas avaldab isikule positiivset mõju, kuna ta on ka varem püüdnud vastavast pahest iseseisvalt vabaneda, kuid see ei ole andnud tulemusi. Tema sõltuvusainete tarvitamise ja kuritegude vahel on aga otsene seos. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4