MS § 661 lg2) Asjaolud ja avaldus 11.04.2018 seisuga on maksukohustuslaste registri maksukohustused kokku summas 112 449,18 eurot. andmetel võlgnikul tasumata 12.02.2013 edastas maksuhaldur kohtutäiturile täitmisavalduse. Alates täitemenetluse alustamise hetkest kuni tänaseni on maksuhalduri nõude katteks laekunud ühel korral vaid 204,40 eurot. Maksuhaldurile teadaolevalt võlgnikul registervara puudub. Antud juhul on täitemenetlus kestnud alates aastast 2013, kuid tulemusteta. Maksuhaldur on rakendanud kõiki võimalusi maksuvõla sissenõudmiseks. Kohtutäituri toimingute tulemusena ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda. Kõike eelnevat arvesse võttes on maksuhaldur seisukohal, et võlgnik ei ole suuteline maksuhalduri nõuet rahuldama. Seetõttu märgib maksuhaldur, et võlgnik on maksejõuetu ning tema suutmatus rahuldada maksuhalduri nõuet ei ole ajutine. 14.05.2018. a. rahuldas kohus avalduse ning nimetas XXX ajutiseks halduriks Svetlana Pildeni. Võlgniku vastus Võlgnik sai pankrotiavalduse kätte 19.04.2018. a (tl 27). Võlgnik vastuväiteid avaldusele ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlausaldaja esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.
lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad 112 449,18 eurot, realiseeritav vara puudub. Püsiv maksejõuetus on tõendatud, puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks.
lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt vastutusotsuse tegemise ajal, s.o. 2012. aastal. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku poolt maksuseaduse rikkumine äritegevuse teostamisel. Pankrotivara moodustamise aluseks saab
Ajutise pankrotimenetluse käigus ei tuvastanud haldur vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul vara puudub. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt
Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 2
kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 450 eurot ning hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 36 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasunõue on põhjendatud.
lg 4 näeb ette, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Lisaks käsitleb menetluse raugemise korral
lg 1 p-des 2 ja 5 nimetatud kulude jaotust
lg 4, mis sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kusjuures riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).Võlgnikul vahendid kulude kandmiseks puuduvad, mistõttu kuuluvad ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest ajutise halduri kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.