KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Prokurör Tartu Maakohus 5.jaanuar 2018 Võru kohtumaja Põlvas, V
§ 121
lg 2 p 3 järgi 6-kuulise vangistusega, mis asendatud üldkasuliku tööga 180 tundi, vangistus pööratud täitmisele Tartu Maakohtu 07.12.2015 määrusega ja ära kantud 07.09.2016; tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kello Kohtuistungi toimumise aeg 5.jaanuar 2018 RESOLUTSIOON Kristjan Rinne süüdi mõista KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistada vangistusega 5 (viis) kuud. Kohtuotsuse jõustumisel kohustada Kristjan Rinnet ilmuma vangistust kandma kohtu poolt teatatud ajal ja kohta. Kristjan Rinne vangistuse kandmise aja algust arvata alates tema vanglasse saabumisest. Välja mõista Kristjan Rinnelt menetluskuludena sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot, riigi õigusabi tasu ja kulu 489 (nelisada kaheksakümmend üheksa) eurot 84 senti riigituludesse. Menetluskulud (kokku 1239,84 eurot) tasuda ositi võrdsetes osades ( osamakse 103,32 eurot) 12 (kaheteist) kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisele järgnevast kuust hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbrile 99918700000791 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-17-8771). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Menetluskulude tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. CD häirekeskuse kõne salvestisega jätta kriminaaltoimiku juurde. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale ( Põlvas, Võru tn 12) kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 5.01.
- Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult resolutiivosana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis (Põlvas, Võru tn 12) kättesaadav alates 15.02.
- Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemisest s.o alates 15.02.
- Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 5.01.2018 määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistuse sisu Kristjan Rinnet süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 05.10.2015 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (karistatus kustumata), 1.07.2017 öösel kella 3 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kortermaja läheduses lõi tahtlikult xxxxxxxx xxxxxxx ühel korral parema käe rusikaga vasakule silma piirkonda. Oma tahtliku tegevusega põhjustas Kristjan Rinne xxxxxxxx xxxxxxx turse ja hematoomi vasaku silma piirkonda, vasaku silma alla marrastuse, silmalau ja silmaümbruse kontusiooni ja füüsilist valu. Seega pani Kristjan Rinne toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav tunnistab ennast süüdi. Kaitsja leiab, et Kristjan Rinnele esitatud süüdistus on põhjendatud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kannatanu xxxxxxxx Seeme ütluste kohaselt ( tl 62 pöördel-64) viibis ta 1.07.2017 öösel kella 3 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kortermaja läheduses ühe varjualuse all. Seal viibisid ka Kristjan Rinne, K. K. , B. T. , K. P. . Varjualuse all joodi õlut. Kui Kristjan Rinne ja K. K. hakkasid ära minema, ütles 2
(7)kannatanu K. K. , et viimane ei läheks veel koju. Selle peale lõi Kristjan Rinne kannatanut parema käe rusikaga vasaku silma piirkonda. Kannatanu tundis suurt valu. Ta käis kodust läbi ja läks siis T. K. juurde, kes kutsus kiirabi. Hiljem sai Põlgaste tanklas kokku veel politseiametnik T. E. , kes tegi pildid. Järgmisel päeval pöördus kannatanu Põlva EMO-sse, kust saadeti ta edasi Tartusse. Kannatanul oli silma-põskkoopa piirkonna mõrad ja verevalumid. Tunnistaja B. T. ütluste kohaselt ( tl 64 pöördel-65) ühel ööl 2017 aastal tuli ta Otepäält ja läks xxxxxxxxx lõku alla, kus inimesed tarvitasid alkoholi. Kui Kristjan Rinne ja K. K. hakkasid ära minema, lõi Kristjan Rinne rusikaga xxxxxxxx xxxxxx vasakpoolse silma alla. xxxxxxxx xxxxxx läks silm turri, oli paistes ja verevalumites. Tunnistaja K. P. ütluste kohaselt ( tl 65) tekkis Kristjan Rinnel ja xxxxxxxx xxxxxx ükskord sõnelus. K. P. ise löögi hetke ei näinud, kuid nägi xxxxxxxx xxxxx vasaku silma all vigastusi. Süüdistatava ütluste kohaselt ööl vastu 1.07.2017 xxxxxxxxx ühe lõkualuse juures lõi ta vasaku käe rusikaga xxxxxxxx xxxxxx vasaku silma pihta. Seal toimus alkoholitarvitamine, tekkisid omavahelised näägutamised. Kristjan Rinne tahtis koos K. K. ära minna. xxxxxxxx xxxxx ütles K. K. , et ära mine ja nii see asi juhtus. Sündmuskoha asukoha kaardist koos ortofotoga ( tl 52) nähtub, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx kortermaja juures on varjualune. Isikulised tõendid on kattuvad asjaolus, et süüdistatav ja kannatanu kohtusid 1.07.2017 öösel kella 3 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas xxxxxxxxx kortermaja läheduses oleva varjualuse all, kus süüdistatav lõi ühel korral rusikaga kannatanule näkku vasaku silma piirkonda. Et süüdistatav xxxxxxxxx ühe varjualuse juures kannatanut rusikaga vasaku silma piirkonda lõi, on kinnitanud nii süüdistatav ise kui kannatanu, samuti tunnistaja B. T. . Kuigi tunnistaja K. P. kinnitusel ta löömise hetke ei näinud, ei anna see alust kahelda teiste isikute väidetes, et kannatanut lõi süüdistatav. Kuigi tunnistajad ei ole osanud konkretiseerida sündmuse kuupäeva, on selle asjaolu kohta ütlusi andnud süüdistatav ise ja kannatanu. Süüdistatav ja kannatanu ütlused on kooskõlas asjaolus, et löömine leidis aset 1.07.2017 öösel. Asjaolu, et kannatanu sai 1.07.2017 öösel vigastada, tõendavad ka 1.07.2017 kell 3.40 ajal patrullpolitseinik T. E. poolt tehtud fotod (tl 16-18). Fotodelt on nähtav, et xxxxxxxx xxxxx vasaku silma piirkond on turses ja verevalumites, vasaku silma all on marrastus. Kannatanu kohtuistungil kinnitas, et tegemist ongi fotodega, mille politseiametnik T. E. tegi 1.07.2017 öösel xxxxxxxxx. Et T. E. 1.07.2017 öösel patrullis, teenindas xxxxxxxx xxxxx seotud väljakutset ja tegi viimasest fotod, tõendab ka patrullileht ( tl 25). Viimasest nähtuvalt ajavahemikul 30.06.2017 kell 20.00 kuni 1.07.2017 kell 8.00 on patrullis olnud patrulltoimkond koosseisus T. E. ja M. K. . Kella 3.30 ajal on olnud väljakutse xxxxxx vallast xxxxxxxxx, mille sisuks oli xxxxxxxx xxxxx teade, et sai Kristjan Rinne käest tappa. Patrullilehes on märgitud, et on tehtud fotod ja isik on kiirabi poolt üle vaadatud. Asjaolu, et T. E. on vasaku silma ümbruse silmanähtavate vigastustega kannatanut fotografeerinud 1.07.2017 kell 3.40 ajal, annab alust järelduseks, et kannatanu võis vigastada saada kannatanu väidetud ajal, s.o 1.07.2017 kella 3 paiku. Asjaolu, et kannatanu võis vigastada saada kohtuistungil kirjeldatud ajal ja viisil, tõendab ka Häirekeskusele tehtud kõnede salvestis ( CD tl 53, millel failid call_20170701030652_19165177_out ja call_20170701030933_19165183_out ) koos kõne detailvaadete väljatrükkidega ( tl 54-55). Nimetatud tõenditest nähtub, et 1.07.2017 kella 3.08 ajal on ennast xxxxxxxx xxxxx nimetanud isik Häirekeskusele avaldanud, et Kristjan 3
(7)Rinne lõi teda ja tal on üks silm täiesti kinni. Kannatanu on avaldanud, et viibib xxxxxxxxx ja löömine toimus umbes 5 minutit tagasi. Seega on kannatanu Häirekeskusele avaldatud asjaolud samad tema poolt kohtuistungil avaldatud asjaoludega, mis suurendab kannatanu ütluste usaldusväärsust. Kannatanu väitel lõi süüdistatav teda parema käe rusikaga. Samas süüdistatava kinnitusel lõi ta kannatanut vasaku käega. Süüdistatav kohtuistungil kinnitas ka asjaolu, et on vasakukäeline. Et süüdistatav on vasakukäeline, avaldus ka kohtuistungil allkirja andes. Kuna Kristjan Rinne on vasakukäeline, on eluliselt usutavam süüdistatava väide, et ta lõi kannatanut mitte parema käe, vaid vasaku käe rusikaga. Kuna kannatanu sai ootamatu löögi silma piirkonda, on kohtu arvates kaheldav, kas kannatanu tegelikult üldse suutis märgata, millise käega süüdistatav teda lööb. Asjaolu tuvastamine, et süüdistatav lõi kannatanut mitte parema käe rusikaga ( nagu on märgitud süüdistuses), vaid vasaku käe rusikaga, ei ole kohtu hinnangul esitatud süüdistusest oluliselt kõrvale kaldumine ega riku KrMS §-s 268 lg 5 sätestatut. Patsiendikaardid, xxxxxxxx xxxxx haigusloo epikriis ja päeviku kanded ( tl 27-31) tõendavad kannatanu ütlusi, et ta pöördus peale xxxxxxxx Rinne rünnet tervishoiuasutustesse. Nii nähtub xxxxxxxx xxxxx kohta koostatud meditsiinilisest dokumentatsioonist, et ta pöördus 1.07.2017 kell 15.55 SA TÜK erakorralise meditsiini osakonda ja avaldas, et xxxxxxxxxxxxxxxx Kristjan Rinne lõi ühe korra vastu nägu ja vigastas vasaku silma piirkonda. xxxxxxxx xxxxxx on kindlaks tehtud, et tema vasaku silma piirkonnas on turse ja hematoom, silm kinni tursunud (ei saa avada). Silma all ka marrastus. Diagnoositud on silmalau ja silmaümbruse kontusioon. Luulised struktuurid näokolju osas palpatoorselt valutud, deformatsioonideta. Hiljem on jätkunud täiendavad uuringud veel silmakliinikus ja näo-koljuluude kirurgi konsultatsioon. Esialgne diagnoos ( silmalau ja silmaümbruse kontusioon) on jäänud siiski endiseks. Kannatanu kohtuistungil avaldatut, et süüdistatava löömise tagajärjel tekkisid tal silma-põskkoopa piirkonna mõrad, meditsiiniline dokumentatsioon siiski ei tõenda. 1.07.2017 kell 3.40 ajal patrullpolitseinik T. E. poolt kannatanust tehtud fotod, kannatanu patsiendikaardid, haigusloo epikriis ja päeviku kanded tõendavad, et Kristjan Rinne löök kannatanu vasaku silma piirkonna põhjustas xxxxxxxx xxxxxxx turse ja hematoomi vasaku silma piirkonda, vasaku silma alla marrastuse, silmalau ja silmaümbruse kontusiooni, s.o tervisekahjustuse. Et kannatanu vasaku silma ümbrus oli silmnähtavalt paistes, verevalumites silma alla marrastus, nähtub juba lühikest aega pärast juhtunut kannatanust tehtud fotodelt. Nii fotodelt näha olev kui meditsiinilises dokumentatsioonis kirjeldatud kannatanu seisund on kooskõlas kannatanu vigastada saamise asjaoluga. Süüdistatav lõi kannatanut rusikaga vasaku silma piirkonda ja just selles piirkonnas on kannatanul silmnähtav vigastus. Kannatanu väitel tundis ta süüdistatava löögi tagajärjel ka valu. Kannatanu selline väide on kohtu arvates eluliselt usutav. Arvestades kannatanu vasaku silma piirkonna seisundit pärast lööki ( turses, verevalumitega, silma all marrastus) pidi löök olema üsna tugev, et selliseid vigastusi tekitada. Seega võis kannatanu süüdistatava löögi tagajärjel tunda ka märkimisväärset valuaistingut. Lüües kannatanut tahtlikult tugevalt rusikaga silma piirkonda, oli kohtu arvates ka süüdistatavale endale ettenähtav, et kannatanu võib tunda valu ja isegi vigastada saada. Kohtu arvates on süüdistatav kannatanu kehalise väärkohtlemise toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. 4
(7)Tartu Maakohtu 5.10.2015 kohtuotsuse resolutiivosa väljatrükk koos selle tegemise aluseks olnud kokkuleppega ( tl 32-36) tõendavad, et Kristjan Rinnet on karistatud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 6-kuulise vangistusega, mis KarS § 69 sätete alusel asendati 180 tunni üldkasuliku tööga. Tartu Maakohtu 7.12.2016 määrusega ( tl 37-39) vangistuse üldkasuliku tööga asendamine tühistati ja pöörati 6 kuud vangistust täitmisele. Seega Kristjan Rinne karistatus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi on kustumata. Sama nähtub ka karistusregistri teatisest (tl 21-24). Seega pani Kristjan Rinne 1.07.2017 kehalise väärkohtlemise toime korduvalt. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et Kristjan Rinne, olles Tartu Maakohtu 5.10.
§ 121
lg 2 p 3 järgi karistatud, 1.07.2017 öösel kella 3 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kortermaja läheduses lõi tahtlikult xxxxxxxx xxxxxxx ühel korral vasaku käe rusikaga vasakule silma piirkonda. Oma tahtliku tegevusega põhjustas Kristjan Rinne xxxxxxxx xxxxxxx tervisekahjustuse (turse ja hematoomi vasaku silma piirkonda, vasaku silma alla marrastuse, silmalau ja silmaümbruse kontusiooni) ning füüsilist valu. Kristjan Rinne teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib Kristjan Rinne toimepandu KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Otsuse põhjendused karistuse mõistmise osas Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus loeb Kristjan Rinne süüd üsna suureks. Oma teoga põhjustas süüdistatav kannatanule nii valu kui ka tervisekahjustuse. Seega on süüdistatav täitnud mõlemad koosseisualternatiivid. Süüd suurendab ka süüdistatava isik. Süüdistatavat on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud sh korduvalt ka analoogiliste tegude eest. Karistusregistri teatisest nähtuvalt on Kristjan Rinnel kuus kehtivat kriminaalkaristust. Valdavalt on Kristjan Rinnet karistatud KarS § 121 sätete alusel ( lisaks ühel korral ka KarS § 120 järgi ja ühel korral KarS § 424 järgi). Korduv karistatus just vägivallategude eest osutab asjaolule, et Kristjan Rinnele ongi omane vägivaldselt käituda. Märkimisväärne on asjaolugi, et Tartu Maakohtu 5.10.2015 kohtuotsuse tegemise aluseks olnud kokkuleppes märgitud süüdistuse sisust nähtuvalt lõi Kristjan Rinne ka sel korral kannatanut korduvalt rusikaga kuklasse ja näkku ning kannatanu vigastusedki on olnud sarnased xxxxxxxx xxxxx vigastusele. Seega teise inimese rusikaga näkku löömine on Kristjan Rinnele omane käitumismuster. Kristjan Rinne süüd vähendab asjaolu, et raskeid tagajärgi ei ole käesoleval juhul kannatanule põhjustatud. Karistust kergendavateks asjaoludeks on süü puhtsüdamlik kahetsus ja kannatanuga leppimine. Kannatanu kohtuistungil kinnitas, et on süüdistatavaga ära leppinud ega soovi tema karistamist vangistusega. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kristjan Rinnet on varem juba samalaadiliste tegude eest korduvalt karistatud ja muuhulgas ka rahalise karistusega (Tartu Maakohtu 29.04.
§ 121järgi mõistetud rahaline karistus 171 eurot). Seetõttu kohus leiab, et ei ole põhjendatud Kristjan Rinne karistamine Kar
S § 121 lg 2 sanktsioonis ettenähtud kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega. Seda eriti asjaolu valguses, et Tartu Maakohtu 29.04.2015 otsusega mõistetud rahaline karistus on tasumata, mida tõendab kohtutäitur Reet Rosenthali 4.01.2018 e-kirjas 5
(7)esitatud kinnitus prokuröri vastavasisulisele järelepärimisele ( tl 19-20). Seega rahaline karistus ilmselgelt ei ole Kristjan Rinne puhul täitnud karistuse ühte peamist eesmärki (s.o mõjutanud teda kuritegude toimepanemisest hoiduma). Kristjan Rinnet tuleb karistada vangistusega. Kuna karistust raskendavad asjaolud puuduvad ja esineb kaks kergendavat asjaolu, võib vangistus olla lühemaajalisem. Kohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul teost endast või süüdistatava isikust tulenevad asjaolud, mis annaksid alust jätta vangistust tingimisi täitmisele pööramata. Arvestades Kristjan Rinne kõiki varasemaid karistusi tuleb nentida, et kohtud on talle juba varem korduvalt andnud võimalusi jätkata oma elu vabaduses. Vaatamata sellele on Kristjan Rinne jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuigi süüdistatava enda väitel tegi ta viimati vangistuses viibimisest tõsised järeldused ja on ennast muutnud, räägib sellele väitele vastu vaidlusaluse kuriteo toimepanemine 2017 suvel, samuti ühe väärteo toimepanemine samal suvel. Kristjan Rinne varasem elukäik teeb äärmiselt kaheldavaks määratava katseaja edukuse. Kohtu arvates ei ole põhjendatud vangistust asendada ka üldkasuliku tööga, kuigi kohtuistungil süüdistatav selleks nõusolekut avaldas. Ka sellist asenduskaristust on korduvalt varem Kristjan Rinne suhtes kohaldatud. Karistusregistri teatisest nähtuvalt on Kristjan Rinne ära teinud Tartu Maakohtu 21.08.2014 otsusega karistuseks mõistetud üldkasuliku töö ( karistus kantud 9.06.2015). Kuid Tartu Maakohtu 7.12.2015 määruse sisust nähtuvalt Kristjan Rinne hoidus kõrvale viimati ( s.o Tartu Maakohtu 5.10.2015 mõistetud) üldkasuliku töö tegemisest, mistõttu vangistus tuli pöörata täitmisele. Seega ka üldkasulik töö asenduskaristusena ei täitnud oma eesmärke, s.o ei mõjutanud Kristjan Rinnet edaspidi kuritegude toimepanemist hoiduma. Kristjan Rinne põhjendas kohtuistungil oma varasemat käitumist oma nooruse rumalusega. Ent kohus peab vajalikuks rõhutada, et Kristjan Rinne on täisealiseks saanud juba 2011 aastal ja enamik kuritegusid on ta toime pannudki juba täisealisena. Seoses kannatanu sooviga süüdistatavat mitte reaalse vangistusega karistada märgib kohus järgmist. Kohtupraktikas on omaksvõetud põhimõte, mille kohaselt ei ole kannatanul õigust nõuda riigilt tema õigusi kahjustanud isiku kriminaalkorras süüditunnistamist ja karistamist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.03.2006 määrus asjas 3-1-1-18-06, p 7; 3.04.2006 määrus asjas 3-1-1-1-06. p 9). Selline tõdemus tuleneb asjaolust, et kriminaalmenetlust alustatakse ja toimetatakse riigi nimel ning üksnes riigil on karistusvõimu monopol (KrMS § 5). Kannatanu suhtumist süüdistatavasse arvestab maakohus karistusmäära valikul. Otsuse põhjendused menetluskulude osas, muud otsustused KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega KrMS 175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt alates 1.01.2018 töötasu alamäär kuus on 500 eurot. Seega sundraha suurus käesolevas asjas on 1,5 x 500, s.o 750 eurot. 6
(7)KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks süüdistatavale riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kokku 489,84 eurot (sh kohtueelse menetluse käigus väljamakstud 107,28 eurot – tl 42-51; kohtus 382,56 eurot - tl 59-60). KrMS § 180 lg 1 alusel mõistab kohus süüdistatavalt kõik menetluskulud riigituludesse välja. Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda (on alles hiljuti saanud töökoha, tal on täita ka muid rahalisi kohustusi), peab kohus võimalikuks määrata KrMS § 180 lg 3 alusel xxxxxxxx Rinnelt väljamõistetavate menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. Kriminaalasja juures on CD häirekeskuse kõne salvestisega. Kohus peab põhjendatuks jätta selle KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 7
(7)