KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2018.a, Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja arutati 09.04.2018, 10.04.2018, 16.04.2018 avalikul kohtuistungil Jõhv

§ 286-1, § 296 alusel vastu võetud patsiendikaart (lk 16-18) A S suhtes.

Tuvastati noahaavad rinnus vasakul pool ca 2 cm ja vasakus reies ca 2 cm.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (lk 19-49) aadressil xxx. Teise korruse trepimademel on näha veresarnased paljaste jalgade jäljed, mis tulevad korteri xx juurest trepi juurde. Korteri esikus on pruunikaspunaste plekkidega riiete hunnik, milles on sinine T-särk, valge lühikesed püksid, mille taskus on väiksem nuga. Koridori põrandal on pruunikaspunased jäljed. Toas, ühel diivani serval on pruunikaspunased plekid. Diivani all on ära murtud must noa käepide, noa tera on diivani juures. Diivanil on pruunikaspunaste plekkidega musta-oranžiga lühikesed püksid ning tühi punane rahakott. Kapi juures põrandal vedeleb mobiiltelefon Samsung lahti võetud kujul. Sektsioonkapi riiulil on puidust käepideme ja sakilise teraga nuga. Ülemisel 3 riiulil kuldne mobiiltelefon Huawei. Köögis kraanikausis on lõikelaud ja puidust käepideme ja sakilise teraga nuga. Kraanikausi kõrval põrandal seisab tühi viinapudel. Köögilaual on musta metallist käepidemega nuga. Laual tuhatoos suitsukonidega. Kraanikausikapi juures on tumba, millel on pruunikaspunased plekid. Tumba kõrval põrandal on pruunikaspunased plekid ja klombid. Pruunikaspunases plekis köögi keskel lebab hari. Köögist väljapääsul tuppa on veresarnane loik. Toa põrandal on esiku sunnas veresarnased jalatsijäljed ja jalajäljed.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud isiku ekspertiisiakt A S kohta koos maksumuse õiendiga (lk 50-55), mille kohaselt sedastati tal järgmised vigastused: xxx, mis võis tekkida torke-lõikevahendi, milleks võis olla nuga, toimel. Need vigastused ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega vähem kui 4 nädalat (5-7 päeva). Ekspertiis maksis 61 eurot.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud lähisuhtevägivalla infoleht (lk 56), mille kohaselt 19.06.2017 kell 16.33 saadi teade aadressilt xxx, et meeserahvast on noaga pussitatud. Ohvriks osutus A S ning vägivallatsejaks oli Irina Semenjuk.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud ekspertiisimaterjali võtmise protokoll koos fototabeliga (lk 57-63), mille kohaselt võeti S S´ilt DNA-proov.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud jäljeekspertiisi akt koos fototabeli ja maksumuse õiendiga (lk 64-85), mille kohaselt tuvastati Irina Semenjuk T-särgilt veriseid ülekandumisjälgi, liikumisjälgi ja pritsmeid. Irina Semenjuk pükstel tuvastati veriseid ülekandumisjälgi, pritsmeid ja pühkimisjälg. S Si T-särgil tuvastati veriseid ülekandumisjälgi, liikumisjälgi ja pritsmeid, tema pükstel tuvastati ülekandumisjälgi ja pritsmeid. Noa tera ja käepide moodustasid varem ühise terviku. Ekspertiisi maksumus 314 eurot.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud DNA-ekspertiisi akt nr 17EGE0713 koos maksumuse õiendiga (lk 86-93), mille kohaselt noa teralt võetud proovist saadi DNA täisprofiil, mis on kokkulangev A S DNA-profiiliga. Esimesest ja teisest proovist Tsärgil saadi DNA täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev S Si DNA-profiiliga. Noa käepidemelt võetud teisest proovist saadud DNA-täisprofiil on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Irina Semenjukilt ja A S pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Ekspertiisi maksumus 969 eurot. Tunnistaja S S andis ütlusi, et 19.06.2017 kohtus Irina Semenjukiga oma elukaaslase juures. Irina kutsus teda enda juurde alkoholi tarvitama. Nad ostsid poest õlut ja läksid Irina juurde. Korteris viibis Irina abikaasa. Nad läksid kolmekesi kööki ja hakkasid alkoholi tarvitama. Abikaasade vahel tekkis toas olles tüli ning ta läks vaatama. A lamas esiku põrandal. Prokuröri taotlusel avaldatakse KrMS § 289 lg 1 alusel tunnistaja eeluurimisel antud ütlused ning tunnistaja selgitas, et mäletas eeluurimisel paremini. Tunnistaja vastas prokuröri küsimustele, et kannatanu lebas pigem toas. Irina seisis tema kõrval ja tal oli nuga käes. See oli vist kööginuga, määrdumisele ei pööranud tähelepanu. Irina tahtis Ait veelkord noaga lüüa, kuid tunnistaja lõi talt noa käest ära. Ta lõi käega vastu Irina kätt. Ail oli särk verine rindkere piirkonnas. Ta aitas kannatanul tõusta, Irinal hakkas hüsteeria ja ta istus diivanile. Tunnistajal Aiga konflikti polnud tol päeval. Irinal ja Ail on ka varem sarnaseid konflikte olnud. Temal oli seljas kirju T-särk, spordipüksid, spordi pluus ja tossud. Teiste riietust ei mäleta. Prokurör näitas KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel tunnistajale riideesemeid. 4 Pakis 17 olevad püksid on tema omad. Pakis 16 olev särk on tema oma. Need olid tal seljas Irina Semenjuki juures. Pakkides 14, 15, 8 ja 12 olevate asjade kohta ei oska öelda, kellele need kuuluvad. Pakkides 1 ja 2 oleva noa tera ja käepideme kohta ei saa kindlalt väita, et see oli sama nuga, mille ta lõi Irina käest välja. Eeluurimisel andis 1 kord ütlusi samal päeval ja hiljem käidi veel sündmuskohal filmimas.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud ütluste olustikuga seostamise protokoll ja CD (lk 94-104), mille kohaselt tunnistaja näitab ja selgitab sündmuskohal kuriteo asjaolusid. Tunnistaja toetab oma ütlusi. Trepikoda oli puhas, kui nad läksid Irina juurde. Ail enne alkoholi tarvitamist verd ja kehavigastusi polnud. Ei tea, kas A käis korterist väljas või mitte. Tunnistaja vastas kaitsja küsimustele, et vaipa lõigati vähemalt kahe noaga, üks nuga oli temal. Kui ta nägi Ait maas lamamas, seisis Irina temast 1-1,5 m kaugusel. Irina püüdis veelkord Ait noaga lüüa, liikides noaga kannatanu suunas. Ta lõi noa Irina käest ära. Ta käskis Irinal rahuneda ja diivanile istuda. Ei mäleta, kas ütles, et Irina viskaks noa ära. Tunnistaja vastas kohtu küsimustele, et ta sai aru, et Irina tahab kannatanut lüüa, kuna ta läks noaga tema juurde. Ta ei tea, kes kutsus kiirabi. Tunnistaja A J andis ütlusi, et 19.06.2017 oli ta patrullis koos Biga. Peale lõunat said nad väljakutse xxx, kuna seal oli meest pussitatud. Kiirabi seisis maja ees ja kartis siseneda, kuna korteris on mitu inimest, rahutud ja agressiivsed. Trepikoda oli lahti, seal mingeid kuriteojälgi polnud. Korteri välisuks oli lahti, sisemine kinni. Korteri ees mingeid jälgi ei mäleta. Esikus oli meesterahvas, temal vigastusi ei olnud. Siis jooksis toast hüsteeriline naisterahvas. Toas akna all oli verine meesterahvas. Ta anti kiirabile üle trepikojas. Naisterahvas ütles, et tarvitas sõbraga alkoholi ja siis tuli mees koju, tekkis konflikt. Naine oli abikaasat noaga löönud. Naine ütles, et tahab, et mees kiiremini ära sureks, kuna ta pidevalt alandab ja peksab teda. Mehe pärast võeti talt ka lapsed ära. Põrandal oli väga palju verd, diivani juures käepidemeta nuga. Prokurör näitas KrMS § 296 alusel tunnistajale asitõendit pakist 1. Tunnistaja selgitab, et see võib olla sama noa tera, mis oli põrandal. Teine meesterahvas selgitas, et oli külas ja ei saa aru, mis toimub. Ei mäleta mingeid vigastusi sellele mehel ja naisel. Kannatanul olid seljas vist aluspüksid ja T-särk. Prokurör näitas tunnistajale asitõendit. Tunnistaja ei mäleta, kas see on sama särk, oli hele särk. Naisterahval olid seljas kolmveerand pikkusega oranžikad püksid, hele T-särk ja jalatsid. Prokurör näitas tunnistajale asitõendit pakist 14, mille tunnistaja tundis ära. Prokurör näitas tunnistajale asitõendit pakist 15. Tunnistaja väitel oli naisel hele särk.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (lk 105-113), mille kohaselt vaadeldi Irina Semenjukile kuuluvaid T-särki ja pükse, S Sile kuuluvaid T-särke ja pükse ning kannatanu dressipükse.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (lk 114-134), mille kohaselt vaadeldi mobiiltelefoni Samsung, mobiiltelefoni Huawei, lühikesi musta värvi oranžide-valgete triipudega pükse, punast rahakotti, valget värvi lühikesi pükse, helesinist T-särki, suitsukonisid, lahtikäivat nuga, viinapudelit, napsiklaasi, noa tera ja käepidet, nuga kapi riiulilt, nuga valamust, nuga köögi laualt, sakilise teraga nuga. 5

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud kannatanu allkiri (lk 135-137), mille kohaselt A S sai kätte dressipüksid, mobiiltelefoni Huawei, tumedad lühikesed püksid oranžide triipudega.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud asitõendi üleandmisevastuvõtmise akt nr 48067 (lk 138).

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 139-141), mille kohaselt peeti kahtlustatavana kinni Irina Semenjuk 19.06.2017 kell 16.45.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 142), mille kohaselt tuvastati Irina Semenjukil 19.06.2017 kell 21.21 alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,58 mg/l.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud ekspertiisimaterjali võtmise protokoll koos fototabeliga (lk 143-151), mille kohaselt võeti Irina Semenjuk´ilt DNA-proov.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud isiku ekspertiisiakt Irina Semenjuk kohta koos maksumuse õiendiga (lk 152-156), mille kohaselt tal mingeid kehavigastusi ei sedastatud. Ekspertiisi maksumus 61 eurot.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud karistusregistri andmed Irina Semenjuk suhtes (lk 157-158), mille kohaselt on Irina Semenjukil 1 kehtiv kriminaalkaristus ja 2 väärteokaristust.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud Viru Maakohtu 06.10.2016 otsus nr 1-15-1958 Irina Semenjuk suhtes (lk 159-163), mille kohaselt on ta süüdi tunnistatud KarS § 122, 121, 120 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel 2 aastat 11 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistus kantuks.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud tõend Irina Semenjuk tulu kohta (lk 164-165), mille kohaselt puuduvad MTA-l andmed tema tulu kohta 2016.a.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud vahistamistaotlus, vahistamismäärus ja vahistamise pikendamise määrused (lk 166-180), mille kohaselt on Irina Semenjuk vahistatud alates 19.06.2017.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud menetluskulude dokumendid riigi õigusabi kohta (lk 181-184), mille kohaselt on eeluurimise staadiumis kaitsjale Irina Žurinale hüvitatud riigi õigusabi kulud summas 72 eurot ja 120 eurot ning kaitsjale Irina Gromtsev 72 eurot. Tunnistaja N U andis ütlusi, et elab Irina Semenjuk naaberkoteris. Irina elas seal umbes 2 kuud. Kord kuulis ta valju jutti, vaatas rõdult alla ja nägi väljas kiirabi. Ta läks trepikotta ja nägi trepimademel kiirabi ning verd, kui minna 3. korrusele. Päeval kui ta koju tuli, oli trepikojas puhas. Ekspert M J selgitas, et tegi A Semenjuk suhtes ekspertiisi arstlike dokumentide alusel. Tal oli haav vaakus rindkeres südame piirkonnas ja vasakul tuharal. Rindkere haav xxx. Isegi ilma nende organite vigastusteta on see haav eluohtlik ja raske tervisekahjustus. 6 Prokuröri taotlusel näidatakse KrMS § 289 lg 1 p 2 alusel eksperdile skeemi (lk 185-186) ning ekspert selgitas, et see on tema tehtud skeem. Ekspert vastas kaitsja küsimusele, et seda, kas haav on saadud ettevaatamatusest, rüseluse käigus, saab tuvastada uurimiseksperimendiga, ja sedagi mitte alati. Süüdistatav Irina Semenjuk andis ütlusi, et 19.06.2017 hommikul kell 10 läks Ši abikaasa juurde külla. Siis otsustasid nad minna tema juurde, et Š vaataks, kuidas saaks vannitoas torud ära vahetada. Nad käisid poest läbi, ostsid 2 pudelit viina, limonaadi ja sigarette. Kodus oli A S, kaine. Kolmekesi hakkasid nad köögis alkoholi tarvitama. Temal tekkis Aiga tüli korteris oleva halva lõhna pärast, kuna korteris suri tema onu. A solvas teda, vehkis kätega. Nad hakkasid vaipa katki lõikama. Tema lõikas kääridega ning A lahti käiva noaga. Ei mäleta, kas Š ka lõikas. Vaiba lõikamise ajal A solvas teda, tülitses, hakkas kätega vehkima, lõi teda käega vastu nägu ja tema lõi vastu. Ta lõi noaga jala piirkonda. Nad istusid sel ajal mõlemad põrandal. See oli vist kööginuga. Tema läks kööki, A jätkas sõimamist. Ei mäleta, kas lõi veelkord Ait, verd samuti ei mäleta. Ta ei tea, kes kiirabi kutsus. Aiga nad tihti tülitsesid, tõstis tema vastu kätt ja oli selle eest ka süüdi mõistetud. Praegu nad ei suhtle, tahavad lahutada. Lõi Ait noaga, et teda maha rahustada, et ta rohkem ei tõstaks kätt, ega skandaalitseks. Ta ei soovinud Ait tappa. Süüdistatav vastas prokuröri küsimustele, et tüli käigus A vehkis kätega ja lõi teda kaks korda vastu nägu. Tema lõi Ait vastu noaga, mis tal käes oli. Selle noaga ta püüdis vaipa lõigata. Ta sihtis ja lõi jalga. Temal olid verevalumid löögist, kuid ekspert ütles, et need ei ole Ai tehtud. Ail ta verd ei mäleta ja abi talle ei osutanud. Ta on ka Ai peksmiste pärast politseisse pöördunud ja A on 6 korda süüdi mõistetud. Viimasel korral lõi tal pea lõhki ja neilt võeti lapsed ära. Esimest korda pöördus politseisse 2004.a. Tema ise on vägivalda kasutanud 2015.a., mille eest on ka süüdi mõistetud. Jätkas Aiga koos elamist, kuna too lubas, et muutub. Ta üritas ka suuliselt Ait rahustada, käskis ära minna, kui midagi ei meeldi. Š oli tülitsemise ajal köögis. Vaipa lõikasid toas akna all. Ta ei teadvustanud kohe, et lõi noaga, sai sellest aru, kui tuli politsei ja kiirabi. Ei mäleta, kas lõi veelkord noaga ja kuhu ta noa pani. Süüdistatav vastas kaitsja küsimusele, et tema oli tüli ajal purjus ja ka Š, kuna nad hakkasid jooma juba tema juures. A oli enam-vähem. Süüdistatav vastas kohtu küsimustele, et nad on Aiga Abielus, tahtis temast lahutada, aga kuna tal polnud 100 eurot, jäi asi pooleli. Enne vahistamist elasid koos. Ailt on vanemlikud õigused ära võetud ja ei tohi nendega suhelda. Tema võib suhelda, aga peab ära lahutama kui vabaneb, muidu keelatakse ka temal suhtlemine ära. A lõikas vaipa noaga, mille sai Ši käest. Vastu nägu lõi teda vasaku käega. Kaitsja taotlusel ja KrMS § 286-1, § 297 alusel vastu võetud Viru Maakohtu 17.10.2017 määrus (lk 187-188), mille kohaselt keelduti Irina Semenjuk hagi A S vastu abielu lahutamise nõudes menetlusse võtmisest.

§ 286

-1, § 297 alusel vastu võetud menetluskulude dokumendid riigi õigusabi kohta (lk 189-191), mille kohaselt on kaitsjale Irina Žurinale hüvitatud riigi õigusabi kulud summas 360 eurot III Kohtu järeldused süüdistuse osas KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. 7 KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Kannatanu A S keeldus kohtuistungil ütluste andmisest oma abikaasa vastu. Prokuröri taotlusel võttis kohus vastu A S eeluurimise käigus antud ütlused. Kohus leiiab, et A S 19.07.2017 antud ütlused (tl 1-6) ei ole usaldusväärsed ja kohus jätab ütlused tõendite kogumist välja. A S 19.07.2017 antud ütlused on ümber lükatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Samuti A S hiljem, 15.08.2017, andis ütlusi (tl 10-15), et ei rääkinud 19.07.2017 tõtt, sest tahtis kaitsta oma abikaasat Irina Semenjukki. Vaatamata sellele, et A S andnud ütlusi käesolevas kriminaalasjas, leiab kohus, et kogutud tõenditega on tuvastatud, et Irina Semenjuk 19.06.2017.a. kella 16.30 paiku xxx asuvas korteris lõi noaga A S. Kuid kohtu hinnangul ei ole Irina Semenjukile esitatud süüdistus täies mahus leindud kinnitust ning tema teos puudus tahtlus A S tapmisele (isegi vähemalt kaudse tahtluse tasemel) ja tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 121 järgi. A S EMO-s tehtud fotodest, lähisuhtevägivalla infolehest, patsiendikaardist ja kohtumeditsiinilisest ekspertiisist (tl 7-9, 16-18, 50-55, 56) tuleneb, et A S tekitati ainult välised kehavigastused, mingeid elutähtsaid organeid ei ole kahjustatud, vigastused tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse. Fotodest on näha, et haav rindkere piirkonnas on ära kleebitud plaastriga, verd ei ole näha, ning haav vasaku reie välisküljel on sidemes ning sidemed on verised. Patsiendikaardist tuleneb, et A S oli noahaav rinnus vasakul pool ca 2 cm, vasaku reies noahaav ca 2 cm, kannatanu saabus EMO-sse 19.06.2017 kell 17.11 ja lahkus 19.06.017 kell 17.

1. Ekspertiisiaktist tuleneb, et Karell Kiirabi AS kiirabikaardist nähtub, et vasakul pool rindkeres südame piirkonnas lõikehaav 2,5 cm, sügavus teadmata, verejooksu välisele ei esinenud. Vasakul tuharal samuti lõikehaav 2,5 vm, sügavuse kohta raske öelda, umbes 1-2 cm või rohkem, kiirabi saabumiseni esines verejooks. Kohtuistungil selgitas ekspert M J, et kannatanu haav ei läbinud XXX. Kohtuistungi protokollis on väike ebatäpsustus osas, kus on märgitud, et „isegi ilma nende organite vigastusteta on see haav eluohtlik ning raske tervisekahjustus“. Kuid kuulates helisalvestist, selgub, et ekspert täpsustas, et „isegi ilma nende organite vigastuseta, aga haav läbib rinnaõõnt, on see raske tervisekahjustus“. Kriminaaltoimiku juurde on lisatud ka eksperdi ülekuulamise protokoll, kuid ainult osas, mis puudutab protokollis olevat pilti. Tunnistaja A J sõnade kohaselt olid kannatanul seljas vist aluspüksid ja hele T-särk. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos fototabelitega (tl 21-49) on tuvastatud vere jälgid ja verised esemed korteris, sh ka verised A S T-särk ja valged lühikesed püksid. Samuti korterist oli ära võetud mitu nuga, sh üks väike taskunuga, mis leiti lühikeste pükste taskust; ning noa käepide ja noatera, mis leiti diivani juurest. Asitõendite vaatlusega vaadeldi sündmuskohalt äravõetud esemeid (tl 105-134). Kannatanu riiete vaatlusest ja fotodest on näha, et praktiliselt on kogu lühikeste pükste vasak pool verine (fotod 16,17), T-särgi on ka vasak allpool tagant verine (fotod 21,22). Kannatanu T-särgi eespoolt asuva augu juures on väike vee määrdumine (foto19,20). 8 Asitõendi vaatlusprotokoll on kooskõlas patsiendikaardi, kannatanu foto ja ekspertiisiaktiga, millest tuleneb, et verejooks oli kannatanu vasakul real olevast haavast, vasakul pool rindkeres südame piirkonnas asuvast haavast verejooksu ei olnud. Jäljeekspertiisiaktist nr 17E-TR0012 (tl 64-85) tuleneb, et Irina Semenjuki T-särgil ja pükstel tuvastati vere ülekandumisjälgi, liikumisjälg, pritsmeid, pühkimislälg. Samuti tuli ekspert järeldusele, et sündmuskohalt äravõetud noatera ja käepide moodustasid varem ühtse terviku. DNA ekspertiisi akti 17E-GE0713 (lk 86-92) kohaselt noa teralt võetud proovist saadi DNA täisprofiil, mis on kokkulangev A S DNA-profiiliga. Noa käepidemelt võetud teisest proovist saadud DNA-täisprofiil on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Irina Semenjukilt ja A S pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Analüüsides nimetatud tõendeid, saab kinnitada, et Irina Semenjuk lõi A S just musta käepidemega kööginoaga, mis S Si löögi või maha kukkumise tagajärjel läks katki. Noa käepidemel on avastatud nii Irina Semenjuki kui ka A S DNAd ning noa teralt A S DNAd. Tunnista S.Si 19.06.2017 tehtud fotodest (tl 57-63) tuleneb, et tema riided oli määrdunud verega, ning veremäärdumine oli parela käel. Tunnistaja S S andis ütlusi, et 19.06.2017 läks ta koos Irina Semenjukiga tema korterisse, kus tarvitati alkoholi koos A S. Süüdistatava ja kannatanu vahel tekkis toas tüli, tema oli köögis. Tuppa minnes nägi kannatanut maas lamamas, särk eest verine ning süüdistatav seisis tema kõrval nuga käes. Süüdistatav tahtis kannatanut veel kord lüüa noaga, kuid tunnistaja lõi noa tema käest ära. Kaitsja küsimustele vastas tunnistaja S.S, et kui ta tuppa tuli, seisis Irina Aist 1-1,5 m kaugusel. Käsi noaga oli süüdistataval all, kui üritas uuesti lüüa kannatanut. Kaitsja täpsustavale küsimusele – kuidas saab lüüa inimest, kes lamab 1-1,5 m kaugusel, vastas S.S, et soovi korral võib kõike teha. Prokuröri küsimusele vastas tunnistaja S. S, et süüdistatav liikus kannatanu poole, et teda veelkord lüüa. Prokuröri täpsustavale küsimusele – kuidas ta siis oleks saanud lüüa, kui teie olite nende vahel, vastas S.S, et see oli katse. Kohtu küsimusele – mille alusel tegite järelduse, et I.Semenjuk tahtis veel kannatanut lüüa, vastas S.S, et kui inimene läheb kannatanu juurde noaga, siis mitte nii sama. Ütluste olustikuga seostamise protokollist ja videosalvestisest nähtub, et S.S näitas sündmuskohal, et kui ta tuli tuppa, Irina Semenjuk oli diivani juures, nuga oli käes. Tunnistaj lõi tal noa käes. Küsimusele – miks, vastas S.S, et ta ka tahab elada. Analüüsides tunnistaja S.Si ütlusi, tuleneb, ta ütlustes on väikesed vastuolud, kuid kohus võtab arvesse, et kuriteo toimpanemisest on möödunud peaaegu aasta aega, samuti tunnistaja oli kuriteo toimepanemise ajal alkoholi joobes. Kohus loeb tunnistaja ütlusi usaldusväärseteks, sest nad on kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Irina Semenjukil tema kinnipidamisel oli indikaatorvahendiga (tl 142) tuvastatud alkoholijoove 0,58 mg/l. Süüdistatavale on 20.06.2017 teostatud meditsiiniline ekspertiis (akti nr 17E-IDI0044 (lk 152-156), kus tuldi järeldusele, et Irina Semenjuki kohtuarstlikul läbivaatusel mingeid kehavigastusi ei sedastatud. Kohtu hinnangul on eksperdiarvamus vastuolus Irina Semenjuki 19.06.2017 tehtud fotodega (tl 143-151), kust on näha, et Irina Semenjukil on hematoomid vasakul ja paremal käel. 9 Süüdistatav Irina Semenjuk tunnistas ennast süüdi osaliselt. Ta andis ütlusi, et 19.06.2017 tarvitasid nad koos A S ja S Siga alkoholi tema korteris aadressil xxx. Tal tekkis tüli kannatanuga, ning kui nad lõikasi nugadega vaipa, tüli läks füüsiliseks - kannatanu lõi teda näkku 2 korda, vehkis kätega ja tema lõi kannatanut vastu ühe korra noaga jalga. Ta ei mäleta, et lõi veel korda kannatanut noaga. Ta oli purjus. Ta ei tahtnud Ait tappa. Ajal, kui A S lõi Irina Semenjuki käega näkku, teises käes oli tal ka nuga. Prokuröri küsimustele vastas süüdistatav, et lõi Ait noaga, kui nad istusid põrandal ning ta sihtis jalga. Kannatanul verd ta ei näinud. A oli ka varem tema suhtes vägivalda kasutanud ning selle eest ka korduvalt süüdi mõistetud. Tema ise kasutas vägivalda kannatanu suhtes varem veel üks kord, kui lõi kannatanule noaga jalga ning sai selle eest ka karistada. Enne noaga löömist püüdis ta kannatanut suuliselt rahustada ja palus ära minna. Tunnistaja A Ja ütluste kohaselt, tunnistas Irina Semenjuk juba kohapeal, et ta oli oma abikaasat noaga löönud. Tunnistaja N U ütlustest tuleneb, et Irina Semenjuk on tema naaber, ning enne seda, kui ta nägi trepimademel kiirabi, trepikoda oli puhas. Kohus loeb süüdistatava Irina Semenjuki ütlusi usaldusväärseteks, ütlused on kooskõlas tunnistaja Si, A.Ja ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega – sündmuskohavaatluse protokolli, skeemi ja fototabelitega (lk 19-49), lähisuhtevägivalla infolehe (lk 56) ning patsiendikaardiga (lk 16-18), mille kohaselt oli A S 19.06.2017 kell 17.11 tuvastatud noahaav vasakus reies. Arvestades kogutud tõendeid, leiab kohus, et ei ole kohtulikul uurimisel tuvastatud, et Irina Semenjuk lõi A S vasakusse rindkere südamepiirkonda. Irina Semenjuk ise ei tunnista teist lööki, ta annab ütlusi, et ei mäleta, et oleks löönud A S kaks korda. Ta mäletab, et lõi abikaasat ühe korra jalga. Tunnistaja S S ei ole kuriteo pealtnägija. Ta küll viibis Irina Semenjuki korteris, kuid asus köögis ning ei näinud, kuidas Irina Semenjuk lõi A.S. Tunnistaja avastas kannatanu toas, kui ta oli juba verine ja lamas põrandal. Kuid tunnistaja S.S kinnitab, et enne seda nad kõik koos Irina, A S ja tema- püüdsid toas vaipa lõigata. Alguses proovisid kääridega, pärast nugadega. Tal oli kaasas ka väike taskunuga. Kes millega vaipa lõikas- ei saa tunnistaja täpsustada, kuid olustikuga seostamisel selgitas tunnistaja, et pärast tema taskunuga oli A S käes. Arvestades Irina Semenjuki, tunnistaja S Si ütlusi, sündmuskoha vaatlusprotokolli (et A.S valgete lühikeste pükste taskus avastati taskunuga), on tuvastatud, et momendil, kui abikaasad jäid tuppa ja jätkasid vaiba lõikamist, mõlematel oli nuga käes. Irina Semenjuk seletas, et enne seda, kui ta lõi kannatanut noaga, A S vehkis kätega, seega ei ole välistatud ka see, et A S ise, enda käes oleva noaga, tekitas endale ettevaatamatusest vigastuse. Noahaava paiknemise koht (rindkeres) ja iseloom (haav 2 cm, verejooksu haavast ei ole) ka ei välista selle tekitamist A.S käes oleva noaga. Ainuüksi asjaolu, et kogutud tõenditega on tuvastatud, et 19.06.2017 oli A S tekitatud kaks noahaava, ei anna alust väita, et mõlemad haavad on tekitatud Irina Semenjuki poolt. Sündmuskohalt äravõetud noad (v.a. katkine nuga) ei olnud edastatud ekspertiisile, et ole uuritud, kas vähemalt taskunoal on A või Irina Semenjuki DNA profiile. Kui kasutada antud kriminaalasjas nn välistamismeetodit, tuleb analüüsida kõiki võimalikke versioone, st et teisel 10 viisil või teise isiku poolt ei saaks teist noahaava olla tekitatud. Kuid eelnevalt tuli juba kohus järeldusele, et ei ole ka välistatud, et A S tekitas haava iseendale ettevaatamatusest. Peale selle kohus, olles hinnanud kogutud tõendeid, leiab, et ei ole kohtulikul uurimisel tuvastatud Irina Semenjuki süüdistuse osa, mille kohaselt I. Semenjuk tõstis uuesti oma käe koos noaga põrandal lamava A. S kohale, eesmärgiga teda uuesti noaga lüüa. Tunnistaja S. Si ütluste kohaselt peale vigastuse tekitamist (kui ta tuli tuppa) asus Irina Semenjuk kannatanult eemal - 1-1,5 m kaugusel. Seega ei viibinud Irina Semenjuk kannatanu juures ja ei saanud "tõsta uuesti oma käe koos noaga põrandal lamava A. S kohale". Irina Semenjukil oli küll nuga käes, ning ta hakkas liikuma kannatanu või tunnistaja poole, kuid kohtulikul uurimisel ei ole tuvastatud sellise Irina Semenjuki liikumise eesmärki. Kohus suhtub kriitiliselt tunnistaja S.Si ütlustesse, et Irina Semenjuk hakkas lähenema kannatanu juurde selleks, et teda veel kord noaga lüüa. Kohtu hinnangul see on tunnistaja subjektiivne hinnang, tema oletus, kuna objektiivselt ei ole tunnistaja väide kinnitatud. Irina Semenjuk ei väljendanud sõnaliselt soovi lüüa kannatanut noaga veel korda, ei väljendanud ka tegudega ei teinud teatud käe liigutusi, näidates, et tahab veel lüüa. Peale noa käest maha löömist, ei püüdnud Irina Semenjuk leida teist nuga löömise jätkamiseks, vastupidi istus diivani peal ja kordas - "mida ma jälle tegin". Kohus leiab, et pole tuvastatud isegi see, et Irina Semenjuk hakkas liikuma kannatanu juurde, ta lihtsalt alustas liikumist - ta võis soovida minna kas kannatanu, tunnistaja juurde või hoopis kööki. Kuid nähes tol ajal toas olevat pilti - kannatanu veres, Irina Semenjuki käes nuga, Irina Semenjuki noaga ringi liikumist - igal inimesel tekib loomulik enesekaitse tunne, seetõttu lõi tunnistaja S.S Irina Semenjukil noa käest. Sellele järeldusele viitavad ka tunnistaja S.S olustiku seostamisel antud ütlused, et - ta ka tahab elada. Arvestades ülaltoodut leiab kohus, et on leidnud kinnitust Irina Semenjuki süüdistus järgmises, et Irina Semenjuk viibides 19.06.2017.a. kella 16.30 paiku xxx asuvas korteris koos oma abikaasa A S ja tuttava S Siga, tekkis I. Semenjukil ühise alkoholi tarvitamise käigus oma abikaasa A.S tüli, mille käigus käes oleva noaga lõi Irina Semenjuk oma abikaasat A S ühe korra vasaku reie välisküljele. Mõne aja päras sisenes tuppa S. S ning lõi noa I. Semenjuki käest põrandale. Oma tegevusega põhjustas I. Semenjuk A. S 2,5 cm pikkuse ja tuvastamata sügavusega lahtise noahaava vasaku reie piirkonnas. Irina Semenjukile esitatud süüdistuse kohaselt oli tema tegevus suunatud A.S tapmisele, kuid see jäi lõpule viimata temast mitte sõltuvatel asjaoludel, kuna tunnistaja S.S suutis noa süüdistatava käest ära lüüa ning takistas Irina Semenjukil oma tegu lõpule viimast. KarS § 25 lg 1 sätestab, et süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. „Eelnevast tulenevalt saab isikut süüteokatse eest karistada vaid juhul, kui tal on süüteo toimepanemise tahtlus ning ta on selle tahtluse realiseerimist vahetult alustanud. Samuti iseloomustab tagajärjedeliktide puhul katsetegu see, et isiku poolt soovitud koosseisupärane tagajärg tegelikkuses ei saabu. Süüteokatse koosseisu tuvastamist alustatakse just viimasena nimetatust johtuvalt süüteokoosseisu subjektiivse külje kindlakstegemisest, kuivõrd süüteokoosseisu objektiivsesse külge kuuluv koosseisupärane tagajärg, mida toimepanijale omistada, lihtsalt puudub. “ (RKKKL 3-1-1-111-16). 11 Kogutud tõendite põhjal tuleb kohtul hinnata, kas I.Semenjuki tegevus oli suunatud kannatanu A.S tapmisele. Süüdistatav Irina Semenjuk andis ütlusi, et ta lõi A.S noaga, et teda rahustada ja et ta enam ei skandaalitseks ega tõstaks tema vastu kätt. Patsieendikaardist tuleneb, et kannatanu saabus EMOsse kiirabiga 19.06.2017 kell 17.11 ning tuvastati – noahaav rinnus vasakul pool 2 cm, vasakus reies noahaav 2 cm, välispõhjus – kokkupuude noaga. Isik paigutati intensiivraviosakonda. Kohtu poolt oli eelnevalt tuvastatud, et Irina Semenjuk lõi A S noaga ühe korra vasaku reie piirkonda. A S lahkus haiglast 19.06.2017 kell 17.50, mis kinnitab, et tema vigastused ei olnud rasked. Kohtulikul uurimise seletas ekspert M.E, et tuharas on lihased ja väikesed veresooneid, seega elutähtsaid organeid selles kehaosas ei ole. „Juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Tähele tuleb panna, et KarS §-ga 113 kaitstakse õigushüvena isiku elu, samal ajal kui KarS § 118 p-s 1 kaitstavaks õigushüveks on inimese tervis. Olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda).“ RKKKo nr 3-1-1-128-
2. Kohus leidis, et käesolevas kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et Irina Semenjuk kuidagi sõnaliselt väljendas oma soovi kannatanu tappa. Välise teopildi alusel ei saa ka teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta, kuna A S on Irina Semenjuki poolt tekitatud vaid väline kehavigastus, mis ei ole eluohtlik. A S tekitatud tervisekahjustus ei või kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma. I. Semenjuk tekitas A. S 2,5 cm pikkuse ja tuvastamata sügavusega lahtise noahaava vasaku reie piirkonnas. Kohtu hinnangul oli Irina Semenjukil võimalus (soovi korral) tekitada ka teisi vigastusi kannatanule kohe, peale esimese vigastuse tekitamist, sest tunnistaja S.Shepelev sisenes tuppa ajal, kui Irina Semenjuk oli juba kannatalt eemal, diivani juures. Kohtu hinnangul ei saa ka teha järeldust Irina Semenjuki tapmistahtlusest ka tema poolt väljendatust (tunnistaja A.Ja ütlused), et „ta abikaasa kiiremini ära sureks“. Antud sõnad olid väljendatud mõne aja pärast kuriteo toimepanemist, kui politsei oli juba sündmuskohal, ning sõnad ei tähenda, et A.S peab ära surema just Irina Semenjuki tegude tagajärjel. „Süüteokatse korral tuleb esmajoones hinnata, millise teo toimepanemisele oli isiku tahtlus suunatud. Saabunud tagajärg võib olla küll üheks tahtluse hindamise kriteeriumiks, kuid sellel ei saa olla määravat tähendust süüteo kvalifitseerimisel“ RKKKo nr 3-1-1-111-
3. Arvestades ülaltoodud, leiab kohus, et Irina Semenjukil puudus ka tahtlus A.S raskete vigastuste tekitamisele. Välise teopildi alusel oli küll korteris, kannatanu riietusel verd sündmuskoha vaatlusprotokollist tuleneb, et korteris on erinevate suurustega vere plekid, jälgid, ja isegi mõned vereloigud, kuid ei saa kohtu hinnangul rääkida massiivsest verejooksust, sest A.S ekspertiisiaktist nähtub, et kiirabikartist tuleneb, et vasakul tuharal olevast haavast oli verejooks kuni kiirabi saabumiseni. Kiirabikaardis olevast informatsioonist järeldub, et kiirabi kohale saamisel ei olnud juba haavast verejooksu. Samuti peale 12 kehavigastuse tekitamist ei püüdnud Irina Semenjuk veel kord rünnnata kannatanut, vaid läks eemale, ning juba kohe peale noaga löömist kahetses toimepandud, kordades - mis ta jälle tegi. Seega kohus asub seisukohale, et ei ole kohtulikul uurimisel tuvastatud Irina Semenjukil kannatanu A S tapmise tahtlust vähemalt kaudse tahtluse vormis. Käesolevas asjas leiab kohus, et Irina Semenjuk tahtis A S maha rahustada, et ta enam ei skandaalitseks ega tõstaks tema vastu kätt. Tunnistaja S rääkis ütluste olustikuga seostamisel, et kuulis, kuidas abikaasad toas tülitsevad ja kuulis mingit rüselust. Tema teada oli abikaasadel ka varem konflikte. Irina Semenjuk ütluste kohaselt oli A S tema suhtes korduvalt kasutanud vägivalda, mille eest on teda ka süüdi mõistetud. Sel päeval tekkis neil taas konflikt, A hakkas teda sõimama ja kätega vehkima ning lõi teda kaks korda näkku, ta lõi kannatanut noaga vastu. Irina Semenjuki kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (lk 139141) nähtub, et tal tuvastati järgmised kehavigastused: verevalumid paremal käsivarrel ja käelabal, vasakul käsivarrel on verevalum ja kriimustus, parema näopoolel on põsesarnal verevalum ja kriimustus. Vigastused on pildistatud ka ekspertiisimaterjali võtmise protokollis (lk 143-151). Süüdistatav ei soovinud kannatanut tappa. Tema sõnade kohaselt ei löönud ta noaga tugevalt. Seda võib järeldada ka sellest, et asja materjalide kohaselt oli noa tera pikkuseks umbes 15 cm, kuid noahaav ei olnud rindkeret läbiv ning haavade sügavust polnud üldse märgitud, tegu oli pindmiste lõikehaavadega. Neil asjaoludel leiab kohus, et süüdistatav ei soovinud tõepoolest kannatanut tappa, vaid lõpetada konflikti ja vägivalla kasutamist. Prokurör väitis, et Irina Semenjuk ütlused selle kohta, et A S kasutas tema suhtes vägivalda, ei ole usaldusväärsed, kuna ekspertiisiakti nr 17E-IDI0044 kohaselt ei tuvastatud Irina Semenjukil kehavigastusi. Kohus prokuröriga ei nõustu, kuna antud asjaolu on ümber lükatud kahtlustatava kinnipidamise protokolliga ning ekspertiisimaterjali võtmise protokolli juures oleva fototabeliga, mille on näha ja kirjeldatud Irina Semenjukil kinnipidamisel olevad kehavigastused, sh ka verevalum ja kriimustus põsesarnal. Arvestades ülaltoodut asub kohus seisukohale, et kohtuliku uurimise käigus ei ole tõendatud, kannatanu A S kehavigastuste tekitamisel tegutses Irina Semenjuk tahtliku tapmise või raske tervisekahjustamise eesmärgil. Hinnates kriminaalasjas kogutud tõendeid leiab kohus, et Irina Semenjuki tegudes on KarS § 121 lg 2 p 2,3 kuriteo koosseisu tunnused, kuna ta pani süüteo toime enda abikaasa suhtes ning on ka varasemalt karistatud analoogse teo toimepanemise eest ning puudub KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 kuriteokoosseis. Kohus tuvastas, et Irina Semenjuk, olles varasemalt Viru Maakohtu 06.10.2016 otsusega süüdi mõistetud KarS § 122, § 121 ja § 120 järgi, lõi oma abikaasat A S ühe korra noaga reide, millega tekitas kannatanule tervisekahjustuse, millega on täidetud KarS § 121 lg 2 p 2,3 kuriteo objektiivne külg. Irina Semenjuki tegude ja tagajärje vahel on põhjuslik seos. Irina Semenjukile oli esitatud süüdistus KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi. Esitatud süüdistuses ei ole viidet Irina Semenjuki varasemale karistusele KarS § 121, § 121 ja § 120 järgi, kuid süüdistusakti süüdistatava andmete osas on märgitud I.Semenjuki varasem karistus KarS § 121 lg 1, lg 2 p 3, § 120 lg 1 järgi. Samuti kohtulikul uurimisel olid avaldatud karistusregistri 13 andmed ja kohtuotsus (tl 157-163), mille kohaselt tunnistati Irina Semenjuk süüdi 06.10.2016 Viru Maakohtu kohtuotsusega KarS § 122 (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 3 järgi), KarS § 121 (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 121 lg 1 järgi), KarS § 120 122 (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 120 lg 1 järgi). Seega kohtu hinnangul oli Irina Semenjukil võimalus ennast kaitsta KarS § 121 järgi. Asjaolu, et vägivald Irina Semenjuki poolt oli kasutatud oma abikaasa vastu (KarS § 121 lg 2 p 2 mõttes), on Irina Semenjukile esitatud süüdistuses märgitud. Seega leiab kohus, et kvalifitseerides irina Semenjuki tegu KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi, ei välju kohus esitatud süüdistuse piiridest. „Süüdistatava teo kvalifitseerimist KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ei takista ka KrMS § 268 lg 5 teine lause. Iseenesest tuleb tõdeda, et süüdistatava varasem karistatus kujutab endast faktilist asjaolu viidatud sätte tähenduses. Siinkohal osutab kriminaalkolleegium aga, et kohtuliku uurimise käigus maakohtus avaldati ja uuriti muu tõendikogumi hulgas ka J. H karistusregistri väljavõtet. Istungiprotokollist nähtuvalt polnud kaitsjal selle tõendi kohta ühtki vastuväidet (vt II kd tl 54 pöördel). Eelnevast tulenevalt võis maakohus ka KrMS § 268 lg 5 teise lause kohaselt otsuse tegemisel sellele asjaolule tugineda. Ühtlasi tuleb silmas pidada, et J. H varasemast karistatusest ei sõltu tema süüditunnistamine kehalises väärkohtlemises, vaid tema teo lõplik kvalifikatsioon ja sanktsioon. Samuti ei muutu varasema karistatuse arvestamisel J. H etteheidetava teo põhisisu. Seetõttu ei kujuta J. H varasem karistatus endast KrMS § 268 lg 5 esimeses lauses nimetatud faktilist asjaolu, mis oluliselt erineb süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest“ RKKKo nr 1-17-
4. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Irina Semenjuk tüli käigus abikaasaga, soovides lõpetada tüli ning füüsilise vägivalla kasutamist tema suhtes, lõi kannatanut noaga. Kohtu hinnangul soovis Irina Semenjuk tekitada kannatanule valu ja tervisekahjustust, seega pani toime kehalise väärkohtlemise otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohtul on alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele Irina Semenjuk süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi. IV Kohtu seisukoht karistuse ja tõkendi osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatavate käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlaste isikuid ja võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). 14 KarS § 121 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Süüdistatav panid toime teise astme kuriteo otsese tahtlusega. Irina Semenjuk poolt toimepandud kuritegu oli suunatud inimese tervise vastu. Irina Semenjuk tegude tagajärjel tekitati A S tervise kahjustus, mis ei olnud eluohtlik. Irina Semenjuk on varem 1 kord kriminaalkorras karistatud. Karistust kergendav asjaolu KarS § 57 mõttes – puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes puuduvad, kuna antud juhul on lähi- või sõltuvussuhtes toime pandud tegu juba kvalifitseerivaks tunnuseks ning seda ei saa arvestada veelkord ka karistust raskendava asjaoluna. Kohus peab vajalikuks mõista süüdistatavale Irina Semenjukile reaalne vangistus sanktsiooni keskmisest määrast veidi madalamas määras. Käesolevas kriminaalasjas on Irina Semenjuk vahistatud alates 19.06.
5. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süü suurust, mis on kohtu hinnangul keskmine, karistust kergendavat asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumist, kuriteo toimepanemise tehiolusid, süüdistatava isikut (varem 1 kord karistatud), samuti KarS § 121 lg 2 sanktsiooni keskmist määra (2,5 aastat) ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest leiab kohus, et Irina Semenjukki tuleb karistada reaalse vangistusega sanktsiooni keskmisest määrast veidi vähemas määras. V Kohtu seisukoht asitõendite ja menetluskulude osas Vastavalt KrMS 126 lg 3 p 1 alusel nähakse kohtuotsuses ette asitõendi ja konfiskeeritava vara suhtes kasutatud meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või eksperdiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule esindajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hüvitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Asitõenditeks on: 1 CD plaat – jätta kriminaalasja juurde. Mobiiltelefon Samsung (pakk nr 5), rahakott (pakk nr 9), Irina Semenjuki püksid (pakk nr 14), Irina Semenjuki T-särk (pakk nr 15) – tagastada Irina Semenjuk´ile kohtuotsuse jõustumisel. S Si T-särk (pakk nr 16), S Si püksid (pakk nr 17) – tagastada S S´ile kohtuotsuse jõustumisel. Hävitada kohtuotsuse jõustumisel PPA Ida majandustalituses Rahu 38, Jõhvi hoiul olevad asitõendid: - nuga (tera + käepide) – pakk nr 1; - nuga elutoa kapi riiulilt – pakk nr 2; - nuga köögi valamust – pakk nr 3; - nuga köögi laualt – pakk nr 4; -„Laua viin“ pudel – pakk nr 6; - napsiklaas – pakk nr 7; - sinine särk – pakk nr 8; - suitsukonid – pakk nr 10; 15 - taskunuga – pakk nr 11; - valged lühikesed püksid – pakk nr 12; - DNA 3 tk, sõrmejälgede kaart ja küünealuste kaapeproovid – pakk nr
6. KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 3,4,9, antud kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetluskulud: sundraha 1075 eurot, Irina Semenjuk kaitsja vandeadvokaadi Irina Žurina kaitsjatasu kohtueelses menetluses 192 (72+120) eurot, 360 eurot; Irina Semenjuk kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev kaitsjatasu kohtueelses menetluses 72 eurot, Kannatanu A S isiku ekspertiisi kulu summas 61 eurot, Jäljeekspertiisi kulu 314 eurot, DNA ekspertiisi kulu 969 euot, Irina Semenjuk isiku ekspertiisi kulu 61 eurot, Kaitsja Irina Žurina tasu Irina Semenjuk´ile õigusabi osutamise eest kohtumenetluses 732 (600+72+60) eurot, Kaitsja Kaido Kooga tasu Irina Semenjuk´ile õigusabi osutamise eest kohtumenetluses 750 eurot. Menetluskulude välja mõistmisel arvestab kohus süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid ning jätab osa kaitsjatasudest ja ekspertiisikuludest riigi kanda. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 311, 313,
7. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Larissa Prokopenko Kohtunik Saima Vou rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Tiio Reisi rahvakohtunik 16