lg 1 alusel määratud rahatrahvi ja rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamise osas ning teha väärteoasjas uus otsus. Määrata Vladimir Glazirinile
lg 1 teo toimepanemise eest rahatrahv 80 trahviühikut, so 320 eurot.
Määratud rahatrahv tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele. Kohustuslik on märkida viitenumber
Väärtegu on tõendatud tunnistaja ülekuulamise protokolliga, avaldusega ning õigusrikkuja kinnipidamise aktiga. Selle rikkumise eest oli määratud Vladimir Glazirinile rahatrahv 175 trahviühikut s.o 700.00 eurot, mis oli määratud tasuda ositi 6 (kuues) võrdses osas. Viimase osamakse tähtaeg on 03.12.2018. 1.2 Taotlus Kohtule esitatud kaebuses palus Vladimir Glazirin vähendada talle määratud 700 eurost rahatrahvi, leides, et see on liiga suur summa ning taotles rahatrahvi ositi tasumist üheks aastaks. 1.3 Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei vaielnud vastu kaebuse arutamisele kirjalikus menetluses ja märkis, et jääb väärteoasjas tehtud otsuses toodud seisukohale ning ei muuda rahatrahvi suurust. Rahatrahvi ositi tasumise osas asus kohtuvälise menetleja juht seisukohale, et see on antud väärteoasjas võimalik, pikendada tasumine ühe aasta vältele. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja kiirmenetluse otsus on koostatud õigesti. Kohtuvälise menetleja juht tõi oma seisukohas välja eelpool toodud kaevatava otsuse sisu ning lisas omapoolsed selgitused rahatrahvi suuruse määramise kohta järgnevalt: Karistusseadustiku (edaspidi
) § 218 lg 1 sätestab süüteo väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu. Asi on väheväärtuslik ja varaline õigus on väheoluline, kui selle rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Vastavalt
Oluline on asjaolu, et asja või varalise õiguse rahaline väärtus ei ületaks 200 eurot. Kuivõrd
lg 1 on viiteline koosseis, siis antud koosseisule vastav tegu on sätestatud
Seega on vargus varavastane süütegu, mis seisneb võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kuivõrd 2 antud summa ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära ehk 200 eurot, siis väärtegu on kvalifitseeritud § 218 lg 1 järgi. Väärteomenetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud menetlusaluse isiku poolt antud süüteo toimepanemise subjektiivne külg. Kohtuvälise menetleja hinnangul on isik väärteo toime pannud otsese tahtlusega, mis on tõendatud eelkõige tunnistaja ütlustega. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik tunnistas oma süüd ning kohtuväline menetleja on arvestanud sellega kui kergendava asjaoluna.
lg 1 sätestatud süüteo eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot või arestiga. Selle rikkumise eest oli määratud Vladimir Glazirinile rahatrahv 175 trahviühikut s.o 700.00 eurot. Kohtuvälise menetleja juht selgitab, et Riigikohtu praktikale tuginedes tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks
eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.
Kohtuväline menetleja arvestab karistuse mõistmisel peale isiku süü veel varastatu väärtust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 sätestab rahatrahvi ositi tasumiseks määramise võimaluse "mõjuvatel põhjustel". Selliseks mõjuvaks põhjuseks on eelkõige süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma (RKL 3-1-1-2-06). Kiirmenetluse otsuse kohaselt oli isikule määratud rahatrahv tasumiseks ositi 6 võrdses osas. Viimase osa tasumise tähtpäev on 03.12.
Asi on väheväärtuslik ja varaline õigus on väheoluline, kui selle rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära ehk 200 eurot. Kuivõrd
lg 1 on viiteline 3 koosseis, siis antud koosseisule vastav tegu on sätestatud
Seega on rikkumiseks
lg 1 kirjeldatud süütegu, mille objektiivne koosseis seisneb võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning mis kvalifitseeritakse vastavalt varastatu väärtusele käesolevas väärteoasjas
Vladimir Glazirin võttis poest kauba kui võõra vallasasja koguväärtusega 139,85 eurot (nokamütsi ja kaks paari jalatseid), pani need oma kotti ja jaki taskusse ning soovis nende eest tasumata poest lahkuda. Kuna turvamees pidas isiku kinni enne poest väljumist jäi tegu lõpule viimata ning kohaldub
Kuivõrd antud summa ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära ehk 200 eurot, siis väärtegu on kvalifitseeritud § 218 lg 1 järgi. Eelpooltoodust nähtuvalt on täidetud teo objektiivne koosseis.
subjektiivne koosseis eeldab kavatsetust kuna süüteokoosseis sätestab võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Arvestades, et Vladimir Glazirini tegu on tõendatud tunnistaja ütluste, avalduse ja õigusrikkuja kinnipidamise aktiga ning ta ise on oma süüd tunnistanud võib järeldada, et tegu oli toime pandud tahtlikult. On üldtuntud teadaolev fakt, et poes olevate asjade eest tuleb maksta seega pidi Vladimir Glazirin olema teadlik kõikide süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastavatest faktilistest asjaoludest, mistõttu on Vladimir Glazirin teo toime pannud
Kuivõrd isik on oma süüd tunnistanud tuleb seda käsitleda kui kergendavat asjaolu
Kaup on samuti rikkumata kauplusele tagastatud seega varalist kahju kellegile ei tekitatud. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Kohus märgib, et isiku tegu on tõendatud ning ei ole vaidlust asjaolus, et Vladimir Glazirin teo toime pani. Vaidlus seisneb süü osas mis puudutab karistuse määramist ning rahatrahvi suurust. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja juht ei ole piisava põhjalikkusega selgitanud otsustust, mis puudutab rahatrahvi suurust. Kohtuvälise menetleja juhi poolt viidatud riigikohtulahendid on antud väärteokaebuse lahendamisel asjakohased kuid ei ole põhjendatud millisel viisil toodud seisukohti on kasutatud või kasutamata jäetud. Kohtuväline menetleja on selgitanud, et
lg 1 toime pandud süüteo eest näeb seadus ette kuni 300 trahviühikulise rahatrahvi, mis on kuni 1200 eurot või määratud arest. Samuti on menetleja nõuetekohaselt välja toonud asjaolu, et vaidluse all olevas väärteoasjas on arvestatud kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku süü tunnistamist. Samuti on kohtuväline menetleja tuginenud riigikohtupraktikale, mille kohaselt karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks
eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Kohtuvälise menetleja juht märgib, et
lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja, et kohtuväline menetleja on arvestanud karistuse mõistmisel peale isiku süü veel varastatu väärtust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eelpooltoodu juures rõhutab kohtuvälise menetleja juht just võimalust mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus toob välja, et keskmine sanktsiooonimäär antud väärteo puhul on 150 trahviühikut, esinevad karistust kergendavad asjaolud, samuti isikul ei ole varasemaid rikkumisi, mis kõik kogumis tähendab ja arvestades ka kohtuvälise menetleja poolt viidatut, tuleks määrata rahatrahv alla keskmist sanktsioonimäära, mida aga käesoleval 4 juhul ei ole tehtud. Menetlusalusele isikule on määratud 175 trahviühiku suurune rahatrahv, mis kohtu hinnangul ei ole proportsionaalne. Kohus analüüsib lähemalt süü suurust käesoleva kaebuse raames ning toob välja asjaolu, et süü suurus oleneb süüteo toimepanemise asjaoludest. Süü suurust mõjutavad asjaolud võivad olla nii objektiivsed kui ka subjektiivsed ning antud kaebuse läbivaatamisel on kohus seisukohal, et süü suuruse puhul tuleb arvestada kergendavana asjaoluna süü tunnistamist ning ka isikust tulenevaid asjaolusid, et Vladimir Glazirin ei ole varasemalt süütegusid toime pannud. Kohtuvälise menetleja võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest on eripreventiivne prognoos, kus olulisemaks määrajaks on ka süüdlase isik. Ei ole võimalik pidada karistuse mõistmisel silmas isiku mõjutamise eesmärki mitte arvestades tema isikut. Veelgi enam, ka põhiseaduslik inimväärikuse põhimõte eeldab, et karistust mõistes ei muudetaks isikut abstraktseks ühikuks – vahendiks teiste mõjutamiseks või manipuleeritavaks ja ühiskonnaga kohandatavaks objektiks. Antud kaebuse lahendamise puhul on kohus seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole ühelgi viisil põhjendanud, millisel viisil 175 trahviühiku suurune rahatrahv on preventiivne ning mõjutab menetlusalust isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kohus on seisukohal, et positiivne on preventatsioon, mis on eesmärgiga avaldada õiglase karistusega mõju, mis kinnitab inimeste usku normide kehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. Kohus on seisukohal, et kuna Vladimir Glazirin pani toime esmakordse rikkumise ei esine isiku süüs või tema isikus iseloomustavaid asjaolusid, mis muudaksid võimalikuks, et ta võiks toime panna uue rikkumise. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et Vladimir Glazirinile määratud rahatrahv 175 trahviühikut on määratud sanktsiooni keskmist määra ületav ning tuginedes Riigikohtu praktikale leiab kohus, et kaebuse esitajale on määratud keskmisest rangem karistus, mis ei ole proportsionaalne isiku süü suurusega. Võttes arvesse eelpooltoodud asjaolusid, on põhjendatud Vladimir Glazirinile karistuse mõistmine 80 trahviühiku suuruses, so 320 eurot ja anda võimalus rahatrahv tasuda osade kaupa 12 kuu jooksul. Kohus juhindub VTMS § 120 lg 1, § 132 p 2. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.