Obsah (5)

§ 1620§ 2039§ 2040§ 2041§ 1896

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine 24. september 2018 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-17-18996; DAD Centrs SIA versus OÜ Triolux; hagi võlgne

§ 1620

kohaselt võõrandaja, kes ei ole avaldanud või on pahatahtlikult varjanud vara teatud puudusi, millest ta ise oli teadlik, või on selgelt kinnitanud, et kaubal on teatud omadused, peab omandajale hüvitama kogu kahju. Kõigil muudel juhtudel on omandajal õigus nõuda oma äranägemisel kas lepingu lõpetamist või vara ostuhinna alandamist.

§ 2039

kohaselt ühepoolne taganemine ostu-müügilepingust ei ole lubatud isegi juhul, kui teine pool ei täida oma kohustusi. 5

§ 2040

kohaselt erandina võib ostu-müügilepingu tühistada ühe poole nõude alusel 1) kui üks pool on olnud sunnitud lepingu sõlmima teise poole pahatahtliku tegevuse tõttu või pettuse või vägivallaga; 2) ostetud vara defektide tõttu; 3) lisakokkulepete alusel, mis säilitavad tühistamisõiguse; 4) ühe poole kantud ülemäärase kahju tõttu; või 5) paragrahvis 1663 kirjeldatud juhtudel ka lepinguliste kohustuste täitmata jätmise tõttu.

§ 2041

kohaselt iga ostu-müügilepingu võib tühistada enne või pärast selle täitmist poolte ühisel nõusolekul, väljaarvatud juhul, kui sellega võidakse rikkuda kolmandate isikute õigusi. Juba täidetud lepingu tühistamisel peab kumbki pool tagastama või hüvitama teisele poolele selle, mida vastav pool on teinud. Hageja esindaja leidis, et võlatunnistus anti kostja poolt e-kirja vahetuse kaudu skaneeritud dokumentide vahetamise teel. Kostja esindaja leidis, et kostja ei ole allkirjastanud 26.11.2014 võla tasumise kokkulepet nr T-26/11 ega muud kokkulepet kus ta tunnistaks hageja poolt väidetud võlga. Hageja poolt on esitatud ebaehtne võlakiri, kus on võltsitud kostja allkirja, on deklaratiivse iseloomuga, see on, et võlgnik peaks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga. Kohus leiab, et algselt esitas hageja väitena võlatunnistuse olemasolu tuginedes hagi esitades viimase olemasolule (tl 1) ja järgnevalt hageja leidis, et tegemist on müügilepinguga (tl 29). Hageja 26.11.2014 võla tasumise kokkulepet nr T-26/11 (tl 7-8) originaali kohtule ei ole esitanud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et poolte vahel oli müügilepinguline suhe hageja ei ole tõendanud, et antud võlatunnistus on ehtne ja see oleks kostja poolt allkirjastatud. Hageja lepinguline esindaja väitis, et kaup anti üle Lätis Eestis realiseerimiseks, seetõttu on leping tugevamalt seotud Eesti riigiga. Pärast kostja poolt võlatunnistuse originaali nõudmist hageja võlatunnistusele ei tuginenud, vaid tugines samuti asjaolule, et kaup anti üle Eestis. Kostja lepinguline esindaja väitis, et poolte vahel puudub kokkulepe, et kostja pidi realiseerima kauba Eestis, seetõttu ei saa järeldada, et leping on tugevamalt seotud Eestiga. Hageja esindaja leidis, et Riia vahekohtus toimunud vaidluses sisulist lahendit ei tehtud. Riia vahekohtus toimunud vaidluse aluseks oli võlatunnistus, mitte arved. Kostja esindaja leidis, et hageja ise võttis Riia vahekohtus avalduse tagasi seetõttu, et ta ei suutnud tõendada nõude aluseks olevaid asjaolusid, st võlatunnistuse olemasolu. Riia vahekohtu otsus (tl 24, 24 pöördel), mille kohaselt hagi on Riia vahekohtust tagasi võetud (vt tl 51-52, tõlge tl 60, SIA Delss poolt esitatud kohtueelsel hoiatusel märgitud kolm arvet, mille osas toimus Riia vahekohtus menetlus). Kohus nõustub kostja järeldusega, et leping on tugevamalt seotud LätiVabariigiga, sest hageja on Läti Vabariigis registreeritud äriühing, hageja müüs kaupa kostjale Läti Vabariigis, hageja andis kauba Läti Vabariigis kostjale üle ja hageja esitas arve, mida tuli tasuda Läti Vabariigis registreeritud panga kontole. Kohus märgib, et algselt hageja leidis, et kaup anti üle kostjale Eesti Vabariigis (tl 48 ülevalt 5 rida) ja järgnevalt hageja leidis, et hageja ei vaidle vastu kostja väitele, et kaup anti üle kostjale Läti Vabariigis (tl 98 pöördel). Hageja seisukohad olid nimetatud osas menetlust läbivalt vastuolulised. Hageja leidis, et hageja nõuded ei ole aegunud, sest 29.11.2016.a esitas ta maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu (tsiviilasi nr 2-16-128325). Esitatud nõude aluseks oli 6 arve nr 20/14 (so. üks käesoleva vaidluse arvetest). Nimetatud kohtumenetlus lõppes 28.02.2017 jõustunud kohtumäärusega. Seega nimetatud arve aegumine oli peatatud ajavahemikus 29.11.2016 - 27.02.2017. Kostja lepinguline esindaja leidis, et vastavalt Läti Vabariigi äriseadustiku (tl 112) § 406 käesolevas tsiviilasjas käsitletavad nõuded aeguvad kolme aasta jooksul.

§ 1896

(tl 147) kohaselt aegumistähtaeg algab päevast, mil nõue tõendatakse, nii et oma kohustuse täitmata jätnud võlgniku vastu võib viivitamatult esitada hagi, isegi juhul kui võlgnik ei ole veel jõudnud keelduda nõude täitmisest või saanud võlausaldajalt meeldetuletust. Vastavalt sellele aegumistähtaja algamiseks peab tingimuslike nõuete puhul olema tingimus juba täidetud ja tähtajaliste kohustuste puhul peab nende tähtaeg olema juba möödunud. Kostja lepinguline esindaja leiab, et aegumist hakatakse arvestama hetkest kui kostjal tekkis kohustus arve tasuda. Käesoleval juhul arve 20/14 (tl 4) tuli tasuda

1. septembril 2014 ja arve 22/14 (tl 3 pöördel) tuli tasuda
2. september 2014 ja arve nr 23/14 (tl 3) tuli tasuda
3. oktoober
4. Nimetatud arvete kohaselt tuli arve tasuda enne kauba kättesaamist. Seega hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal olid kõigi kolme arve tasumise kohustused aegunud. Hageja leidis algselt, et tegemist oli müügilepinguga, kusjuures kaup anti üle Eestis (tl 30 ülevalt 4 rida ja tl 48 ülevalt 5 rida) ja järgnevalt hageja leidis, et nõue ei ole aegunud, sest tegemist oli realiseerimislepinguga (tl 96 esimene lause), sest et kauba eest tuleb maksta kauba realiseerimise järgselt. Hageja seisukohad olid nimetatud osas menetlust läbivalt vastuolulised. Kohus nõustub kostja esindaja seisukohaga ja leiab, et kuivõrd käesolevas tsiviilasjas tuleb kohaldada Läti Vabariigi materiaalõigust, siis on nimetatud arvete tasumise kohustused aegunud selliselt nagu kostja esindaja on oma ülalviidatud seisukohtades käsitlenud. Hageja esindaja leidis, et hageja ei ole kostjalt ühtegi pretensiooni müüdud kauba kvaliteedi osas saanud. Kokkulepe nr T-26/11 valguses ei saa kostja pretensioone kauba kvaliteedi osas käesolevas asjas enam esitada. Kostja esindaja leidis, et arvete (tl 3-4) alusele üleantud kaup oli lepingu tingimistele mittevastav s.o ebakvaliteetne. Kostja soovis tagastada hagejale defektse kauba ja kostja lõpetas edaspidi hagejalt kauba vastuvõtmise, seega kostja konkludentselt tühistas ostetud kauba defekti tõttu müügilepingu osas, mille alusel esitati hageja poolt arved nr 20/2014, 22/14 ja 23/
5. Seega kostjal ei ole tühise lepingu järgi kauba eest tasumise kohustust. Kohus leiab, et kostja on tõendanud, et kaup oli ebakvaliteetne ning on esitanud ülevaate hageja poolt üleantud kaubast ja kauba kohta tehtud reklamatsioonidest tabelis (tl 121). Tabelist nähtuvalt AS OG Elektra Tootmine, AS Arke Lihatööstus ja AS Uvic esitasid 2014.a. september/oktoober reklamatsioonid (tl 80-84), mille kohaselt seasoolikad ei vastanud tellitud kvaliteedile. Kostja seadusliku esindaja X.X.vande all on antud seletus (tl 126 pöördel) ebakvaliteetse kauba osas ja tabeli kohta ( tl 121 ja pöördel 121 ) ning tunnistaja Ants Jänese antud ütluste kohaselt (tl 126) on tagastanud tünne, kuid viimaseid enam Lätis vastu ei võetud. Kohtule on samuti esitatud kinnitused utiliseerimise osas (tl 113-115 ja 148-149) ja utiliseerimis-mahakandmisaktid (tl 116-122). Kogumis tõendeid hinnates saab kohus järeldada, et hageja seisukoht, mille kohaselt ei ole kostjalt ühtegi pretensiooni müüdud kauba kvaliteedi osas saanud, on ebaõige, sest esitatud on suulised reklamatsioonid ja kaupa on tagastatud osaliselt. Kohus leiab, et hageja ei ole piisavalt põhistanud, miks ta leiab, et kolmandate isikute poolt esitatud reklamatsioonid ja 2018.a. antud kinnitused (tõend/teade) ei ole usaldusväärsed, s.o ei ole antud isikute poolt koostatud. 7 Tõendamisesemega käesolevas asjas ei ole otseselt seotud tõendid seoses varasemate müükidega (tl 31-39), samuti asjaolu, et kostja esindaja soovis välja nõuda Telia AS-st piiriületussõnumeid (rändlussõnumid) samadel päevadel, kui ta käis Lätis, mille kaudu soovis tõendada poolte vahelist varasemat praktikat (tl 67-74, tl 76-79 telefoni väljavõtted piiriületused saadud arvete kuupäevadega, so samal päeval kui sai hagejalt kauba realiseerimiseks). Tunnistajana üle kuulamata isiku seisukohad (tl 75 ja 75 pöördel) ei ole käesolevas asjas määravat tähtsust omavad. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Arvestades asja keerukuse astet on põhjendatud õigusabi tunni hind 160 eurot. Õigusdokumentide koostamisega seoses peab kohus põhjendatult kulutatud ajaks: Tõendite ja esitatud asjaolud läbivaatamine 1 h 30 minutit, so 240 eurot; 20.07.2018 avalduse koostamine (dokumentide läbivaatamine, kogumine, euroopa õiguse kohtupraktika, 8 h, so 1280 eurot; 14.08.2018 vastaspoole avalduse läbi vaatamine, tõlkija otsimine 20 minutit, so 53,33 eurot; 28.08.2018 päringu saatmine saatkonnale 20 minutit, so 53,33 eurot; 03.09.2018 saatkonna vastuse läbivaatamine, tõlkijale kiri, seaduste ülevaatamine 1 h 30 minutit so 240 eurot; 04.09.2018 toimiku materjali ülevaatamine, positsioon, täiendavate dokumentide väljatrükk ajamahuga 30 minutit, so 80,00 eurot; 13.09., 17.
6. ja 18.09.2018.a. kohase Läti Vabariigi õiguse väljaselgitamine, tõlkimisse saatmine ja tõlke ülevaatamine, hageja
7. ja
8. septembri avalduste läbivaatamine, 18.09.avalduse koostamine p.1 osas, 4 h, so 640,00 eurot, kokku 2586,66 eurot. Kohtuistungitest osavõtuga seoses peab kohus põhjendatult kulutatud ajaks: 15.06.2018 eelistung 1 h 25 minutit ja ettevalmistus kohtuistungiks 30 minutit, so 306,33 eurot; 03.08.2018 istung 1 h 25 minutit ja ettevalmistus kohtuistungiks 30 minutit 306,33 eurot; 04.09.2018 istung 3 h 15 minutit ja ettevalmistus kohtuistungiks 30 minutit 520 eurot. Põhjendatud on tõlkekulud 156,25 eurot. Kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulud kokku on 3875,57 eurot. Kohus mõistab hagejalt välja kostja õigusabikulud 3875,57 eurot (ilma käibemaksuta) ning hagejal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses märgitud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 8