Obsah (7)

§ 468§ 440§ 444§ 173§ 168§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2018 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-1

§ 468lg 1 p 1).

1. Jätta menetluskulud hageja XXX kanda.
2. Käesolevas tsiviilasjas puuduvad kostjal menetluskulud, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõuded ja põhjendused
3. Hageja esitas
4. mail 2018 kohtule hagiavalduse elatise saamise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt soovib hageja saada ülalpidamist miinimummääras alates hagi esitamisest kuni täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuvalt elatist perioodi eest
5. märts 2018 kuni
6. mai 2018 summas 750 eurot. Kostja vastuväited
7. Kostja võttis
8. mai 2018 vastuses hagi õigeks edasiulatuva elatise nõudes ja tagasiulatuvalt summas 524,19 eurot ning palus jätta hageja menetluskulud õigeksvõtu tulemusel hageja kanda. Kostja vaidles vastu tagasiulatuva elatise nõudele aja eest, mil kostja täitis ülalpidamiskohustust vahetult, s.o perioodil
9. märts 2018 kuni
10. märts
11. Kohtuotsuse põhjendused
12. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (

§ 440

lg 1).

§ 444lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus 4.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 168

lg 6 alusel kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ning kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja on hagi kohe õigeks võtnud. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kuigi hageja väitis hagiavalduses, et kohtuväliselt ei ole kostja olnud nõus tasuma elatist, ei ole hageja tõendanud, et hageja enne kohtusse pöördumist on elatise maksmist nõudnud. Samuti ei ole 14. juunil 2018 esitatud seisukohas hageja vaielnud vastu kostja soovile jätta menetluskulud hageja kanda. 5.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja on kirjutanud, et temal menetluskulud puuduvad. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis ei ole vajalik hageja menetluskuluse suuruse kindlaks määramine. 6. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 2