2-16-13659/37

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 13.11.2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-13659 Tsiviilasi Tsiviilasja hind Xxxi hagi Xxx vastu elatise suurendamiseks 1395,99 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Xxx(isikukood xxx elukoht xxx, Tallinn) Hageja seaduslik esindaja: Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja: Xxx(eesnimi ka kujul xxx isikukood xxx3, elukoht xxx) Asja arutamine kohtuistungil 29.08.2017.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses. RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Xxx hagi Xxxvastu elatise suuruse muutmiseks osaliselt. 2. Muuta Harju Maakohtu 02.10.2009.a. kohtumäärusega tsiviilasjas 2-09-7827 Xxxja Xxxvahel kinnitatud kohtulikku kompromissi järgmiselt: Välja mõista xxx Xxx kasuks elatis perioodi 09.09.2016.a. kuni 31.10.2017.a. eest summas 995.- eurot ja alates 01.11.2017.a. 150.- eurot kuus kuni Xxx täisealiseks saamiseni. 3. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on xxx kohustatud kohtuotsuse p-s 2 välja mõistetud elatise üle kandma Xxxpangakontole xxx1 iga kooksva kuu 1. (esimeseks) kuupäevaks märkides maksekorralduse selgitusse „Xxx elatis“. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine. 4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. 5. Jätta menetluskulude rahaline suurus kohtuotsusega kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtusse (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasja asjaolud ja hageja nõue. 1. 02.10.2009.a. Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas 2-09-7827 kinnitati poolte vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt maksab kostja elatist oma alaealise lapse Xxx ülalpidamiseks 1250.- krooni (käesoleva aja vääringus 79,89 eurot) kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. 2. 09.09.2016.a. esitas XxxHarju Maakohtule hagi Xxxvastu elatise suuruse muutmiseks paludes suurendada hageja kasuks väljamõistetud elatist seaduses sätestatud miinimummäärani. 3. Hagi esitamise aluseks on asjaolu, et seaduses sätestatud elatise miinimummäär on muutunud (t/l 82). 4. Hageja seadusliku esindaja ehk tema ema Xxxainukeseks sissetulekuks on tema väidetel tema töövõimetuspension 200.- eurot ja ta ei tööta ega peagi oma sõnul töötama, sest tema töövõimetusemäär on 80 %. 5. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja kohtule dokumentaalsete tõenditena hageja sünnitunnistuse ja 02.10.2009.a. kohtumääruse, millega poolte vaheline kompromiss esialgse elatise maksmise kohta kinnitati. Kostja vastuväited ja selle põhjendused. 6. Kostja vastuse kohaselt ei ole ta kunagi elatise maksmast keeldunud ja on alati lapse ülalpidamiseks elatist maksnud, kui tal vähegi raha on olnud. Pärast kompromissi kinnitamist poolte vahel hakkas ta maksma elatist 1250.- krooni kuus. Kui käibele tuli euro, jätkas ta elatise maksmist samas summas eurodes. Alates 2017.a. jaanuarist kuni juunini maksis ta elatist 110.- eurot kuus, kuid kuna tal vahepeal raha ei olnud, siis ta vahepeal elatist ka ei maksnud ning viimati maksis ta elatist 27.08.2017.a. 55.- eurot. 7. Kostja sõnul ei saa ta maksta lapse ülalpidamiseks elatist 235.- eurot kuus nagu hageja nõuab, sest ta on osaliselt töövõimetu, tema töövõime protsent on 57 %, kuid kuna ta ei saa töötada rohkem kui paar ööd järjest, teenib ta taksoteenuse osutamisega 200.- eurot kuus. 8. Kostja väidetel ei vasta tõele hageja esindaja väited selle kohta, et tema ei tööta. Poeg oli kostja väidetel talle öelnud, et ema koob ja müüb oma kaupa Venuse klubi kõrval asuval turuplatsil ning tema teenistuse suuruseks on 500.- eurot päevas. 9. Kostja esitas oma vastuväidete tõendamiseks järgmised dokumentaalsed tõendid: AS STV maksekviitungid, KÜ Loksa Lasteaia 5 kommunaalteenuste arved, Aurora Investments OÜ arved-kviitungid xxx taksojuhi teenuse eest tasu maksmise kohta 2016.a. juulis ja augustis, oma pangakonto väljavõtted perioodide 27.09.2006.a. kuni 27.09.2009.a. kohta ja perioodi 29.09.2013.a. kuni 27.09.2016.a. kohta. Kohtu poolt kogutud tõendid. 10. Kuna poolte poolt esitatud andmed nende varalise olukorra ja töövõime ulatuse kohta olid ebapiisavad, määras kohus korraldaval istungil: - teha päring hageja esindaja raviarstile dr. xxx ja kostja perearstile xxx 2 menetlusosaliste diagnoosi ja töövõime kaotuse väljaselgitamiseks ning küsida arstilt, millist tööd ning kui palju võiksid hageja esindaja ja kostja tulenevalt nende tervislikust seisundist teha; - teha päring Swedbanki ja küsida hageja esindaja ja kostja pangakontode v.v. alates 09.09.2016.a. kuni k.o. ajani; - teha päring SEB Panka ja küsida hageja esindaja ja kostja pangakonto v.v. alates 09.09.2016.a. kuni k.o. ajani. - kontrollida poolte varalist olukorda kinnistusraamatust, Maanteeameti autoregistrikeskusest ja Maksu- ja Tolliametist; - teha päring Sotsiaalkindlustusametisse ja küsida andmeid hageja esindajale ja kostjale makstavate riiklike toetuste saamise kohta. 11. Kohtu poolt kogututud tõenditest nähtub, et xxx kinnisvara ega sõidukeid ei kuulu, AS-s SEB Pank on tal arvelduskonto ja kogumishoius, arvelduskonto käive on olnud perioodil 09.09.2016.a. kuni 13.09.2017.a. üle 3500.- euro, kuid kontojääk perioodi lõpuks on 184,71 eurot, kogumishoiuse käive on olnud samal perioodil alla 100.- euro ning kontojääk oli 13.09.2017.a. 13,69 eurot. AS Swedbank arvelduskonto käive on xxx olnud perioodil 09.09.2016.a. kuni 13.09.2017.a. ümardatult 3700.- eurot ja konto lõppjääk on 1,35 eurot. SA PERH tõendi kohaselt on Xxxtöövõimekaotuse protsent 80 % ja talle on määratud keskmine puue kuni 31.01.2018. aastani. Sotsiaalkindlustusameti teatise kohaselt saab Xxxigakuist pensioni 267,93 eurot, igakuist sotsisaaltoetust 46,79 eurot ja sai peretoetust kuni 30.09.2017.a. 50.- eurot kuus. xxx kuulub sõiduauto Volkswagen Vento, registreerimisnumber xxx, 1993.a. väljalase, kinnisvara talle ei kuulu, AS SEB Pangas on tal pangakonto jääk -0,90 eurot, käive kontol puudub. AS Swedbank arvelduskonto käive on xxx olnud perioodil 09.09.2016.a. kuni 13.09.2017.a. ümardatult 3000.- eurot ja konto lõppjääk oli 4,20 eurot. Sotsiaalkindlustusameti teatise kohaselt sai Xxxriiklikku pensioni perioodil 01.10.2016.a. kuni 30.11.2016.a. igakuiselt 167,40 eurot, jaanuaris 2017.a. 293,44 eurot, veebruaris 181,12 eurot, märtsis 2017.a. 168,04 eurot, ja perioodil 01.04.2017.a. kuni 30.06.2017.a. igakuiselt 175,94 eurot. Alates 01.08.2017.a. Sotsiaalkindlustusameti kaudu väljamaksed puuduvad, kuna isikule on määratud osaline töövõime Eesti Töötukassa kaudu. Haabersti Perearstikeskuse OÜ teatise kohaselt on Xxxtöövõimekaotuse protsent 57 %. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei deklareerinud oma tulu 2016.a. ei Xxxega xxx Kohtuotsuse põhjendused. 12. Kuivõrd kehtivas perekonnaseaduses (edaspidi PKS) puudub regulatsioon väljamõistetud elatise suuruse muutmise kohta, juhindub kohus käesolevas asjas kohtuotsuse tegemisel menetlusõiguslikult TsMS § 459 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib TsMS § 459 lõike 2 järgi muuta alates uue hagi esitamisest, v.a juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Elatise suuruse muutmist reguleerib ka TsMS § 497, mis sätestab, et elatise suuruse muutmist saab kumbki pool nõuda hagimenetluses, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud on muutunud. 13. Vastavalt Riigikohtu 28.10.2015 otsuse punktidele 11 ja 12 on kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks TsMS § 459 lõike 1 järgi üldjuhul alust vaid siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku(

1. te)varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega 3 muutunud, mistõttu elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma aluseks ka eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad, kuid erandina võib hagi elatise suurendamiseks esitada aga ka seetõttu, et muutunud on seadusjärgne miinimumelatise suurus. Kuna PKS § 101 lõike 1 järgi ei või lapse igakuine elatis olla üldjuhul väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, annab lisaks lapse vajaduste ja/või vanema(
2. te)varalise seisundi muutumisele alust nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmist ka seaduses sätestatud miinimumelatise muutumine. Seega võivad lisaks faktiliste asjaolude muutumisele elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused. Seejuures ei ole vaja viidatud Riigikohtu otsuse punkti 13 järgi elatise suurendamiseks PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimumini tõendada, et lapse vajadused on suurenenud, kuna tulenevalt PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kahekordne elatise miinimummäär. Käesoleval juhul ongi hageja esitanud hagi kohtule sellel alusel, et seaduses sätestatud elatise miinimummäär on muutunud ja kostja peaks kehtiva seaduse järgi maksma elatist pooles Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses (t/l 82). Lisaks osundatud seadusesätetele kohaldub käesoleva vaidluse lahendamisel ka PKS § 102 sätestatu, mille kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustama enese ülalpidamist, kuid kui täita tuleb alaealise lapse ülalpidamise kohustust ja vanem on eelpool kirjeldatud olukorras, peab vanem kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid ühetaoliselt ning erandina võib kohus välja mõista alaealise lapse ülalpidamiseks elatise ka alla seaduses sätestatud alammäära kui selleks esineb mõjuv põhjus (PKS § 102 lg 2), milleks muuhulgas võib olla sama paragrahvi 4. lause kohaselt ka vanema töövõimetus, kuid ka vanema halb majanduslik seisund, millisele seisukohale asus Riigikohus oma lahendis 3-2-1-35-17. 14. Tulenevalt eeltoodust ning asjaolust, et pooled ei vaidle asjaolude üle, et: - hageja on Xxxja Xxxalaealine poeg; - Xxxelab koos emaga; - Xxxja Xxxvahel on sõlmitud kompromiss, mille kohaselt on Xxxkohustatud maksma oma poja ülalpidamiseks elatist alates 01.10.2009.a. 1250.- eurot kuus, mis tänapäevases vääringus on 79,89 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni; - perioodil 09.09.2016.a. kuni 31.12.2016.a. maksis kostja igakuiselt elatist hageja ülalpidamiseks 80.- eurot kuus ja alates 01.01.2017.a. kuni 30.06.2017.a. 110.- eurot kuus, kuid pärast seda on kostja tasunud elatist vaid ühe korra 55.- eurot kuus 27.08.2017.a., mida tõendavad ka kostja pangakonto väljavõtted (t/l 163-165), kontrollib kohus järgnevalt kas esinevad alused kostjalt välja mõistetud elatise suuruse muutmiseks või mitte. 15. Kohus nõustub hagejaga, et formaalne alus elatise suuruse muutmiseks tuleneb juba asjaolust, et käesoleval ajal on elatise miinimummäär vastavalt PKS § 101 lg 1 sätestatule 235.- eurot kuus ehk siis 155,11 eurot suurem kui 02.10.2009.a., mil pooled kompromissi elatise maksmiseks Harju Maakohtus sõlmisid. Kuna aga elatise suuruse muutmisel tuleb kontrollida ka kõiki neid eeldusi, mis esinevad elatise väljamõistmisel ja lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PkS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi, samuti vanemate varalist olukorda ja suutlikkust ülalpidamist anda, asub kohus seisukohale, et Xxxei ole tulenevalt asjaolust, et ta on Haabersti Perearstikeskuse OÜ teatise kohaselt 57% ulatuses töövõimetu ja Sotsiaalkindlustusameti teatise kohaselt sai ta riiklikku pensioni perioodil 01.10.2016.a. kuni 30.11.2016.a. igakuiselt 167,40 eurot, 4 jaanuaris 2017.a. 293,44 eurot, veebruaris 181,12 eurot, märtsis 2017.a. 168,04 eurot, ja perioodil 01.04.2017.a. kuni 30.06.2017.a. igakuiselt 175,94 eurot ning alates 01.08.2017.a. Sotsiaalkindlustusameti kaudu väljamaksed puuduvad, kuna isikule on määratud osaline töövõime Eesti Töötukassa kaudu ning Aurora Investments OÜ arvekviitungite kohaselt on kostjale taksojuhi teenuse osutamise eest makstud juunis ja juulis 200.- eurot kuus, ja ka kostja AS Swedbank arvelduskonto käive on olnud perioodil 09.09.2016.a. kuni 13.09.2017.a. ümardatult 3000.- eurot ja konto lõppjääk oli 4,20 eurot, kusjuures tema ainukeseks varaks on sõiduauto Volkswagen Vento, registreerimisnumber xxx, 1993.a. väljalase, suuteline maksma oma alaealise lapse ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud miinimummääras, kahjustamata enda tavalist ülalpidamist, mistõttu peab kohus võimalikuks ja põhjendatuks suurendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatist 150.- euroni kuus, mitte seaduses sätestatud miinimummäärani. Kohus on seisukohal, et kuigi ka hageja emal on SA PERH tõendi kohaselt töövõimekaotuse protsent 80 % ja talle on määratud keskmine puue kuni 31.01.2018. aastani, on tema majanduslik olukord siiski mõnevõrra parem kui kostjal, sest tema AS SEB Pank arvelduskonto käive on olnud perioodil 09.09.2016.a. kuni 13.09.2017.a. üle 3500.- euro ning AS Swedbank arvelduskonto käive on Xxx olnud perioodil 09.09.2016.a. kuni 13.09.2017.a. ümardatult 3700.- eurot. Pealegi on osa alaealise xxxkuludest võimalik kanda ka riikliku peretoetuse arvelt. 16. Arvestades asjaoluga, et kostja on maksnud elatist alates hagi kohtusse esitamisest 09.09.2016.a. kokku 955.- eurot [(3 x 80) + (6 x 110) + 55)], kuid oleks pidanud maksma 1950.- eurot (13 x 150), kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele perioodi 09.09.2016.a. kuni 31.10.2017.a. eest summas 995.- eurot (1950-955) ja alates 01.11.2017.a. 150.- eurot kuus. Tsiviilasja hinna määramine. 17. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt sellest, et hageja esitas kohtusse hagi elatise suurendamiseks 79,89 eurolt 235.- eurole ehk 155,11 euro võrra kuus, on käesoleva tsiviilasja hagihind 1395,99 eurot (9 x 155,11) eurot Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine. 18. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 163 lg 1 sätestatust, mille kohaselt võib kohus jätta menetluskulud poolte endi kanda kui hagi rahuldatakse osaliselt. Kuna kohus rahuldab käesoleva hagi osaliselt, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Kuna kohus jätab kummagi poole menetluskulud poole enda kanda, ei määra kohus kohtuotsusega kindlaks poolte menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik 5 6