Obsah (5)

§ 100§ 101§ 102§ 105§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Nele Atonen Otsuse tegemise aeg ja koht 07.06.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-446 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu elatise saamiseks T

) § 101 lg 1 alusel 235 eurot, alates 01.01.2018 on miinimummäär 250 eurot.

1. Kostja vastuväite kohaselt on ta nõus maksma elatist 150 eurot kuus (tl 150 pöördel). Kostja sissetulekuks on vanemahüvitis 500 eurot ja peretoetus 110 eurot. Kostja tasub kommunaalkulusid kuu ca 600-700 eurot. Lisaks on kostjal kulud söögile, tarbeesemetele, mähkmetele. Kulud on suuremad, kui kõik lapsed viibivad kostja juures.
2. Kohus on pooltele 27.03.2018 selgitanud menetluslikku olukorda ning poolte tõendamiskohustust (tl 98-100). Muuhulgas on kohus omal algatusel kogunud tõendeid (tl 88-97, 101, 114, 116-148).
3. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2017 on töötasu alammäär 470 eurot, millest ½ on 235 eurot. Alates 01.01.2018 on kuutasu alammääraks 500 eurot, millest ½ on 250 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Kohtu hinnangul tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-160-12, p 17). Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal vajalik käesoleval juhul tõendada oma elatisnõude puhul lapse vajadusi ning tulenevalt

§ 101

lg-st 1 ei tohi alaealisele väljamõistetav elatis olla väiksem seadusega sätestatud miinimummäärast. 13.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 14. Vaidlust ei ole, et kostja ei ela hagejaga koos alates 2016 suvi ning, et hageja isikuhooldusõigus tema viibimiskoha määramise osas on antud hageja isale. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Käesoleval juhul on kostja tuginenud

§ 102

lg-s 2 sätestatud alustele, mistõttu tuleb kohtul edasiseks tuvastada, kas esinevad alused elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. 3

1. Kostja on märkinud, et kostjal on lisaks hagejale veel kaks alaealist last (tl 45-46). Vaatamata aga kohtu ettepanekule ei esitanud kostja tõendeid poja XXX igakuiste põhjendatud vajaduste kohta. Kohus on tuvastanud, et XXX elab kostja juures. XXX isa XXX või vanaema XXX tasuvad XXX ülalpidamiseks igakuiselt 100-200 eurot (tl 12-128). Kostja poeg XXX elab oma isa juures XXXs ja käib XXXs koolis ning veedab kostjaga nädalavahetused ja koolivaheajad. Kostja XXX ülalpidamiseks kumbki vanem elatist ei tasu (tl 150). Seega on kohtu hinnangul kostja teiste laste ülalpidamine tagatud. Kostja ei ole ka väitnud, et kostja teised lapsed osutuks elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
2. Kuna kostja on märkinud, et tema varaline seisund ei võimalda elatise maksmist miinimummääras, siis on kohus seisukohal, et käesolevas asjas tuleb hinnata ka hageja isa ja kostja varalist seisundit.

§ 105

lg 3 alusel mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid

1. Kohus on tuvastanud, et kostja sissetulekuks on vanemahüvitis 500 eurot ja peretoetus 110 eurot alates veebruar 2018, lisaks teevad kostjale ülekandeid XXX ja XXX erinevates summades (20-100 eurot) (tl 138-143, 151-156). Kohus on tuvastanud, et kostjale ei kuulu vara ega seoseid äriühingutes (tl 93-97). Kostja elab üürikorteris, mille eest tasub üüri 450 eurot + kommunaalkulusid vastavalt esitatud arvetele, millede suuruseks on ca 600-700 eurot kuus (tl 4042, 49-53). Hageja isa sissetulekuks on lapsetoetus 55 eurot alates 01.01.2018, lapsehooldustasu 38,36 eurot (tl 74-78, 82-83), sotsiaaltoetus 36,31 eurot ja töövõimetoetus (oktoober 2017 354, 60 eurot, november 2017 366,42 eurot, detsember 2017 354,60 eurot, jaanuar 2018 320,68 eurot, veebruar 2018 208,86 eurot, märts 2018 188,65 eurot) (tl 132-135). Hageja isal puudub vara ja seosed äriühingutega. Igapäevaste vajaduste osas kostja tõendeid esitanud ei ole.
2. Kohus on seisukohal, et arvestades kohtu ette toodud asjaolusid ja kohtu poolt tuvastatud, on kostja ning hageja isa varaline seisund võrdne ning isikud on kohustatud tasuma hagejale ülalpidamiseks elatist võrdsetes osades. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-118-12 rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Kohus on seisukohal, et kui kostjal puuduvad rahalised vahendid, siis on kostjal võimalus leida endale elamine, kus ei ole kulud nii suured. Lisaks ületavad eluasemekulud kostja sissetulekuid, mis näitab, et kostja sissetulekud võivad olla suuremad, kuis kostja on seda kohtu ette toonud. Kostjal tuleb lisaks eluasemekulude tasuda ka kõige muu eluks vajaliku eest. Kohus leiab, et kui kostja on võimeline sellises ulatuses tasuma eluasemekulusid ja leidma vahendeid ka elamisväärse elu elamiseks, siis ei võimalda kostja sissetulekud vähendada välja mõistetavat elatist alla alammäära.
3. Kostja on, aga kohtu ette toonud asjaolu, et hageja veedab suure osa ajast ka kostja juures. Kohtule esitatud 07.12.2016 Harju Maakohtu kohtumäärusest tsiviilasjas 2-16-11119 nähtub, et kohus on kindlaks määranud hageja ja kostja suhtlusõiguse, mille kohaselt veedab hageja emaga iga paarisnädala vahetuse alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni; paarisaastatel veedab hageja emaga jõulud (24-26.12) ja uusaasta isaga (31.12.-01.01) ja paaritutel aastatel vastupidi, ülejäänud pühad (ülestõusmispühad, kevadpüha ja jaanipäeva) paarisaastatel emaga ja paaritutel isaga; suvel veedab hageja nii isa kui emaga ühe kuu puhkust vastavalt kahe nädalaste perioodidena; samuti võib hageja poolte kokkuleppel veeta emaga aega erinevatel aegadel (tl 65 pöördel). Riigikohus on 4 märkinud, et kohtul tuleb elatist välja mõistes arvestada ka asjaolu, et lahus elav vanem täidab eelduslikult vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu 08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12; 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11, 09.06.2017 otsus tsiviilasjas 3-2-1-35-17, p 23). Kohtumäärusest, millega on määratud kindlaks hageja ja kostja suhtlusõigus, nähtub, et hageja veedab kostjaga aega ca 30% aastas. Kohus on seisukohal, et võib eeldada, et nimetatud ajal kannab kostja vahetult hageja kulud, mida pooled ei ole ümber lükanud, mistõttu on põhjendatud vähendada elatist alla miinimummäära nimetatud osa võrra.
4. Eeltoodust tulenevalt kuulub osaliselt rahuldamisele hageja nõue, mille kohaselt hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise alates 01.01.
5. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis 70% poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (01.01.201831.12.2018 175 eurot) alates 01.01.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 19.06.
6. Elatis tasuda hageja isa XXXi arveldusarvele XXX SEB Pangas iga kuu
7. kuupäevaks selgitusega: „XXX elatusraha.“
8. Järgmisena võtab kohus seisukoha hageja nõude osas välja mõista tagasiulatuvalt elatis 2650 eurot ühekordse summana perioodi 01.01.2017-31.12.2017 eest. 22.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on selgitanud, et

§ 108

mõte on kaitsta ka ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-35-16, p 19 ja 20). Kohus on seisukohal, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine võib asetada kostja raskesse olukorda, mis takistaks hagejale elatise tasumist. Hageja ei ole tõendanud, et hageja oleks nõudnud kostjalt elatise maksmist. Lisaks tuleb arvestada, et kostjal on lisaks hagejale veel kaks alaealist last ning kostjal tuleb tagada ka enda ülalpidamine. Seega on kohus seisukohal, et rahuldamata tuleb jätta hageja nõue mõista kostjalt välja elatis 2650 eurot perioodi 01.01.2017-31.12.2017 eest. Menetluskulude jaotus 23. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik 5