Obsah (6)

§ 120§ 100§ 99§ 108§ 101§ 102

2-17-16610 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 06. juuni 2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-16610 Tsiviilasi X

) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt

§ 120lg 1 sätestatule.

Vaidlust ei ole, et hageja on XXX ja kostja ühine alaealine laps (tl 5). 6.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena).

§ 100

lg 2 sätestab: „Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.“ Vaidlust ei ole selles, et hageja vanemad ei ela koos (tl 6). Vastavalt TsMS § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendis 3-2-1-33-11 (p 18). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Hageja väitel ei ole kostja elatist tasunud vabatahtlikult. Kostja väitel on ta varem maksnud E.Nikolaevale, kuid ei saa seda tõendada. Kostja ei täpsustanud, millal oli „varem“, aga kuna kostja ei ole väitnud, et ta oleks elatist maksnud millalgi alates 01.12.2016 kuni hagi esitamiseni, siis võib asuda seisukohale, et kui ka elatist tasuti, siis toimus see millalgi enne 01.12.2016. Hageja seadusliku esindaja kontoväljavõttest (tl 7-16) ei nähtu, et kostja oleks talle ülekandeid teinud. Seega, kuna kostja ei ole täitnud elatise tasumise kohustust, on alust eeldada, et ta ei täida seda ka tulevikus. 2 2-17-16610 7. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib

§ 99

, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu

1. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu
2. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1118-12 p 13 jt).
3. Hageja nõuab elatist alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni, samuti tagasiulatuvat elatist perioodi 01.12.2016-31.10.2017 eest. Tagasiulatuva elatise nõudmiseks annab aluse

§ 108

: „Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.“ 9. Hageja nõuab elatist miinimummääras.

§ 101

lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas 3-2-1-118-12 (p 16) märkinud, et

§ 101

lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-37-11, p 12). 10. Kostja on palunud vähendada elatise suurust.

§ 102

lg 2 teise ja kolmanda lause kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra ning mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on lahendis tsiviilasjas 3-2-1-35-17 punktides 28 ja 28.1 miinimummääras elatisest väiksema elatise väljamõistmise kohta selgitanud järgmist: „Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise välja mõista mõjuval põhjusel. Kuna mõjuv põhjus on

§ 102

lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks. Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega.“ Kostja on tuginenud sellele, et tema palk on 620 eurot brutos (tl 37) ja tal on ka teine laps (tl 36). Kohtu hinnangul on põhjendatud vähendada kostjalt väljamõistetava elatise suurust. Kostja netopalk on ca 600 eurot kuus, miinimumelatis oli 2016.a 215 eurot kuus, 2017.a 235 eurot kuus ja 2018.a on see 250 eurot kuus. Arvestades, et kostja ülalpidamisel on ka teine laps, siis ei jääks miinimummääras elatise väljamõistmisel kostjale sisuliselt üldse enda elamiskulude kandmiseks rahalisi vahendeid või jääks teine laps halvemasse olukorda võrreldes hagejaga. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt välja elatis 70% miinimummäärast, millega on tagatud see, et kostja vahendeid kasutatakse kostja enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt (Riigikohtu lahend 3-2-1-35-17, p 21.4). Juhindudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele tagasiulatuv elatis perioodi 01.12.2016 kuni 31.10.2017 eest summas 1 795,50 eurot (70% 2 565 eurost), alates hagi esitamisekuust so. november 2017 kuni 31.12.2017 elatis summas 164,50 eurot kuus ja alates 01.01.2018 kuni lapse täisealiseks saamiseni so 10.07.2018 elatis 175 eurot kuus. 3 2-17-16610 11. Hageja on palunud siduda väljamõistetava elatise suuruse töötasu alammääraga. Kuna kohus mõistab elatise välja protsendina miinimummäärast, ei saa elatise miinimummäära tõusuga põhjendada elatise automaatset suurenemist elatise miinimummäära tõstmise korral (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 2-15-15909, p 16). Seetõttu mõistab kohus elatise välja konkreetsetes summades. 12. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja perioodi 01.12.2016-31.10.2017 eest tagasiulatuva elatise 1 795,50 eurot, elatise perioodi november 2017-31.12.2017 eest 164,50 eurot kuus ja elatise alates 01.01.2018 kuni lapse täisealiseks saamiseni 175 eurot kuus. 13. Tulenevalt hageja soovist ja TsMS § 445 lg 1 sätestatust, tuleb kohtuotsusega kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Kostjal tuleb elatis tasuda iga jooksva kuu eest ette XXX arveldusarvele XXX Swedbank AS-is iga kuu

1. kuupäevaks. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
2. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb kulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
3. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.
4. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab kulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita kulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks kulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte enda kanda, puudub vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Tsiviilasja hinna määramine
5. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesolevas tsiviilasjas kummagi hageja hagi hinnaks 2 250 eurot (9 x 250). /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik 4