← Eesti

2-17-8619/23

Obsah (10)§ 76§ 101§ 619§ 620§ 621§ 627§ 629§ 28§ 6§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 26.06.2018, Kentmanni Kohtumaja, Tõnismägi 5a, Tallinn Tsiviilasja number 2

`le, sest töövõtulepingute koostamiseks on väljatöötatud „Ehituse töövõtulepingute üldtingimused (ETÜ 2013) – ehk dokument, mis määrab tellija ja töövõtja õigused, kohustused ning vastutuse ehitustööde ja muude nendega kaasnevate tööde tegemisel. 17.05.2017 kl 10:27 oli kostja koostanud ise vajaliku lepingu ning esitanud selle tööde tellijale, samal ajal kui hageja nõudis arve tasumist, kuid samas ei olnud hageja sisse viinud neid andmeid lepingusse, kus oleks kirjas tellijapoolne tööde teostamise kvaliteeti kontrolliv spetsialist. 17.05.2017 kl 10:48 vastas kostja hagejale ja ütles, et hageja suhtumine ei ole tõsine ja et hageja suhtub kergemeelselt asjadesse, ning et kostja enam ei julge hagejaga koostööd teha. 17.05.2017 kl 22:15 kostja kutsub tagasi hagejale antud volitused. Muud tasud 18.05.2017 kl 08:57 esitas hageja arve „faktiliselt osutatud teenuste eest“ summas 350 €. Kostja palus arve lahti kirjutada, kuid 18.05.2017 kl 11:26 keeldus arvete põhjendamisest, kuna märkis, et kõik kooskõlastused ja kokkulepped on mõlema poole kirjavahetuses olemas ega pidanud vajalikuks neid korrata ja edastab need vajadusel kohtule. Varasemalt oli olnud koostöö järgmine 1) 25.07.2016 koostas hageja, Vassili Kosteitšuk/VK Law Office OÜ/ jurist töövõtulepingu Korteriühistuga Pallasti 33, mille kohta esitas VK Law Office OÜ arve 101/2016 summas 150 €, mis on tasutud 25.07.2016. 2) 16.11.2016 peale kostja omapoolsete kohustuste täitmist, vaatamata töövõtulepingu sõlmimisele, ei asunud KÜ seda täitma ja kostja pöördus konsultatsiooniga hageja esindaja poole (VK LAW OFFICE OÜ arve summas 70 €/tund, tasutud 18.11.2016I 4

(10)2-17-8619 3) 15.12.2016 palus kostja hagejat koostada meeldetuletuse KÜ-le Pallasti
  1. Hageja saatis kostjale meeldetuletuseprojekti. 16.12.
  2. Hageja (VK LAW OFFICE OÜ) esitas arve nr 225/2016 konsultatsiooni teenuse eest summas 75 € (tasutud 20.12.2016.) 4) 23.01.2017 edastas hageja kostja tellimusel koostatud pretensiooni projekti. 25.01.2016 edastas kostja nimetatud pretensiooni KÜ-le Pallasti
  3. KÜ jättis lepingu siiski täitmata. 25.01.2017a. VK LAW OFFICE OÜ esitas arve nr. 021 summas 400 €, seletuseks: „Õigusteenused – konsultatsioon ja kokkuleppe koostamine“, tasutud 26.01.2017a. Hageja esitas ka teisi teenuseid kostjale. Hageja arve oli suur ja kostja oli veendunud, et pretensiooni esitamise eest KÜ`le oli tasutud. 18.02.2017a. sai kostja teada, et KÜ esimees on surnud (11.02.2017.). Kostja otsustas oodata pretensioonide esitamisega KÜ`le kuni on valitud uus KÜ juhatus. Märtsi alguses sai kostja teada, et uus KÜ juhatus ei kavatse töövõtulepinguga arvestada. Kostja soovis lepingu lõpetada kompromissiga ja pöördus hageja esindaja poole, kes oli asjaoludega kursis. Kuna olulised kulutused olid tehtud, siis soovis kostja kompenseerida kulud, mis olid seotud KÜ töödega. 18.05.2017 kl 10:48 palus kostja selgitusi arvete kohta: millist tööd, millal, kellega kooskõlastas. Kostja leiab, et nõudmised on põhjendamatud, kuni informatsioon arvete kohta on esitamata. Kostja oli kindel, et osa arvetest on tasutud ja nõudis põhjendusi, mille eest hageja nõuab arvete tasumist. Hageja keeldus arvete kohta informatsiooni edastamisest. Kostja oli korralik klient, kes viivitamata tasus kõik hageja esitatud arved. Hageja esitab arveid teenuste kohta, mis olid osutatud viis kuud tagasi. Kostja on kindel, et osa teenustest on tasutud, või ei vasta sellele hinnale, mida hageja nõuab. Tasu suurus ei ole õige, mida hageja nõuab. Nimelt on hageja veebilehel 10.05.2017 avaldanud Perejurist`i OÜ hinnad ja see on 50 €/tund. Kostja oli andnud volikirja VK Law Office OÜ`le (registrikood 12962709). 2017.a. jaanuarikuu arved esitas „Perejurist OÜ“, kuid ebaselge on, mille alusel Perejurist OÜ esitas arve 5 kuud hiljem tagantjärgi, kuna sellist ettevõtet polnud enne 20.03.17 kui tehti esmakanne. Perejurist OÜ hageja lepinguline esindaja on Vassili Kosteitšuk, kes on VK Law Office OÜ jurist. Alates 01.06.2017 pole olemas sellise nimega ettevõtet. Hageja soovib saada 50 € 1 töötunni eest 23.01.2017 pretensiooni projekti koostamise ja saatmise eest. See arve on tasutud koos teiste kohustustega 26.01.
  4. Kuid, kuna hageja keeldus kostjale informatsiooni jagamisest esitatava arve kohta, ja kui kohus peab õigeks, et kostja tasub selle arve Perejurist OÜ kontole, (teenuse osutaja oli VK LAW OFFICE OÜ), siis kostja maksab selle arve kinni. Hageja soovib saada 100 € 2 töötunni eest 21.03.2017 pretensiooni koostamise ja postiga saatmise eest. Arusaamatu on, mis pretensiooni oli hageja koostanud ja saatnud 23.01.2017 ajal mille hinnaks oli 50 € 1 töötunni eest. Kostja leiab, et see on põhimõtteliselt üks ja sama asi, kuid hind on kahekordne. Hageja soovib saada 75 € eurot 1,5 töötunni ehk 30.03.2017 kirja koostamise eest. Vastava sisuga oli koostatud kiri juba 15.12.2016 ja mille eest esitas 16.12.2016a VK LAW OFFICE OÜ arve nr. 225/2016 konsultatsiooni teenuse eest summas 75 €. Kuna kiri oli korduv, siis kostja on nõus tasuma kirja koostamise eest 50 € 1 töötunni eest, kuna see on töö, mis seisnes korduvates sõnadest ehk pole midagi, mida kirjutada 1,5 tundi. 5
(10)2-17-8619 Hageja soovib saada 50 € 1 tunni eest, mis on suuliste arutelude/konsultatsioonide eest nii telefoni ja e-posti teel. Telefonikonsultatsiooni ei olnuid vaja, sest küsimus oli selles, kas hageja võtab tööde tellimuse vastu või mitte. Hageja pidi hoiatama, et sidevahendite kaudu informatsiooni andmine, on tasuline teenus. Hageja soovib saada 75 € 1,5 töötunni eest (26.04.2017a.) alltöövõtulepingute koostamise eest. Kostja pole keeldunud seda tasumast. Hageja soovib 120 € 2 töötunni eest (a´60 €/ h lepingu projekti koostamise eest 16.05.2017), mille tasumisega ei nõustu kostja, sest töö oli ebakvaliteetne, ei vastanud kostja vajadustele ning polnud kinni peetud kokkulepitud tähtajast ega olnud sobiv. Eeltoodu järgi jätab kostja kohtu otsustada järgmised tasunõuded: • nõude 1 eest summas 50 eurot - pretensiooni koostamine ja postiga saatmine Kostja on nõus tasuna hagejale 175 € järgmiselt: • nõude 2 eest on nõus tasuma 100 € asemel 50 € eurot ja lisaks postikulud, kuna töö oli korduv (pretensiooni koostamine ja postiga saatmine) • nõude 3 eest on nõus tasuma 75 € asemel 50 €, • nõude 5 eest on nõus tasuma 75 €. Kostja keeldub tasumast • nõude 4 eest 50 €, • nõude 6 eest 120 €. Menetluskuludega pole nõus. Hagejale on kulutanud põhjendamatult aega tõendite kogumiseks ja vormistamiseks 2 töötundi. Selle asemal, et pöörduda kohtusse, oleks olnud hagejal mõistlikum esitada need tõendid kostjale arutamiseks. Kostja menetluskulud on järgmised. Kostja esindajal pole juriidilist haridust, kuid ta on tööinimene ja ka tema aeg omab hinda. Tõendite kogumine ja vormistamine 8 tundi*40 € €, kokku 320 €. Hagile kirjaliku vastuse vormistamine 4 tundi*40 €, kokku 160 €. Tõlkekulud 141,57€. Kulud kokku on 621,57€, millele lisandub käibemaks. Kostja esindaja kinnitab, et kõik nimetatud kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Arvestades, et a) hageja keeldus selgituste andmisest esitatud arvete kohta ja pöördus kohtusse, b) kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, oleks ebaõiglane jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja palub kõik menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt kostja kasuks 621,57€ eurot + käibemaks 124,31 €, kokku 745,88 €. KOHTU PÕHJENDUSED Kuna tegemist on lihtmenetluse vaidlusega, on kohtu põhjendused lühidas vormis kooskõlas TsMS § 444 lg 2.

§ 76

lg 1 tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele ja lg 3 alusel loetakse kohaselt täidetuks kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohas ja viisil. Rahalise kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist

§ 101

lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel.

§ 619

järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik vastavalt lepingule osutama teisele isikule teenust, käsundiandja peab aga maksa selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

§ 620lg 1 peab käsu käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist 6

(10)2-17-8619 tuleneva vajaliku hoolsusega.

§ 621

lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid, lg 2 järgi kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes.

§ 627

lg 1, 2 sätestab et kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb vastavalt asjaoludele maksta mõistlik tasu.

§ 629

lg 1 sätestab, et kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane. Töövõtulepingu koostamine ja tasu 2 tunni eest kokku 120 € Pooled ei vaielnud selle üle, et 16.05.2017 palus kostja telefoni teel hagejal koostada töövõtuleping. Seega pidi hageja osutama kostjale teenust, mille sisuks oli töövõtu lepingu koostamine. Seega oli poolte vahel sõlmitud suuline käsundusleping

§ 619järgi.

Kostja seletas ära kuulamisel, et ta saatis 16.05.16 kl 10:12 (vastuse lisa 10) tingimused, mis lepingus pidid olema. Hageja poolt esitatud e-kirjavahetusest kostjaga 16.05.17 kl 10:12 (lk 20, kostja ekiri hagejale) on näidatud kostja poolt, milline peab olema lepingus tööde eest tasumise kord (graafik, ettemaks). Kostja e-kirjas 16.05.17 kl 10:15 (lk 20p ülemine kostja e-kiri hagejale) on näidatud kostja poolt, et lepingus pidi olema kirjas kontaktisikuna XXX, kes on tellija esindaja, kellel õigus võtta vastu tööd ja kontrollida töid, kes on spetsialist jms. Seega on õige kostja väide, et ta näitas ära, millised tingimused pidid lepingus olema kajastatud. Samas ei nähtu kostja poolt kohtule esitatud samadest e-kirjadest ühtegi teistsugust juhist hagejale (vt kostja esitatud e-kirjavahetus, tõlge, lk 69-7, 16.05.2017 e-kiri kl 10:12:41, kl 10:16:36). Hageja on esitanud kohtule lepingu (lk 21) ja enda e-kirja kostjale 16.05.2017 kl 15:53, millega ta saatis lepingu projekti kostjale ja näitas ära, et p-s 1 on märgitud, et tööd tehakse vastavalt hinnapakkumisele, p-s 4 on maksmise kord, mis on ühtne kostja juhistega, p-s 5 on näidatud ära XXX kui tellija kontaktisik koos temapoolsete ülesannete, õigustega. Lisaks on hageja e-kirjas viidanud, et p – des 7, 8 on õiguskaitsevahendid (viivis, leppetrahvi rakendamine). Lepingus on märgitud need andmed, mida kostja soovis (maksetingimused, andmed XXX´i kohta ja tema tegevuse sisu). Seega on hageja lepingusse märkinud kõik need andmed, mis kostja hagejale oma juhistes talle andis kooskõlas

§ 621lg 1 ning ebaõiged on kostja väited, et hageja pole juhist täitnud.

Kui lepingus olid ka mõningad nn ebatäpsused äriühingu nime kirjutamisel, ei ole tegemist juhiste eiramisega. Ka asjaolu, et hageja märkis lepingusse sisse nn kostja õigusi kaitsvad tagatised, õiguskaitsevahendid (viivis, leppetrahv), kohtualluvuse, seaduse viited jms tingimused, ei ole juhiste eiramine, sest selliste andmete märkimine lepingusse on tavapärane ning juriidilist teenust osutava isiku professioonist tulenev hoolsuskohustus, mis on kooskõlas

620 lg 1, lg 2. Kohus märgib et kostja väide, et ta soovis saada lepingut, mitte projekti, on oma olemuselt ebaõige, sest leping on poolte vastastikuste tahteavalduste tulem sooviga siduda end õiguslikult, lepingu projekt aga poolte tahteavaldusi kajastav dokument, mis pole veel õiguslikult siduv kuni tahteavaldused pole vahetatud (pakkumus nõustumisega). Seega ei ole võimalik ega saagi hageja poolt väljatöötatud dokumenti pidada lepinguks ja seda tulebki pidada projektiks nagu hageja on märkinud seda, et hageja pidi lepingu sõlmima kostja nimel kolmanda isikuga ehk vahetama kostja nimel tahteavaldused kolmanda isikuga, ei nähtu kostja antud juhistest. Et kostjale lepingu projekt, mis sisaldas tema antud juhiseid ja lisaks hageja professioonist tulenevaid õiguskaitsevahendeid, õigusaktidele viidet, leppetrahve, viiteid kohtualluvusele, ei tähenda, et hageja poleks ülesandeid täitnud. Samas on kostja ise tõendanud, et hageja palus kostjalt käsundist tulenevalt ka selgitusi, miks lepingu projekt ei sobi ja mis tuleb ära muuta ja kas tegemist on märkustega. Seega on hageja tõendanud, et täitis kostja antud juhiseid ja oli nõus ka neid edaspidi järgima (e-kiri 16.05.2017 kl 21:25.38, lk 74, lk 7717.05.17 kl 7.11, tõlge)

§ 620, 621 kohaselt, kuid kostja ei olnud enam tööd jätkama nõus (milles 7

(10)2-17-8619 vaidlus ka puudus) ning teatas 17.05.2017 (lk 23, e-kiri 17.05.17 kl 22:15) volituste tagasivõtmisest. Seda tuleb pidada selles osas (lepingu koostamine) poolte endi vahelise lepingu, mille sisuks oli lepingu teksti koostamine, lõpetamise tahtevalduseks. Eeltoodu alusel on hagejal õigus

§ 629lg 1 järgi mõistlikule osale tasust, kuna leping lõppes kostjast tulenevalt.

Nii leiab kohus, et hageja on tõendanud ülalviidatud tema poolt esitatud kirjavahetusega ja saadetud lepinguga, et täitis kostja juhiste alusel käsundi, koostas lepingu teksti ehk projekti, mille saatis ka kostjale ja oli nõus tegema ka kostja juhiste alusel nõus tegema parandusi, ent kostja seda ei soovinud (et ei soovinud, selles vaidlus puudus, kostja e-kiria 17.05.17 kl 22:15, lk 83 tõlge). Selle tõttu on hagejal

§ 76lg 1, 2 ja § 619, 629 lg 1 alusel on õigus nõuda tasu tehtud töö eest.

Mis puudutab kostja seisukohta, et ta ei teadnud, et hind sisaldab mitut komponenti (tasuda poolelioleva projekti eest, seejärel tuleb maksta lepingu koostamise eesti) ja et see kõik läheb kulukaks, sest hageja kõigest sellest ette ei teatanud, on ebaõige. Kostja on ise majanduskutsetegevuses tegutsev äriühing ning seega pidi talle olema selge, et majanduskutsetegevuses sõlmitavad lepingud, antud juhul oli ka hageja poolt osutatu tehtud tema majanduskutsetegevuses, on tasulised

§ 28lg 1 ning § 627 lg 1 järgi.

Kuna poolte vahelisest e-kirjavahetusest ei nähtu kuskilt palju on sellise lepingu projekti koostamise tasu, tuleb lähtuda sellest, mida hageja on ise avaldanud oma veebileheküljel ja mis vastavalt kostja poolt esitatule on 50 €/h. Seega on ebaõige ja tõendamata hageja seisukoht, et kostjal tuleb tasu makstuga 2 töö tunni eest kokku 120 € ehk 60 € /h eest (arve nr 105-2017, lk 22 p). Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on tõendanud hageja veebilehekülje väljavõttega (lk 91, 10.05.17 andmed), et tööde mõistlik hind on 50 €/h kooskõlas

§ 627lg 1, 2 ja samas on tõendamata hageja väide, et tasu kokkulepe oli 60 €/h.

Hageja esitatud arvest nr 105-2017 (lk 22p) nähtuvalt ei lisandu sellele käibemaksu. Hageja arvest nähtuvalt on kulunud tööle 2 h, mis on mõistlik aeg ja seega leiab kohus, et hagejal on õigus tasu saada tehtud töö eest vastavalt 2 h eest kokku 100 €

§ 76lg 1, 2, § 619, 627 lg 1, 2 järgi.

Mis puudutab kostja väide, et tasu ei tule maksta seetõttu, et hageja viivitas lepingu tegemisega, siis pole see õige. Esiteks esitas hageja samal päeval kui kostja saatis lepingu tingimused 16.05.16, kostjale ka lepingu projekti ja oli samal päeval nõus lepingusse parandusi viima ja juhinduma kostja edaspidistest juhistest (vt eelpool viidatud e-kirjavahetus). Teiseks on kostja ise kirjutanud vastuses hagile, et leping oleks pidanud olema saadetud juba 15.05.17 ehk päev varem kui kostja soovis telefoni teel lepingut hagejalt saada või samal päeval 16.05.17 kui kostja oma nn tellimise hagejale andis. On tavapärane ja

§ 6

kooskõlas, et isegi kui tegemist on kiireloomulise tööga, kooskõlastab teenuse osutaja ehk käsundisaaja enne lõplikku teenuse valmimist teenuse telliga ehk käsundiandjaga kõik eelnevalt üle ja vastavalt juhistele teen vajalikud parandused nagu hageja seda ka oli nõus 16.05.17 tegema (vt ülalpool nimetatud e-kiri kostjale). Muud tasunõuded (arve nr 108-2017, lk 23p) Tasunõue 50 eurot 1 töötuni eest - 23.01.2017 pretensiooni projekti koostamine ja saatmine Hageja on tõendanud kohtule esitatud hinnapakkumise, töövõtulepinguga 25.07.16, ekirjavahetusega 2016.a.detsembris, üldkoosoleku protokolli, et kostja suhtles VK Law Office OÜ-ga KÜ Pallasti 33 ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu teemal põhjusel, et ühistu lepingut ei täitnud (lk 4 e-kirjad, hinnapakkumine lk 5p, leping lk 4p-5, 9-9p). E-kirjast 15.12.16 nähtub, et meeldetuletuse, millele pidi ühistu vastama 06.01.17, saadab kostja ise ühistule (lk 5p, 6). Järgnevalt on hageja tõendanud, et VK Law Office jurist V. Kosteitšuk koostas nn pretensiooni - trahvinõude teksti projekti, mille ta saatis 23.01.17 kostjale ja mille pidi kostja digitaalselt alla kirjutama (e-kiri 23.01.17 lk 6p, pretensioonis ühistu vastamise aeg 15.02.2017, lk 7, Lisa 5/2). Seega on tõendatud, et VK Law Office on teinud tööd kostjale märgitud pretensiooni koostamiseks 23.01.17 ehk et nende vahel oli käsund

§ 619järgi.

Hageja on märkinud, et töö koostamine on võtnud aega 1 h eest 50 €, mille suurust kostja ei vaidlustanud. Seega on tõendatud märgitud töö eest tasu 50 €. Hageja kinnitas kohtule 19.07.2017, et Perejurist OÜ 8

(10)2-17-8619 esmakanne oli tehtud 20.03.2017 ja olles mõlema, nii Perejurist OÜ kui VK Law Office seaduslik esindaja, kinnitas, et VK Law Office kõik nõuded, sh 23.01.17 tehtud töö (pretensiooni koostamine) tasunõue kostja vastu, on läinud hagejale üle 20.03.17 (vt lk 96). Et V. Kosteitšuk oli VK Law Office ja Perejurist OÜ esindaja 20.03.2017 seisuga, nähtub ka äriregistri avalikest andmetest. Seega on hagejale 23.01.17 tehtud tööde eest tasunõue üle läinud, ning hageja on kostja suhtes

§

§ 164lg 1, 2 järgi uus võlausaldaja.

Kostja esitatud arvest nr 1082017 18.05.2017 (lk 85) nähtub, et tasu selle töö eest nõuabki hageja mitte VK Law Office. Kostja esitatud arvetest nr 101/2016 25.07.16, 174/2016, nr 225/2016 16.12.2016, 021/201701-25 25.01.17 (lk 86, 88, 90) ei nähtu, et VK Law Office nõuaks tasu 23.01.17 pretensiooni koostamise eest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et sama töö eest ei ole nõutud kaks korda kostjalt tasumist. Kostja leidis, et ta on selle töö eest tasunud ja esitas selle kohta ka konto väljavõtte (lk 87), kuid konto väljavõttest ei nähtu, et ta oleks tasunud arve nr 108-2017 18.05.15 nimetatud 23.01.17 pretensiooni koostamise eest. Seega ei ole kostja tõendanud, et ta oleks märgitud töö ees tasunud ja seega on tasu tehtud töö eest 50 € põhjendatud. Tasunõue 100 eurot 2 töötunni eest- 21.03.2017 pretensiooni koostamine ja postiga saatmine Veel on hageja tõendanud kohtule esitatud kohtueelse pretensiooniga 21.03.2017, volitustega hagejale (Perejurist OÜ), postikviitungitega, et ta on nimetatud pretensiooni koostanud ja saatnud selle posti teel KÜ-le Pallasti 33 (lk10p, 11, 11p, 12, 12p, 13). Seega on tõendatud hageja väide, et ta on teinud tööd märgitud dokumendi koostamiseks ja posti teel saatmiseks ja seega oli hageja ja kostja vahel käsund

§ 619järgi.

Selle eest soovib hageja saada tasu 100 € 2 tunni eest. Kostja leidis, et märgitud summa pole põhjendatud, kuna tegu on sama tööga, mis on tehtud 23.01.17. Kohus leiab, et kostja vastuväited on osaliselt ebaõiged, sest 23.01.17 pretensiooni sisu on lühem ning selle saatis kostja ise ühistule, kuid 21.03.17 pretensiooni sisu on pikem, kuid sisaldab osaliselt ka seda, mida sisaldab 23.01.17 pretensioon, kuid mille saatis hageja ise ühistule Kohus nõustub seega osaliselt kostjaga, et 21.03.17 pretensiooni sisu kordab osaliselt 23.01.17 pretensiooni sisu, mistõttu tehtud töö eest on 100 € 2 tunni eest ebamõistlikult palju ja mõistlik töö aeg on 1 h ning tasu on selle eest vastavalt 50 €. Tasunõue 75 eurot 1,5 töötunni eest - 30.03.2017 kirja koostamine. Hageja on tõendanud kohtule esitatud e-kirjaga ühistu esindajale ning 30.03.17 kirjaga ühistule, milles on märgitud, millised kulud on kostja teinud ühistule ja et soovitakse lepingu täitmist ning võimalike kulude kandmist (lk 13p-14,14p). Sisuliselt on kohtu hinnangul tegemist lahenduste otsimistega vastusena ühistule (hageja vastus e-kiri 30.03.17 ühistule), mille eest on kohtu arvates mõistlik tööaeg 1,5 h kokku 75 € (50€/h). Seega oli hageja ja kostja vahel käsund

§ 619järgi.

Kostja leidis, et see on sama teenus, mis on tehtud VK Law Office OÜ poolt arve nr 225/2016 16.12.2016 järgi (lk 89) ja mille eest on kostja vastavalt pangaväljavõttele tasunud (lk 87). Küll aga ei nähtu ühestki kostja esitatud tõendist, et samasisuline kiri oleks tehtud 16.12.16 ehk et 30.03.17 kirja koostamiseks poleks hageja justkui 1,5 h tööd teinud ja oleks nn vahetanud kirjas vaid näiteks kuupäevi. Kostja oli nõus maksma 50 €. Hinnates 30.03.17 kirja sisu, mis erineb teistest pretensioonidest, leiab kohus, et hageja on tõendanud, et 30.03.17 kirja koostamiseks on põhjendatud tööaeg 1,5 h ja tasu 75 €. Tasunõue 50 eurot 1 töötunni eest - arutelud, konsultatsioonid suuliselt telefoni ja e-posti teel Hageja on soovinud tasu saada arutelude ja konsultatsioonide, mis on tehtud suuliselt ja e-posti teel kokku 1 h ulatuses 50 €, mida kohus peab mõistlikuks. Käsundile on iseloomulik kliendi nõustamine nii telefoni kui muus suulises vormis aga kirjalikul teel, vastasel korral ole võimalik käsundit täita

§ 619, 620, 621 järgi.

Seega on asjakohtu kostja sellekohane vastuväide, et vaja polnud mingit konsultatsiooni, ja kohus leiab, et tegemist on hageja tööga, mis on tasustatav. 9

(10)2-17-8619 Kohtule on esitatud ka telefonikõnede väljavõtte perioodil jaanuar-aprill 2017 (lk 103-114), mis hõlmab enam kui tundi aega ja mis kinnitab ka poolte ja hageja singulaarse õiguseellase VK Law Office OÜ vahel peetud suulist vestlust. Nii on tõendatud, et hageja õiguseellase ja kostja vahel ning hageja ja kostja vahel oli käsund

§ 619järgi.

Hageja kinnitas 19.07.17, et kõik VK Law Office nõuded kostja vastu on läinud üle hagejale 20.03.17 (lk 96). Seega on hagejale üle läinud ka tasunõue kostja vastu suuliste konsultatsioonide eest, mis on tehtud enne 20.03.17 (kui Perejurist OÜ kohta on tehtud esmakanne)

§ 164lg 1, 2 järgi.

Eeltoodu alusel on põhjendatud tasu vastavalt 1 h eest 50 €. Tasunõue 75 eurot 1,5 töötunni eest - alltöövõtulepingute koostamine (26.04.2017) Hageja on nõudnud tasu ka muude alltöövõtulepingute koostamise eest kokku 1,5 h eest 75 €, mida kostja pole vaidlustanud ja tegemist on pooltevahelise käsundiga

§ 619järgi.

Seega on märgitud töö eest tasu põhjendatud 75 € ja kohus selle kohta esitatud tõenditele, projektidele, lepingutele, kirjavahetusele hinnangut ei anna. Kokkuvõte Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hagis esitatud tasunõuded on kokku põhjendatud ja tõendatud 400 €. Kuna kostja pole märgitud ulatuses tehtud tööde eest tasunud, on hagejal õigus nõuda

§ 76

lg1, 2, § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 ja § 619, § 627 lg 1, 2, § 629 lg 1 alusel kostjalt kohustuse täitmist ning kostjalt tasu maksmist 400 €. Nii tuleb kostjalt hagejale 400 € välja mõista. Seega kuulus hagi osalisele rahuldamisele. Otsuse täitmine Otsus kuulub TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel viivitamatule täitmisele. Muu Mis puudutab kostja väidet, et hageja lisatud VK Law Office OÜ 25.01.17 arve summas 400 € sisaldab osutatud teenust vaidluses KÜ-ga Pallasti 33, siis pole see õige. Hageja on tõendanud e-kirjaga 24.01.17, arvega nr 021/2017-01-25, kaebusega, et VK Law Office OÜ osutas isiklikul kostja juhatuse liikmele teenust teises iseseisvas vaidluses (väärtegu, kassatsioonkaebus) ja N. Parfjonovi eest selle tasus selle arve alusel 400 € kostja (e-kiri 24.01.17, lk 98,98p, arve 021/2017-01-25, lk 99, kaebus lk 99p). Mis puudutab kostja esitatud arveid 2016.a (nr 101/2016, lk 86, nr 174/2016 lk 88, nr 225/2016 lk 89), siis nende alusel 2016.a. VK Law Office OÜ poolt osutatud teenuste eest hageja kostjalt tasu hagis ei nõua. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad hageja menetluskulud 85% kostja kanda ja kostja menetluskulud 15% ulatuses hageja kanda, kuna hagi kuulus ca 85% ulatuses rahuldamisele ja jäi rahuldamata 15% ulatuses (400/470*100). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. /digitaalne allkiri/ Kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.