← Eesti

2-15-100186/55

Obsah (6)§ 101§ 108§ 115§ 103§ 127§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Liisi Vernik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 14.12.2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-10

) § 339 lg 1 sätestab, et rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Kohtu hinnangul on pooled käesoleval juhul kokku leppinud kõigis olulistes rendilepingu tingimustes: rendiese, selle kasutamise kuupäev, periood ning tasu suurus ja maksmise tingimused. Seega on kohtu hinnangul poolte vahel sõlmitud rendileping. 4.7 Seega ei nähtu eelnimetatud tõenditest, et hageja ja kostja vahel oleks sõlmitud tööleping. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul oligi poolte tahe rendilepingu sõlmimine, mitte rendilepinguga töösuhte varjamine ning seega ei ole rendileping näiline. Tõendeid, mis kinnitaksid poolte teistsugust tahet, kohtule esitatud ei ole. 5

(14)
  1. Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 2 411,57 eurot. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja poolt tasumata arvetest nr 102013, nr 132013, nr 162013, nr 172013, nr 192013, nr 242013, nr 222013, nr
  2. Arved sisaldavad nii renditasu kui ka lepingust tuleneva kahju hüvitamist.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 115

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. 5.1 Kostja on palunud kohaldada aegumist tulenevalt TLS §-st 74 lg 4 (kd I lk 192). TLS § 74 lg 4 sätestab, et tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. Kohus leiab, et kuna poolte vahel ei olnud töösuhet ning hageja nõue tuleb rendilepingust, siis ei ole hageja nõue aegunud. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse kohtusse 06.01.

  1. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Võttes arvesse, et hageja on esitanud kostjale rendilepingu alusel esimese arve 01.02.2013 tasumise tähtpäevaga 08.02.2013 ja aegumine peatus 06.01.2015, siis ei ole hageja nõue aegunud. 5.2 Kostja on esitanud menetluses vastuväite, et kostjale ei ole toimetatud kätte ühtegi arvet ning hageja väited arvete esitamise kohta on paljasõnalised ning ebaõiged. Rendilepingu p 4.7 kohaselt edastatakse lepingu poolte vahelised teated kirjalikus vormis ning lepingus on ära märgitud poolte ametlikud e-maili aadressid. Samas ei ole pooled rendilepingus kindlaksmääranud arvete edastamise viisi. Seega võis hageja kohtu hinnangul kostjale arveid esitada e-posti teel või saata arved kostja elukoha aadressil, s.h arved ka isiklikult postkasti panna. Hageja seaduslik esindaja on vande all kinnitanud, et viis arved kostjale posti teel elukohajärgsesse postkasti samal päeval või järgmisel päeval, kui arve tegi ning see oli neil kokku lepitud (kd II lk 85). Kohtu hinnangul ei saa pidada hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlusi ebausaldusväärseteks. Seega loeb kohus hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlustega tõendatuks, et arved on kätte toimetatud kostjale postkasti panekuga. Nimetatud arvete edastamise viisi ei saa pidada kohtu hinnangul ka ebatavaliseks. Kostja elukohaks on vastuse kohaselt Valguse 17b Tallinn, mis on märgitud kostja elukohaks ka rendilepingus. Seega ei ole usutav, et kostja arveid nimetatud aadressilt ei ole kätte saanud. 5.3 Järgnevalt hindab kohus hageja nõuet arvete kaupa. 1) Hageja on kostjale esitanud arve nr 102013 summas 174,26 eurot, s.h käibemaks 29,04 eurot. Arve on esitatud autorendi eest perioodil detsember 2012 14 päeva ning jaanuari 2013 eest. Maksetähtaeg oli 08.02.2013 (kd I lk 41). Seega muutus arve sissenõutavaks 09.02.
  2. 6

(14)Rendilepingu p 2.1 kohaselt tuli kostjal tasuda renti 100 eurot kuus, millele lisandub käibemaks. Rendileping sõlmiti 18.12.2012 ning auto anti samuti üle 18.12.
  1. Rendileping lõppes 01.07.2013 (kd I lk 40) ning auto on tagastatud 02.07.2013 (kd II lk 69). Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt renditasu detsembri 2012 14 päeva eest ning jaanuari 2013 eest. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ega tõendeid, et nimetatud summad oleksid tasutud. Seega on arve nr 102013 põhjendatud kokku summas 174,26 eurot (käibemaksuga). 2) Hageja on kostjale esitanud arve nr 132013 summas 120 eurot, s.h käibemaks 20 eurot. Arve on esitatud autorendi eest perioodil veebruar
  2. Maksetähtaeg oli 08.03.2013 (kd I lk 42). Seega muutus arve sissenõutavaks 09.03.
  3. Rendilepingu p 2.1 kohaselt tuli kostjal tasuda renti 100 eurot kuus, millele lisandub käibemaks. Rendileping sõlmiti 18.12.2012 ning lõppes 01.07.
  4. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt renditasu veebruari 2013 eest. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ega tõendeid, et nimetatud summa oleks tasutud. Seega on arve nr 132013 põhjendatud kokku summas 120 eurot (käibemaksuga). 3) Hageja on kostjale esitanud arve nr 162013 summas 120 eurot, s.h käibemaks 20 eurot. Arve on esitatud autorendi eest perioodil märts
  5. Maksetähtaeg oli 08.04.2013 (kd I lk 43). Seega muutus arve sissenõutavaks 09.04.
  6. Rendilepingu p 2.1 kohaselt tuli kostjal tasuda renti 100 eurot kuus, millele lisandub käibemaks. Rendileping sõlmiti 18.12.2012 ning lõppes 01.07.
  7. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt renditasu märts 2013 eest. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ega tõendeid, et nimetatud summa oleks tasutud. Seega on arve nr 162013 põhjendatud kokku summas 120 eurot (käibemaksuga). 4) Hageja on kostjale esitanud arve nr 172013 summas 120 eurot, s.h käibemaks 20 eurot. Arve on esitatud autorendi eest perioodil aprill
  8. Maksetähtaeg oli 08.05.2013 (kd I lk 44). Seega muutus arve sissenõutavaks 09.05.
  9. Rendilepingu p 2.1 kohaselt tuli kostjal tasuda renti 100 eurot kuus, millele lisandub käibemaks. Rendileping sõlmiti 18.12.2012 ning lõppes 01.07.
  10. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt renditasu aprill 2013 eest. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ega tõendeid, et nimetatud summa oleks tasutud. Seega on arve nr 172013 põhjendatud kokku summas 120 eurot (käibemaksuga). 5) Hageja on kostjale esitanud arve nr 192013 summas 1 587,98 eurot, s.h käibemaks 264,66 eurot. Maksetähtaeg oli 08.02.2013 (kd I lk 45). Seega muutus arve sissenõutavaks 09.02.
  11. Hageja nõuab nimetatud arvest 703,43 euro tasumist (käibemaksuga), s.o autorent perioodi eest mai 2013 summas 100 eurot, autoremont 373,79 eurot, kindlustus 70,47 eurot, varuosa summas 41,93 eurot (summadele lisandub käibemaks). Autorent mai 2013: Rendilepingu p 2.1 kohaselt tuli kostjal tasuda renti 100 eurot kuus, millele lisandub käibemaks. Rendileping sõlmiti 18.12.2012 ning lõppes 01.07.
  12. Seega on hageja 7
(14)õigustatud nõudma kostjalt renditasu mai 2013 eest, s.o summas 100 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 120 eurot. Autoremont: Tsiviilasja materjalide kohaselt koosneb autoremondi kulu summas 373,79 eurot (käibemaksuta) rehvivahetuse kulust summas 54,17 eurot (käibemaksuta) ning rattalaagrivahetuse kulust summas 319,62 eurot (käibemaksuta). Vastavalt rendilepingu punktile 3.3 kohustus rentnik ehk kostja tegema omal kulul korralist hooldust, remonti, auto tehnilist ülevaatust, sõlmima kaskokindlustuse jne, juhul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtu hinnangul on nimetatud teenuste, s.o rattalaagrivahetuse ja rehvivahetuse puhul tegemist rendilepingu p-s 3.3 märgitud kostja kohustusega, mida kostja oli kohustatud tegema rendi perioodi ajal omal kulul. Rehvid vahetati autol 17.04.2013 (töökorraldus nr 224419, kd II lk 20) ning rattalaagrid 22.04.2013 (töökorraldus nr 219308, kd II lk 19). Seega osutati nimetatud teenused ajal, mil auto oli kostja valduses (s.o ajal, mil kostja autot rentis). Kostja ei ole tõendanud, et auto oleks olnud nimetatud ajal hageja valduses. Nimetatu ei ole usutav ka hageja poolt esitatud töökorralduste pinnalt, millest on näha, et kostja on ise auto toimetanud teenuste saamiseks Info-Auto AS-i. Nimelt nähtub töökorraldustelt kostja eesnimi, telefoninumber ning allkiri (kd II lk 19,20). Arve esitamine hageja nimele ei tõenda, et auto oleks olnud hageja valduses. Info - Auto AS on edastanud rattalaagri ostu ja vahetamisega kaasnenud kuluga seotud arve ning rehvide vahetamisega kaasnenud kuluga seotud arve tasumiseks hagejale (kd I lk 53, 54). Hageja on tasunud Info – Auto AS-i poolt esitatud arve nr 14081527 summas 319,62 eurot (käibemaksuta) ning arve nr 14080998 summas 54,17 eurot (käibemaksuta) 08.05.2013 (maksekorraldus kd I lk 55). Kuna rendilepingu p 3.3 kohaselt pidi nimetatud kulu kandma kostja, siis on kostja lepingut remondikulu mitte kandmisega rikkunud. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid alust eeldada, et rikkumine oleks olnud vabandatav (

§ 103lg 1).

Juhul kui kostja oleks oma lepingust tulenevat kohustust täitnud (teinud remonti omal kulul), siis ei oleks hagejal arvete tasumisega kahju tekkinud (

§ 127lg 4).

Seega on hageja nõue summas 373,79 eurot (millele lisandub käibemaks) põhjendatud, s.o kokku 448,55 eurot. Varuosa Tulenevalt kohtule esitatud materjalidest on varuosa all mõeldud suunatule ostmist. Suunatule ostmise Info – Auto AS-st on korraldanud kostja. Arvest nr 14083086 nähtub auto Info-Auto AS-i esindusse saabumise kuupäev 16.05.2013 ehk aeg, mil auto oli kostja valduses (arve kd I lk 51). Info - Auto AS on edastanud suunatule ostuga kaasnenud arve tasumiseks hagejale. Hageja on 30.05.2013 tasunud Info – Auto AS-i poolt esitatud arve nr 14083086 summas 41,93 eurot + käibemaks, kokku 50,32 eurot (kd I lk 52). Lepingu p 3.4 kohaselt pidi kostja tagama auto töökorras oleku ning katma kõik autoga seotud jooksvad kulud: varustama auto kütuse, määrdeõlide, varuosade ja muude auto ekspluateerimiseks vajalike vahenditega. Kohtu hinnangul kuulub suunatule ostmine rendi perioodil tulenevalt nimetatud punktist kostja kohustuste hulka. Seega on kostja varuosa kulu mitte kandmisega lepingut rikkunud. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid alust eeldada, et rikkumine oleks olnud vabandatav (

§ 103lg 1).

Juhul kui kostja oleks oma lepingust tulenevat kohustust täitnud (ostnud varuosa omal kulul), siis ei oleks hagejal arve tasumisega kahju tekkinud (

§ 127lg 4). Seega on 8

(14)hageja nõue summas 41,93 eurot (millele lisandub käibemaks) põhjendatud, s.o kokku 50,32 eurot. Kindlustus: Rendilepingu p 3.3 kohaselt oli kostjal kohustus sõlmida autole m.h ka kaskokindlustus omal kulul. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kostja autole kaskokindlustust ei sõlminud. Kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. Seega rikkus kostja lepingu pst 3.3 tulenevat kohustust. Hageja on sõlminud auto kaskokindlustuse lepingu kindlustusseltsiga If P&C Insurance AS, poliisi nr 3X20120019406, perioodiks 27.05.2013– 26.05.2014, maksumusega 714,44 eurot (poliis kd I lk 47-49). Kindlustusandja on esitanud selle eest arve, mille hageja on tasunud (kd I lk 46, 50). Kindlustuspoliisi perioodist kehtis perioodil 27.05.2013 – 01.07.2013 rendileping, seega tuli kostjal tasuda kaskokindlustust 36 päeva eest ehk summas 70,47 eurot (s.o (714,44/365) x 36 päeva). Seega on hageja õigustatud kostjalt nõudma kindlustuse eest 70,47 eurot (käibemaksuta). Hageja ei ole põhjendanud, miks ta nõuab nimetatud summa tasumist koos käibemaksuga. Kuna rendilepingu p 3.3 kohaselt pidi kostja autole kaskokindlustuse sõlmima, siis on kostja lepingut kindlustuse mitte sõlmimise ja selle eest mitte tasumisega rikkunud. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid alust eeldada, et rikkumine oleks olnud vabandatav (

§ 103lg 1).

Juhul kui kostja oleks oma lepingust tulenevat kohustust täitnud, siis ei oleks hagejal kaskokindlustuse sõlmimisega seotud kahju tekkinud (

§ 127lg 4).

Seega on hageja nõue summas 70,47 eurot (käibemaksuta) põhjendatud. Seega on arvest nr 192013 tulenev nõue kokku põhjendatud 689,34 euro ulatuses. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ega tõendanud, et nimetatud summa oleks tasutud. 6) Hageja on kostjale esitanud arve nr 222013 summas 630,72 eurot, s.h käibemaks 105,12 eurot. Arve on esitatud autorendi eest perioodil juuni 2013, juuli 2013 eest ning korralise hoolduse eest (418,94 eurot). Maksetähtaeg oli 08.03.2013 (kd I lk 56). Seega muutus arve sissenõutavaks 09.03.

  1. Autorent: Rendilepingu p 2.1 kohaselt tuli kostjal tasuda renti 100 eurot kuus, millele lisandub käibemaks. Rendileping sõlmiti 18.12.2012 ning lõppes 01.07.
  2. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt renditasu juuni ja juulis 2013 1 päeva eest, s.o kokku summas 106,66 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 127,99 eurot. Korraline hooldus summas 418,94 eurot: Kostja on korraldanud autole Info – Auto AS-is 100 000 km korralise hoolduse, mida kinnitab 13.06.2013 töökorraldus nr 227923 (kd II lk 21), millel on märgitud kostja telefoni number

(53422937)ja kostja allkiri. Seega on hooldustööd tehtud siis, kui auto oli kostja valduses ja rendiperioodi ajal. Info - Auto AS edastas auto 100 000 km korralise hooldusega kaasnenud arve tasumiseks hagejale (kd I lk 57). Hageja tasus Info – Auto AS poolt esitatud arve nr 14084968 summas 418,94 eurot (käibemaksuta) 02.07.2013 (kd I lk 58). Pooled on kokku leppinud, et rentnik teeb omal kulul auto korralist hooldust ja remonti, auto tehnilist ülevaatust, sõlmib kaskokindlustuse jne, v.a juhul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (lepingu punkt 3.3). Kuna kostja ei teinud omal kulul autole korralist hooldust, siis rikkus kostja sellega lepingu p 3.3 ning hageja on õigustatud kostjalt nõudma korralise hoolduse tasu summas 418,94 eurot, millele lisandub käibemaks, 9
(14)kokku 502,73 eurot. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid alust eeldada, et rikkumine oleks olnud vabandatav (

§ 103lg 1).

Juhul kui kostja oleks oma lepingust tulenevat kohustust täitnud, siis ei oleks hagejal korralise hoolduse kulu kandmisega seotud kahju tekkinud (

§ 127lg 4).

Seega on arve nr 222013 põhjendatud kokku 630,72 euro ulatuses. 7) Hageja on kostjale esitanud arve nr 242013 summas 539,39 eurot, s.h käibemaks 89,90 eurot. Maksetähtaeg oli 20.07.2013 (kd I lk 59). Seega muutus arve sissenõutavaks 21.07.2013. Hageja nõuab nimetatud arvest kostjalt üksnes 289,20 euro (käibemaksuga) tasumist, mis koosneb puhastusteenusest 115,04 eurot, liikluskindlustusest perioodi 18.12.201202.07.2013 summas 80,76 eurot ja diislikütuse kulust summas 45,20 eurot, milledele lisandub käibemaks. Puhastusteenus: Puhastusteenus hõlmab tsiviilasja materjalide kohaselt auto nahksisu hooldamist ehk puhastamist, mootoripesu ja välispesu (arve nr 2189260, kd II lk 22). Arve kohaselt on puhastusteenust osutatud 05.07.2013 ning maksma läinud 138,05 eurot (koos käibemaksuga). Kostja tagastas auto hagejale 02.07.2013 (kd I lk 69). Vastavalt 02.07.2013 hageja ja kostja poolt allkirjastatud auto üleandmise – vastuvõtmise aktile esinesid autol olulised puudused ja autole oli kostja poolt teostamata sise- ja välispesu (aktis märgitud, et vajalik sisu keemiline puhatus, pigieemaldus jms), millede olemasolu kostja kinnitas aktis ja võttis endale kohustuse kanda/hüvitada defektide ja puudustega hagejale kaasnevad kulud. Kohtu hinnangul oli vastava kulu ehk kahju tekkimine kostjast endast tingitud asjaolu, st nimetatu kulu ehk kahju tekkimist hagejale oli kostjal võimalik ära hoida/vältida selliselt, et kostja oleks autole enne hagejale üleandmist teostanud vajaliku sise- ja välispesu.

§ 127

lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja on auto üleandmisel kinnitanud, et auto vajab puhastust, seega tuleb kostjal hagejale ka vastav kulu/kahju hüvitada. Seega on hageja õigustatud kostjalt nõudma puhastusteenuse eest 138,05 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 165,66 eurot. Liikluskindlustus Lepingu punkti 3.3 kohustus kostja sõlmima kaskokindlustuse jne. Kohtu hinnangul ei nähtu nimetatud lepingu punktist, et kostja kohutuseks oli m.h ka tavapärase kohustusliku liikluskindlustuse sõlmimine. Samuti nähtub tsiviilasja materjalidest, et hagejal oli autole sõlmitud perioodiks 18.09.2012 – 17.09.2013 (sisaldab perioodi, mil auto oli lepingu alusel kostja valduses ja kasutuses) liikluskindlustus kindlustusseltsis ERGO Kindlususe AS (kd I lk 62, 63). Seega puudus kostjal vajadus sõlmida täiendavalt liikluskindlustust. Kohtu hinnangul ei tulene hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust kohustust hagejale hüvitada tasutud liikluskindlustuse eest perioodil, mil kostja autot kasutas. Seega ei ole kostja lepingut selles osas rikkunud. Seega ei ole hageja nõue summas 80,76 eurot (käibemaksuta) põhjendatud. Diiselkütuse kulu 10

(14)Lepingu p 3.4 kohaselt kohustus kostja autot varustama mh ka kütusega. 18.12.2012 üleandmise-vastuvõtmise aktis on pooled kokku leppinud, et auto tagastatakse samasuguses komplektsuses ning seisus (kd I lk 39). Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kui palju oli auto kütusepaagis kütust 18.12.2012 kostjale üle andes. Üleandmise-vastuvõtmise akt kinnitab üksnes seda, et auto oli väga heas tehnilises seisukorras ning sellel puudusid värvikahjustused, mõlgid, defektidega ja/või purunenud klaasid jms (nagu uus). Samuti on aktis märgitud auto läbisõit. Aktis ei ole fikseeritud, kui palju oli paagis kütust kostjale üleandmisel. Lepingu punktist 3.4 ei tulene kostja kohustust tagastada hagejale auto täispaagi kütusega. Samuti ei nähtu 02.07.2013 üleandmis-vastuvõtmise aktist, kas kostja on tagastanud hagejale auto täis või tühja paagiga (tlk 69). Hageja poolt esitatud Neste Eesti AS 15.07.2013 kviitung/arve nr 03/3980 kokku summas 68,88 eurot ei tõenda, et kostja oleks oma kohustusi rikkunud (arve kd I lk 61). Seega on hageja nõue diiselkütuse eest summas 68,88 eurot põhjendamata. Seega on arve 242013 põhjendatud üksnes 138,05 euro ulatuses. 8) Hageja on kostjale esitanud arve nr 342013 summas 1074,28 eurot, s.h käibemaks 179,05 eurot. Maksetähtaeg oli 05.10.2013 (kd I lk 64). Seega muutus arve sissenõutavaks 06.10.2013. Hageja nõuab nimetatud arvest kostjalt üksnes 253,96 euro (käibemaksuta) tasumist, mis koosneb auto remondist – oma vastutuse osa 117,23 eurot ja defektide ja puuduste kõrvaldamisest summas 136,73 eurot. Kostja on kinnitanud 02.07.2013 auto üleandmise- ja vastuvõtmise aktis (kd I lk 69), et auto tagastamise hetkel hagejale oli auto paremal küljel mõlemad uksed mõlkis ja tugevate värvikahjustustega, lisaks ei töötanud auto parema peegli suunatuli. Nimetatud aktiga on tõendatud, et autole olid nimetatud vigastused tekkinud ajal, mil auto oli kostja valduses ja kasutuses. 18.12.2012 üleandmis-vastuvõtmis aktis on pooled kinnitanud, et auto on väga heas tehnilises seisukorras ning sellel puuduvad värvikahjustused, mõlgid, defektidega ja/või purunenud klaasid jms (kd I lk 39). Seega on eluliselt usutav, et märgitud vigastused (s.o uksed mõlkis, värvikahjustused) on kostja poolt tekitatud. Kostja autol olnud vigastusi ei kõrvaldanud/parandanud, vaid tagastas auto hagejale 02.07.2013 aktis märgitud seisukorras. Hageja on korraldanud autol olevate vigastuste kõrvaldamise kaskokindlustuse vahendusel, st hageja kohustus tasuma vastavalt kaskokindlustuse lepingule/poliisile omavastutuse (kindlustuspoliisi kohaselt on omavastus 159,17 eurot + käibemaks) summas 159,17 eurot ja ülejäänud vigastuste kõrvaldamisega kaasnenud kulude eest tasus If P&C Insurance AS. Info – Auto AS esitas hagejale 06.09.2013 arve nr 14090095 summas 117,23 eurot (käibemaksuta) omavastutuse tasumiseks (summa vastavalt kindlustuspoliisile 159,17 EUR, so ilma käibemaksuta summa), millest vastavalt hageja ja Info – Auto AS kokkuleppele arvestas Info – Auto AS arvest ehk omavastutuse summast maha “suunatuli peeglil” maksumuse 41,93 eurot (kd I lk 67). Hageja on arve tasunud 23.09.2013 (kd I lk 68). Samuti on 02.07.2013 auto üleandmise- ja vastuvõtmise aktis märgitud puuduste kõrvaldamiseks tasunud hageja Info-Auto AS-le arve nr 14087770 alusel 164,07 eurot (käibemaksuga) (kd I lk 65, 66). 11
(14)Kohtu hinnangul on eelnimetatud kulu ehk kahju tekkimine kostjast tingitud asjaolu, st nimetatu kulu ehk kahju tekkimist hagejale oli kostjal võimalik ära hoida/vältida selliselt, et kostja oleks saanud korraldada auto vigastuste kõrvaldamise, mida kostja ei teinud.

§ 127

lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ega tõendanud, et nimetatud summa oleks tasutud. Kostja on olnud üksnes seisukohal, et remonti on hageja teostanud sõiduautol omaalgatuslikult ning see ei kuulu kostja poolt hüvitamisele. Kostja ei soovinud sõiduautot remontida, kuna teostatud remonttööd polnud tegelikkuses hädavajalikud. Nimetatud kostja väited on jäänud aga paljasõnalisteks ning tõendamata. Kohtu hinnangul tõendab 02.07.2013 auto üleandmise- ja vastuvõtmise akt vastupidist. Seega on arve nr 342013 põhjendatud summas 253,96 eurot (käibemaksuta). Hagist ei nähtu, et hageja nõuaks nimetatud arvelt käibemaksu. 6. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõue põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus summas 2 246,33 eurot. 7. Hageja on palunud välja mõista kostjalt ka viivised summas 1295,32 eurot.

§ 101

lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooltevahel sõlmitud lepingu p 2.2 kohaselt on hagejal õigus nõuda rendi tasumisega viivitamisel viivist õigeaegselt tasumata arvetelt 0,15% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on hagiavalduses esitanud viivise arvestuse (kd I lk 30). Hageja on arvestanud arvetelt, mille tasumist hageja nõuab täies ulatuses, viivist lepingujärgse viivise määraga 0,15% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Arvetelt, mille tasumist hageja osaliselt nõuab, on hageja arvestanud viivist seadusjärgse viivise määraga. Samuti nähtub viivise arvestuse tabelist, et hageja on vähendanud viivist tasumata arve summaga võrdelise suuruseni (s.o arvete puhul, milles viivis ületab tasumata arve summat). Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostja olles arvete tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega. Kuna kohus on aga eelnevalt leidnud, et kostja põhinõue kuulub rahuldamisele üksnes osaliselt, siis vähendab kohus vastavalt sellele ka viivise summat ning arvestab ka hageja poolt juba vähendatud viivisega järgnevalt: 1) Arve nr 10213 summas 174,26 eurot, viivitatud päevi 772, põhjendatud viivis summas 174,26 eurot. 2) Arve nr 132013 summas 120 eurot, viivitatud päevi 744, põhjendatud viivis summas 120 eurot. 3) Arve nr 162013 summas 120 eurot, viivitatud päevi 713, põhjendatud viivis summas 120 eurot. 4) Arve nr 172013 summas 120 eurot, viivitatud päevi 683, põhjendatud viivis summas 120 eurot. 12

(14)5) Arve nr 192013 summas 689,34 eurot (s.o summa mille kohus pidas põhjendatuks), viivitatud päevi 652, põhjendatud viivis summas 100,90 eurot. Kohus arvestab siinkohal ka asjaoluga et viivise arvestusest nähtuvalt on hageja nimetatud arve puhul lähtunud seadusjärgsest viivise määrast, kuid kohtu hinnangul palunud välja mõista vähem, kui viivise arvestuste kohaselt hagejal õigus oleks. Seega lähtub kohus hageja poolt märgitud viivise summast. 6) Arve nr 222013 summas 630,72 eurot, viivitatud päevi 626, põhjendatud viivis summas 191,46 eurot. Kohus arvestab siin asjaoluga, et lähtuvalt lepingu sõnastusest kohaldatakse viivise määra 0,15% päevas üksnes rendi tasumisega viivitamisel. Ülejäänud tasude maksmisega viivitamisel tuleb kohtu hinnangul lähtuda seega seadusjärgsest viivise määrast (rendi eest tasumisega viivitamise eest on põhjendatud viivis seega 120,18 eurot ning arvel märgitud muude tasude eest 71,28 eurot). 7) Arve nr 242013 summas 138,05 eurot (s.o summa, mille kohus pidas põhjendatuks), viivitatud päevi 610, põhjendatud viivis summas 19,06 eurot; 8) Arve nr 342013 summas 253,96 eurot, viivitatud päevi 533, põhjendatud viivis summas 29,78 eurot; Kohus leiab seega, et hageja viivisenõue on põhjendatud summas 875,46 euro ulatuses ning nimetatud summa kuulub kostjalt välja mõistmisele. Viivise täiendavaks vähendamiseks kohtu hinnangul käesoleval juhul alust ei ole.
  1. Kostja on oma esialgses vastuses m.h leidnud, et hageja hagi tuleb jätta rahuldamata hea usu põhimõttest tulenevalt, kuna hageja on igati väljendanud, et ei soovi kostjalt rendi ja muude tasude maksmist. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et nõude esitamine hageja poolt oleks hea usu põhimõttega vastuolus. Pooled on sõlminud rendilepingu, millest tulenevalt tekkisid kostjal kohustused. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et hageja ei ole soovinud rendi ja muude tasude maksmist.
  2. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 3 121,79 eurot, s.o põhivõlg 2 246,33 eurot ja viivis 875,46 eurot. Menetluskulud
  3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus on 01.03.2017 kirjaga teinud ettepaneku pooltele kompromissi sõlmimiseks ning edastanud pooltele ka kompromisslepingu projekti (kd I lk 180-183). Hageja on menetlusökonoomika põhimõttest lähtuvalt pidanud kompromissi võimalikuks kohtu poolt pakutud tingimustel, kuid kostja on sellest keeldunud (kd I lk 189). 03.10.2017 on kostja kohtu poolt pakutud kompromissi allkirjastanud (kd II lk 93-96), kuid kohtu poolt pakutud tingimustel ei olnud hageja enam nõus kompromissi sõlmima (kd II lk 11813
(14)119). Arvestades eelnimetatud asjaoluga ning sellega, et kohus rahuldab hagi osaliselt, siis on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.