Hageja ei soovi toote asendamist, kuna müüdud tootel puudusid omadused, mida hageja vajas ja mida lubas kostja, reklaam ja toote spetsifikatsioon. Lähtudes sellest nõuab hageja kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist
Kostja on seevastu seisukohal, et ei ole müügilepingut rikkunud. Hagejale on müüdud lepingutingimustele vastav toode, kuid hageja ei ole toote kasutusjuhendis väljatoodud ohtusid jälginud ja seetõttu oma hooletu käitumisega on põhjustanud toote hävimise. Hagejale on edastatud vajalik info drooni omaduste kohta. 8. Pooled ei vaidle, et sõlmisid drooni DJI Phantom 4 Pro suhtes müügilepingu
lg 1 tähenduses.
lg 1 sätestab müügilepingu mõiste, mille kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Ei ole vaidlust, et kostja on hagejale toote müünud ning kostja toote eest tasunud.
lg 5 kohaselt müügigarantii ei välista ega piira ostja õigust kasutada muid seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Puudustega toote puhul on ostjal nõudeõigus müüja vastu olemas.
lg 1 kohaselt müüja peab ostjale asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid) lepingus ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. Kohus on pooltele selgitanud, et kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja. Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad
§-de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud järgmised üldised eeldused: a) kostja on lepingut rikkunud (
lg 1); b) kostja vastutab lepingu rikkumise eest (
lg 1); c) hagejale on tekkinud kahju (
lg 1, § 128); d) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (
lg 2); e) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (
lg 3); f) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (
Kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav (
lg 1 esimene lause).
9. Et otsustada selle üle, kas müüja on müügilepingut rikkunud, tuleb esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi müügilepingu esemeks olev toode vastama.
lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, muuhulgas kvaliteedi ja kirjelduse osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.
lg 2 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi; 4 2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Hageja on selgitanud, et droonil Phantom 4 on eelmise põlvkonna takistuste vältimise süsteem ja puuduvad infrapunased andurid, mis on aga olemas Phantom 4 Pro droonil, mille ostis hageja. See on ka põhjus, mis Phantom 4 drooni takistuste vältimise võimalused on piiratud ja paljud Phantom 4 Pro funktsioonid ei ole Phantom 4 juhendis kirjeldatud. Tõendatud on, et DJI Phantom 4 Pro juhendi kohaselt „DJI Phantom 4 Pro/Pro+ on äärmiselt nutikas lendav kaamera, millel on viiesuunaline takistuste tajusüsteem, mis koosneb videoanduritest ja infrapunaanduritest, mis võimaldavad tal arukalt vältida takistusi lennu ajal.“ (II tl 56); („The DJI Phantom 4 Pro/Pro+ is an extremely smart flying camera with fivedirections of obstacle sensing made up of vision and infrared sensors, making it able to intelligently avoid obstacles during flight“, tl 56 p). Tõendatud on ka, et DJI Phantom 4 Pro juhendi kohaselt „P-režiim (positsioneerimine) toimib kõige paremini tugeva GPS-signaali korral. Õhusõiduk kasutab stabiliseerimiseks, takistuste vältimiseks ja liikuvate objektide jälgimiseks GPS-i, stereonägemise süsteemi ja infrapuna-tajusüsteemi.“ (II tl 56 p); („P-mode (Positioning): P-mode works best when the GPS signal is strong. The aircraft utilizes GPS, stereo Vision System and Infrared Sensing System to stabilize, avoid obstacles or track moving subjects.”, tl 60). Tõendatud on, et DJI Phantom 4 Pro juhendi kohaselt „Takistuste tuvastamise süsteemi abil suudab õhusõiduk lähedalasuva takistuse tuvastamisel aktiivselt pidurdada.“ (II tl 57p).“ („Powered by the Obstacle Sensing, the aircraft will now be able to actively brake when obstacles are detected around the aircraft“, tl 68). Kohus selgitab pooltele, et lähtus DJI Phantom 4 Pro kasutusjuhendi tõlke osas kostja esitatud tõendist ehk vandetõlgi tõlkest kasutusjuhendi vaidlusaluste lausete kohta (II tl 55-57) (VTS § 3 ja § 5), mis kohtu hinnangul on ka hageja poolt esitatud tõlkega käesoleva vaidluse tähenduses samatähenduslik, st nii hageja kui vandetõlgi kasutusjuhendi tõlke kohaselt DJI Phantom 4 Pro P-režiimis kasutab droon lisaks muudele anduritele ka infrapuna-tajusüsteemi ehk infrapunaandureid. Lisaks on tõendatud, et drooni spetsifikatsiooni kohaselt on droon viies teljes optiliselt tundlik, st „takistuste tuvastamine viies suunas“ – „autonoomse lennu funktsioon on laiendatud täiendavate kõrge resolutsiooniga stereo-visuaalsete anduritega, mis paiknevad tagant lisaks andurite paarile, mis paiknevad eespool, samuti infrapunaste andurite süsteemiga, mis paiknevad vasakul ja paremal. See andurite võrk loob täiusliku takistuste tuvastamise viies suunas ja takistuste vältimise neljas suunas, kaitstes Phantom 4 Pro-t rohkemate takistuste eest ja andes operaatorile kindlustunnet keerulisemate kaadrite filmimisel.“ (tl 8,11). Drooni spetsifikatsiooni kohaselt on droon suuteline lihtsasti vältima takistusi nagu majad, inimesed, puud jmt – „takistuste tuvastamise vahemik 06-23 jalga (0,2-7 m) (tl 9; 11) ning takistuste tuvastamise kaugus eest ja tagant on 30 m ning külgedel 7 m (tl 10; 11). Drooni reklaamis on välja toodud, et droon märkab hästi puid ja muid takistusi (väljavõtte reklaamist tl 12). Toetudes loetletud tõenditele asub kohus seisukohale, et droon Phantom 4 Pro pidi olema viies teljes optiliselt tundlik, P-režiimis pidid infrapunased andurid töötama ja droon olema suuteline lihtsasti vältima selliseid takistusi nagu majad, inimesed, puud jmt. Andurite tundlikkus takistuste osas pidi olema 7-30 m. Ostetud toode pidi olema sobiv keerulisemate kaadrite filmimiseks. Kuigi pooled vaidlevad ka kostja kodulehel oleva drooni lennuraadiuse kohta info vastavuse osas tegelikkusele, ei ole kohtu hinnangul käesolevas otsuses vajalik antud väiteid analüüsida, kuivõrd lennuraadius ei mõjutanud kahju tekkimist. Ostetud toote reklaamitud ja tegelik lennuraadius on 5 7 km (tl 89). Lennuraadiuse küsimus võib küll põhimõtteliselt omada tähendust toote lepingutingimustele vastavuse osas, kuid käesolevas asjas ei ole kohtu hinnangul lennuraadiuse osas vaidlus mitte küsimuses toote lepingutingimustele vastavusest, kuivõrd küsimuses, kas hageja oleks pidanud andma lisaks täiendavaid selgitusi lennuraadiuse suhtes tulenevalt Eestis kehtivatest õigusnormidest. Kohtu hinnangul ei ole antud küsimuse analüüs
Hageja heidab peamise vastuväitena kostjale ette, et kostja ei informeerinud hagejat, et toote kasutusjuhend ning toote spetsifikatsioon ja reklaam ei vasta toote tegelikele omadustele ning droon ei ole tegelikult suuteline vältima takistusi paremalt ja vasakult ning infrapunased andurid ei tööta P-režiimis. Kostja ei ole seda informatsiooni toonud välja ka oma kodulehel. Seega ei olnud hagejal kogu vajalikku informatsiooni, et hageja oleks teadnud kõikidest ostetud drooni tegelikest omadustest ja oleks suutnud seda ekspluateerida selliselt, et kahju ei oleks tekkinud.
lg 2 p 1 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Kohus märgib, et
lg 1 teise lause kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele muuhulgas kirjelduse osas. Kohtu hinnangul oli käesolevas asjas pooltel müüdud toote omaduste osas kokkulepe, sest pooled ei vaidle, et hageja väljendas oma vajadusi toote omaduste osas müügilepingu sõlmimisel ning kostja kinnitas vastavate omaduste olemasolu tootel. Vastavalt kokkuleppele käis toote müük mudeli järgi.
lg 1 kohaselt näidise, kirjelduse või mudeli järgi müügi puhul eeldatakse, et näidis, kirjeldus või mudel (sh selle kasutusjuhend) on asja lepingutingimustele vastavuse hindamise ainus kriteerium. Sel juhul annab kõrvalekalle näidisest, kirjeldusest või mudelist (sh kasutusjuhendist) ostjale õiguse lepingust taganeda või kasutada muid õigusi, mis tulenevad asja lepingutingimustele mittevastavusest. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et toote omaduste kohaselt pidi droon Phantom 4 Pro olema viies teljes optiliselt tundlik, P-režiimis pidid infrapunased andurid töötama ja droon olema suuteline lihtsasti vältima selliseid takistusi nagu majad, inimesed, puud jmt. Kohus märgib, et kostja ei ole vastu vaielnud hageja väidetele, et hageja informeeris kostjat, et ostab drooni maastiku ja looduse filmimiseks ning et hageja jaoks on oluline, et droon suudaks vältida ka puid ning et kostja kinnitas, et ostetav droon vastab hageja soovidele. Kostja ei ole vastu vaielnud ka hageja väitele, et kostja rõhutas, et tegemist on stabiilse ja kindla masinaga, mis suudab vältida takistusi ja stabiilselt lennata ning on ideaalselt sobiv maastiku ja looduse filmimiseks. Kohus nõustub, et hageja oli õigustatud lähtuma tootja poolt toote osas avalikult toodud informatsioonist ning veendumust lubatud omaduste osas suurendas ka kostja kinnitus. Hageja on juhtinud tähelepanu ja tõendanud, et tootja reklaamib Phantom 4 Pro kasutust kõikides nendes keerulistes tingimustes, milles väidetavalt tulenevalt kasutusjuhendi üldisest informatsioonist ei tohiks drooni lennutada. Näiteks tootja reklaamis drooni lennutatakse udus, purskava vulkaani lähedal, suurte metallesemete juures, jääaladel, veepindadel, metsas, alla 0Cº temperatuuri tingimustes, koobastes, samuti suunatakse inimeste suunas jne (tl 194-196 p). Kostja ei ole sellele hageja väitele vastu vaielnud, et toodet selliselt reklaamitakse. 10. Järgnevalt analüüsib kohus, kas sobiva kasutusjuhendi üleandmata jätmine on käesolevas asjas käsitletav olulise müügilepingu rikkumisena. Müügikuulutuses esitatud teave võib kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi
Kui müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt ostjale teatada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-46-17 p 19). Kohus nõustub hagejaga, et tootja reklaamib drooni kasutamist tavapäratutes keskkondades ning sellega tekitatakse arusaam, et drooni tohib neis tingimustes ekspluateerida. Asja juurde kuuluvateks dokumentideks
lg 1 teise lause mõttes tuleb pidada ka asja eesmärgipäraseks ja ohutuks kasutamiseks mõistlikult vajalikke juhendeid ning nende suhtes kohalduvad muuhulgas
Hageja on väitnud, et kostja ei andnud 6 müügilepingu eseme üleandmisel hagejale samaaegselt üle Phantom 4 Pro juhendit. Hageja kasutas inglisekeelset elektroonilist juhendit, mis on kättesaadav tootja kodulehel. Kostja leiab, et kuna kasutusjuhendiga tuleb tutvuda enne toote kasutuselevõttu, siis saab eeldada, et hageja oli drooni kasutama asudes puudusest teadlik. Kasutusjuhendi puudumisest ja õige kasutusjuhendi saamise soovist hageja kostjat ei teavitanud. Samas viitab hageja korduvalt õigele kasutusjuhendile (mis on Internetist kergesti leitav), millest lähtuvalt saab öelda, et asjaolu, et Phanton 4 Pro droonile anti algselt kaasa Phantom 4 kasutusjuhend, hageja toote puudusena ei käsitle. Kostja leiab, et on vabanenud vastutusest
Kohus sellega ei nõustu. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole üle andnud hagejale Phantom 4 Pro drooni juhendit drooni ostmisel ning ka 08.06.2017, st peale õnnetust, saatis kostja hagejale vale toote mudeli juhendi (Phantom 4 juhendi) (tl 15; 16-48).
lg 1 kohaselt, kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama. Hageja pidas mõistlikuks lähtuda toote elektroonilisest kasutusjuhendist. Hageja on selgitanud, et on levinud praktika, et keeruliste elektrooniliste seadmete jaoks (nutitelefonid, nutikellad, droonid, kopterid, sülearvutid, tahvelarvutid jmt) ei väljastatagi toote juhendit paberkandjal, vaid see on kättesaadav üksnes elektroonilisel kujul. Kohtu hinnangul on selline praktika üldteada ning hageja tuginemine sellele on põhjendatud.
lg 1 kohaselt ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Käesolevas asjas ei nähtu, et hageja oleks toote või kasutusjuhendi mittevastavusest teavitamisega hilinenud. Peale õnnetust drooniga pöördus hageja mõistiku aja jooksul kostja poole õnnetuse kirjeldusega ja palvega asendada toode. Kostja keeldus ning tugines toote asendamisest keeldumisel Phantom 4 drooni juhendile ehk valele juhendile. Pooled ei vaidle, et hageja juhtis kostja tähelepanu ka sellele, et tegemist on vale juhendiga. Hageja väited on tõendatud pooltevahelise ekirjavahetusega (tl 49-49 p).
lg 3 kohaselt kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja juhtis kostja tähelepanu sellele, et valesti saadetud juhend käsitleb Phantom 4, mitte Phantom 4 Pro kasutust. Kohtu hinnangul on hageja poolt eestikeelse sobiva kasutusjuhendi puudumise kohta toote üleandmisel mitteteatamine käesoleval juhul mõistlikult vabandatav, kuivõrd asjaoludest nähtuvalt hageja oli võimeline aru saama inglisekeelsest kasutusjuhendist ning oli nõustunud selle kättesaamisega Internetist, mis Internetti igapäevaselt ja takistusteta kasutatavate isikute puhul on tavapärane ja mõistlik. Kuigi hageja ei teavitanud toote üleandmisel kostjat, et Phanton 4 Pro drooni eestikeelset juhendit hagejale kaasa ei antud, ei too see käesolevas asjas kaasa õigust vastutusest vabanemiseks
Kasutusjuhendi puudus võib olla käsitatav müügilepingu olulise rikkumisena. See võib kõne alla tulla näiteks juhul, kui müüja teadmisel ostetakse kaamera selle kindlate funktsioonide kasutamiseks teatud kindlal ajal (nt teatud sündmuse ajal), kuid kaamera eestikeelne kasutusjuhend ei ole piisav nende funktsioonide kasutamiseks (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 32-1-110-08, p 13). Kasutusjuhend peab oma sisult, sõnastuselt, väljendustelt jms olema selline, et kasutajale on mõistlikult (selgelt ja ühemõtteliselt) arusaadav, milline kasutus on keelatud ning millised riskid ja ohud võivad sellega kaasneda (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-171-14 p 12). Kostja poolt esitatud Phantom 4 juhend on teise drooni mudeli jaoks mõeldud juhend ning õige on hageja seisukoht, et kostja ei saa sellele tugineda. On tõendatud, et Phanton 4 Pro droonile anti kaasa Phantom 4 kasutusjuhend ning kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et Phanton 4 Pro eestikeelset kasutusjuhendit nägi hageja esimest korda käesoleva asja materjalide hulgas. Käesolevas vaidluses on kohtu hinnangul kasutusjuhendi puudumine käsitatav müügilepingu 7 olulise rikkumisena. Hageja on selgitanud ning kostja ei ole sellele vastu vaielnud, et Phantom 4 ja Phantom 4 Pro funktsioonid on oluliselt erinevad ning paljud Phantom 4 Pro funktsioonid ei ole Phantom 4 juhendis kirjeldatud. Ka käesolevas asjas ostis hageja kostja teadmisel drooni selle kindlate funktsioonide kasutamiseks teatud kohtades (keerulisemates looduslikes tingimustes), kuid droonile kaasa antud vale kasutusjuhend, kuid ka Internetist kättesaadav õige kasutusjuhend, ei olnud oma sisult, sõnastuselt, väljendustelt jms selline, et oleks olnud kasutajale mõistlikult (selgelt ja ühemõtteliselt) arusaadav, milline kasutus on keelatud ning millised riskid ja ohud võivad sellega kaasneda. Eeltoodu selgub käesoleva kohtuotsuse põhjusliku seose analüüsist (vt p 13). Ka kasutusjuhendi suhtes kohalduvad
lg 2 p-d 1 ja 2, st kui kasutusjuhendis kirjeldatu ei vasta toote kokkulepitud omadustele või kui kasutusjuhend ei selgita piisavalt täpselt asja nõuetekohast kasutust, ei ole üle antud kokkulepitud asja. Kui spetsifikatsioonis ja reklaamis esitatu ei vastanud tõele, oleks kostja pidanud sellele hageja tähelepanu juhtima ning vähim, mida kostja selleks teha sai, oli toote kohta sobiva kasutusjuhendi üle andmine või selle kättesaadavusele viitamine. Kohus selgitab lisaks, et jätab arvestamata kostja vastuväite, et tulenevalt tarbijakaitseseaduse §ist 6 ei ole eestikeelse kasutusjuhendi eesmärk võõrkeelse kasutusjuhendi sõnasõnaline tõlkimine, vaid et eestikeelse kasutusjuhendi abil peab saama toodet ohutult ja sihtotstarbeliselt kasutada. Käesolevas vaidluses on küsimus selles, et tulenevalt hagejale kättesaadavast inglisekeelsest kasutusjuhendist pidid olema tootel teatud omadused, mistõttu ei ole asjakohane analüüsida kostja vastuväidet kasutusjuhendi eesti keelde tõlkimise eesmärkidest. 11. Järgevalt analüüsib kohus, kas müügilepingu alusel üle antud toode vastas müügilepingu tingimustele. Kohus on eespool asunud seisukohale, et droon Phantom 4 Pro omaduste kohaselt pidi ta olema viies teljes optiliselt tundlik, P-režiimis pidid infrapunased andurid töötama ja droon olema suuteline lihtsasti vältima selliseid takistusi nagu majad, inimesed, puud jmt. Ostetud toode pidi olema sobiv loodusmaastiku filmimiseks keerulisemates tingimustes. Need olid käesolevas asjas müügilepingu eseme kokkulepitud omadused
Hageja väitel analüüsis ta peale õnnetust drooni logisid ning tuvastas, et droonil on ka varasemalt esinenud tõrkeid töös. Hageja esitas selle tõenduseks oma hagis lisad 16-
Ei ole leidnud tõendamist, et kostja oleks hoiatanud hagejat või vähemalt oma kodulehel välja toonud, et toote spetsifikatsioon, kasutusjuhend ning reklaam on ebatäpsed ning ei vasta tegelikele toote omadustele, kuivõrd on tõendatud, et droon Phantom 4 Pro ei ole keerulistes tingimustes suuteline vältima takistusi paremalt ja vasakult ning tema infrapunased andurid ei tööta põhilennurežiimis ehk P-režiimis. Kohus märgib, et tuleb nõustuda hageja seisukohaga, et kostja eksitas hagejat ja tekitas hagejale ebaõiget arusaama ostetud toote omadustest, kuivõrd ei informeerinud hagejat sellest, et Phantom 4 ega ka Phantom 4 Pro juhend, reklaam ja spetsifikatsioon on ebatäpsed ning et drooni omadused erinevad sellest, mida tootja oma reklaamides ja kostja müügil on lubanud. Müügikuulutuses esitatud teave kujutab endast müügieseme kokkulepitud omadusi
Kui müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt ostjale teatada (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-43-15, p 18; Riigikohtu otsus nr 3-2-146-17 p 19).
lg 2 kohaselt on müüjal kohustust teatada ostjale kui lepingueelsete läbirääkimiste teisele poolele kõigist asjaoludest, mille vastu ostjal on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Kostja ei ole vastu vaielnud, et hageja väljendas oma huvi toote vaidlusaluste omaduste suhtes müügilepingu sõlmimisel. 12.
teise lause kohaselt annab kõrvalekalle näidisest, kirjeldusest või mudelist ostjale õiguse kasutada õigusi, mis tulenevad asja lepingutingimustele mittevastavusest.
lg 1 kohaselt müüja vastutab põhimõtteliselt alati müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui toote mittevastavus lepingutingimustele esines juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko ülemineku ajal. Müüja vastutust hinnatakse mitmete erisätete alusel (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-131-05, p-d 11, 13; otsus nr 3-2-1-71-07, p 14). Müüja vastutab müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused:
Kostja kohustuseks oli hagejale üle anda müügilepingu tingimustele vastav Phantom 4 Pro droon, kuid käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et kostja andis hagejale üle puudustega toote. Vastutusest varjatud puuduste eest vabaneb müüja
lg-le 3 tuginedes üksnes juhul, kui ostja ei teatanud puudustest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai puudustest teada või pidi teada saama. Käesolevas asjas ei nähtu, et hageja oleks toote mittevastavusest teavitamisega hilinenud. Õnnetus drooniga juhtus 07.05.2017 ja hageja esitas nõude kostjale 18.05.2017 (tl 13). Lahendis nr 3-2-1-50-06 on Riigikohus selgitanud, et
lg 3 puhul tuleb eristada tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi nn varjatud puudustest, s.o lepingutingimustele mittevastavusest, mida ostja ei võinuks avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Ka majandustegevuses tegutsev ostja ei pea eeldama, et talle tarnitakse lepingutingimustele mittevastav asi ning üldjuhul rakendama erakorralisi meetmeid asja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks, mh palkama selleks nt asjatundja. Peale õnnetust drooniga pöördus hageja mõistiku aja jooksul kostja poole õnnetuse kirjeldusega ja palvega asendada toode. Ostja saab tulenevalt
lg 1 p-st 2 tugineda lepingutingimustele mittevastavusele sõltumata sellest, et ta asja üle vaadata ei lasknud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest ja ei avaldanud seda ostjale. Isegi kui asuda seisukohale, et hageja oleks pidanud kasutusjuhendi puudusest kostjat koheselt teavitama, võib hageja sellest hoolimata tugineda käesolevas vaidluses lepingutingimustele mittevastavusele, kuivõrd müüja pidi teadma drooni lepingutingimustele mittevastavusest ja ei avaldanud seda ostjale (02.06.2017 saatis tootja hagejale e-kirja, milles tunnistas, et droon ei ole suuteline P- režiimis vältima takistusi paremalt ja vasakult ning tootja on ka ise kinnitanud, et juhend on selles osas ebatäpne (tl 53). Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimisel ettenähtav
Kostja müüb droone oma majandustegevuse raames, mistõttu pidi teadma mõlema toote tehnilisi omadusi ning nõudeid toote kasutusele. Kostja pidi ette nägema, et puudustega toote müümisel võib kaasneda kohustus kahju hüvitamiseks. 13. Lõpetuseks analüüsib kohus põhjusliku seose olemasolu kostja teo ja hagejale tekkinud kahju vahel. Kostja leiab, et hageja ei ole toote kasutusjuhendis väljatoodud ohtusid jälginud ning on eiranud kasutusjuhendit ja seetõttu oma hooletu käitumisega on põhjustanud drooni hävimise või kadumise. Kostja selgitab, et nii Phantom 4 kasutusjuhendis (tl 124 p-125; 137) kui Phantom 4 Pro kasutusjuhendis (tl 156 p-158 p, 173
lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtu hinnangul on kostja lepingu rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos olemas. Kostja ei ole tõendanud, et hageja eiras kasutusjuhendit. Hageja oli õigustatud juhendist aru saama selliselt, et infrapunased andurid töötavad ka põhilennurežiimis (P-režiimis). Hageja veendumust suurendas ka tootja reklaam ja kostja selgitused drooni tööst drooni ostul. Hageja on tõendanud, et drooni põhilennurežiimis (P-režiimis) droonil ei töötanud infrapunased andurid, mis pidid tagama, et droon suudab näha takistusi külgedel ja koos optiliste anduritega on viies teljes optiliselt tundlik ning seega suudab vältida maju, inimesi, puid jmt takistusi ja tuvastada takistusi kuni 7-30 m raadiuses. Seda, et põhilennurežiimis (P-režiimis) ei tööta infrapunased andurid, kinnitab 02.06.2017 tootja vastus (hagis esitatud lisa 13). Drooni andurid ei läinud tööle, ta ei näinud puid ja ei andnud sellest tulenevalt ka hoiatussignaali juhtimispuldile, et hageja oleks saanud drooni suunda muuta. Selle tulemusena droon põrkas puudega kokku ja uppus. Lisaks, hageja on kinnitanud, et kui kostja oleks teavitanud hagejat, et Phantom 4 Pro-l ei ole reklaamis, spetsifikatsioonis ja juhendis nimetatud omadusi, ei oleks hageja seda drooni üldse ostnud ja varalist kahju ei oleks tekkinud. Kostja ei ole vastu vaielnud, et hageja informeeris kostjat, et hageja jaoks on oluline, et droon suudaks vältida ka puid ning et kostja kinnitas, et ostetav droon vastab soovitud omadustele. 14. Kohtu hinnangul on tõendatud kostja poolt oluline lepingu rikkumine
Kostja vastutab hageja ees asja lepingutingimustele mittevastavuse eest tootja ja kostja kui müüja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avalduste ja toote nendele mittevastavuse tulemusena. Kostja ei ole tõendanud, et rikkumine oli vabandatav (
Kohtu hinnangul on hageja õigustatud nõudma kostjalt hävinenud toote ostuhinna ulatuses hagejale tekkinud kahju hüvitamist. Hageja saab kasutada lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise puhuks sätestatud õiguskaitsevahendeid. Eelkõige saab hageja nõuda kostjalt lepingu 12 kohast täitmist
järgi, kuid lepingu olulise rikkumise korral ja asja hävinemisel saab hageja nõuda täitmise asemel ka kahju hüvitamist
§-de 115 ja 225 alusel, arvestades
§-s 127 sätestatut. 7. mail 2017 lennutas hageja drooni põhilennurežiimis ehk P-režiimis Keila joa kandis. Lennu ajal drooni juhtimine väljus kontrolli alt, kuna esinesid tõrked drooni töös. Lisaks sellele droon ei olnud suuteline tuvastama takistusi andurite mittetöötamise tõttu ning selle tulemusena põrkas kokku puudega ja uppus joas. Seega, Phantom 4 Pro droon hävines. Arvestades ülalmärgitut on hagejal kostja vastu kahju hüvitamise nõue, kuna hagejale tekkis varaline kahju
lg 3 mõistes drooni ostuhinna väärtuses 1 199 eurot.
kohaselt ostja võib nõuda müüjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis asja selle otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui see tulenes ostja ebapiisavast teavitamisest müüja poolt, samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. Kuivõrd kohus on tuvastanud olulise müügilepingu rikkumise, oleks hageja primaarnõudeks
Kostja toodet ei asendanud.
lg 1 kohaselt loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui müüja keeldub õigustamatult asja asendamast. Käesoleva hagiga nõuab hageja kahju hüvitamist, kuivõrd toode on hävinenud ning hageja ei soovi toote asendamist, kuna Phantom Pro 4 droonil puuduvad tegelikult kõik need omadused, mida hageja vajab ja mida lubasid müüja, reklaam, toote spetsifikatsioon ja kasutusjuhend. Hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist
lg 1 ja
Kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1 199 eurot. 15. Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist. Hageja on palunud välja mõista kostjalt hageja kasuks seadusjärgse viivise 8% aastas hagi esitamisest kuni võla tasumiseni.
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
lg 1 kohaselt loetakse seadusjärgseks viivise määraks
§-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
lg 2 kohaselt arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Sellest tulenevalt palub hageja arvestada viivise nõude algusajaks hagi esitamise päev. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja kahjuhüvitiselt (1 199 eurot) viivise alates 30.10.2017 kuni kohustuse täitmiseni. 16. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus lähtub hageja poolt 25.06.2018 esitatud menetluskulude nimekirjast ning maksekorraldusest riigilõivu 200 eurot tasumise osas, mis on esitatud koos hagiga (tl 92). Esitatud menetluskulude nimekirja alusel on hageja menetluskuludeks kokku 1 934 eurot, sellest õigusabikulud moodustavad 1 734 eurot ning riigilõiv 200 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot kokku 14,45 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus põhjendatud, kui õigusabile kulunud aeg põhjendatud osaliselt. Kohus ei nõustu hageja lepingulise esindaja poolt läbiviidud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamisega 2 tunni ulatuses. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.11.2014 kohtulahendis nr 3-2-1-77-14 (punktis 12) märkinud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise 13 eest kantud menetluskulude puhul ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Seega ei ole hageja õigusabikulu põhjendatud 240 euro ulatuses. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et õigusabikulu on esitatud käibemaksuta. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 1 694 eurot (1 734-240+ riigilõiv 200 eurot). TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits kohtunik 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.