← Eesti

1-18-3991/17

Obsah (9)§ 424§ 65§ 69§ 50§ 263§ 75§ 56§ 73§ 691

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. august 2018, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-18-3991 Kohtukoosseis Sten Lind, Pavel G

§ 424

lg 1 järgi Kriminaalasi lühimenetluses kiirmenetluse korras Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

  1. mai 2018 otsus Apellant kaitsja Prokurör Heleri Randma Ergo Haab Süüdistatav Kaitsja Isikukood: 38301130234; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; emakeel: eesti keel; töökoht: XXX; kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 11.01.2018 kohtuotsusega; tõkendit kohaldatud ei ole Sven Sillar RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu
  2. mai 2018 otsus muutmata. OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Harju Maakohus tunnistas
  4. mail 2018 tehtud otsusega E. Haabi süüdi

§ 424lg 1 järgi ning mõistis talle karistuseks 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud vangistust 4 kuuni.

§ 65lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendas maakohus E.

Haava 4-kuulist vangistust Pärnu Maakohtu 11. jaanuari 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta – võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 69

lg 1, 2, 3 ja 4 alusel asendas kohus Ergo Haavale mõistetud vangistuse 480 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määras kohus 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võttis kohus Ergo Haavalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 2 kuuks. Kohus mõistis Ergo Haavalt KrMS § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel välja sundraha 375 eurot ning joobeseisundi tuvastamise kulu 44 eurot. E. Haab mõisteti süüdi selles, et ta juhtis 6. aprillil 2018 kell 02.25 Tallinnas Liivalaia tn 42 juures mootorsõidukit Range Rover Sport joobeseisundis olles (tema vere etanoolisisaldus oli 1,70 mg/g). Mõistetud karistust põhjendades märkis kohus: „Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu. Isik, kes hindab oma seisundit niivõrd vääralt, on liikluses ohtlik ning peab saama karistusega mõjutatud vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist.“ Kohus leidis, et E. Haava tegu ei olnud juhuslik. Ergo Haab on kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 11.01.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-11251

§ 263lg 1 p 1 järgi (tl 11,12).

Kohus on toonud otsuses välja, et Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2017. aastal Ergo Haava aastanetosissetulek 4235 eurot (tl 17). Kohus arvestas karistust kergendava asjaoluna Ergo Haava avaldatud kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Maakohus leidis, et arvestades Ergo Haava senist käitumist ja kuriteo toimepanemise asjaolusid, tuleb Ergo Haab karistada vangistusega 6 kuud. Kohus märkis, et seda karistust tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra. krMS § 238 lg-t 2 kohaldades saadud karistusele tuleb

§ 65

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel liita Pärnu Maakohtu 11.01.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-11251 mõistetud karistuse ärakandmata osa (vangistus 1 aasta). Liitkaristuseks tuleb mõista 1aasta 4 kuud vangistust. Kohus leidis, et

§ 69

lg 1, 2, 3, 4 alusel tuleb Ergo Haavale mõistetud vangistus asendada 480 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtaeg on 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Ergo Haab peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma

§ 75lg p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

2 Kohus pidas võimalikuks kohaldada Ergo Haavale

§ 50lg 1 p 1 sätestatud lisakaristust, võttes talt juhiload ära 2 kuuks.

RKKKo on lahendis nr 3-1-1-122-13 märkinud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista

§ 56alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele.

See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. 2. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni E. Haava kaitsja S. Sillar, kes vaidlustab maakohtu otsusega mõistetud põhikaristust. Kaitsja taotleb E. Haava karistamist kuni 5000 euro suuruse rahalise karistusega. Alternatiivselt taotleb kaitsja Harju Maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale maakohtu koosseisule. Kaitsja leiab, et maakohus on rikkunud

§ 56lg-t 2.

Nimetatud sätte kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega ning kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab mõista kergemaid karistusi, peab kohus vangistuse mõistmist põhistama.

§ 424näeb vangistuse kõrval ette ka rahalise karistuse.

Maakohtu otsusest ei ole aga võimalik välja lugeda, miks on karistuse eesmärgid saavutatavad ainult vangistusega. Kriminaalasjas nr 3-1-1-83-12 tehtud otsuse punktis 11 on Riigikohus väljendanud seisukohta, et kui sanktsioonina nähakse ette rahalise karistuse alternatiivina ette ka vangistus, siis presumeeritakse just rahalise karistuse, kui kergema ja prioriteetsema karistuse, kohaldamise vajadust. Karistusena vangistuse mõistmine omakorda eeldaks aga mingite erandlike asjaolude tuvastamist. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks selliseid asjaolusid tuvastanud. Seega tuleks E. Haaba karistada rahalise karistusega. Seejuures avaldab kaitsja seisukohta, et mõistetav rahaline karistus võib olla maksimumilähedane. 3. Prokurör on esitanud apellatsioonile kirjaliku vastuse, milles leiab, et maakohtu otsuse muutmiseks ei ole alust. Prokurör on seisukohal, et E. Haava karistamine vangistusega on põhjendatud ning mõistetud karistus vastab E. Haava süü suurusele. Prokurör märgib, et kaitsja viidatud Riigikohtu lahend ei sisalda apellatsioonis esitatud riigikohtu seisukohta. Viidatud punktis on Riigikohus selgitanud seadusest tulenevat põhimõtet, et vangistuse kohaldamine eeldab erandlikke asjaolusid (

§ 56lg 2).

3 Prokurör leiab, et maakohus on otsuses viidanud erandlikele asjaoludele, mille tõttu oli põhjendatud E. Haava karistamine vangistusega. Harju Maakohus on välja toonud, et isik, kes hindab oma seisundit niivõrd vääralt, on liikluses ohtlik ning peab saama karistusega mõjutatud, vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist. Kohus on toonud välja, et Ergo Haaba on Pärnu Maakohtu 11.01.2018. aasta otsusega karistatud

§ 263lg 1 p 1 järgi.

Tegemist on avaliku korra vastase süüteoga, mille eest sai Ergo Haab karistada vähem kui 4 kuud enne uue rikkumise toimepanemist. Lisaks on

§ 424järgi kvalifitseeritav kuritegu toime pandud katseajal.

Prokuröri hinnangul on sellises olukorras on ilmselge, et esinevad erandlikud asjaolud, millest tulenevalt on tingimisi vangistuse kohaldamine põhjendatud. Prokuröri arvates ei vasta rahalise karistuse kohaldamine E. Haava süü suurusele. Veel toob prokurör välja, et Maksu-ja Tolliameti andmetel oli Ergo Haava

  1. aasta netosissetulek 4235 eurot. Ergo Haavalt mõisteti välja joobeseisundi tuvastamise kulu ning ka sundraha II astme kuriteo eest pooles ulatuses. Isiku sissetulekust lähtudes on juba see suur rahaline kohustus ning resotsialiseerumise väljavaateid arvestades ei ole rahaline karistuse kohaldamine mõistlik.
  2. Kirjaliku seisukoha esitas ka E. Haab, kes toetab kaitsja taotlust tühistada maakohtu otsus mõistetud karistuse osas ning karistada teda rahalise karistusega. Alternatiivselt palub E. Haab asendada talle mõistetud vangistus elektroonilise valvega. E. Haab märgib, et tema teada on tema omaga sarnastel juhtudel mõistetud karistuseks rahaline karistus. Samuti on ta kuulnud, et sarnastel juhtudel on asendatud vangistus elektroonilise valvega. Seetõttu palub E. Haab juhul, kui kohus ei pea võimalikuks karistada teda rahalise karistusega, asendada ka tal vangistus elektroonilise valvega. Kui karistuseks jääb üldkasulik töö, kaotaks ta oma töö, seda ei ole võimalik riigi heaks tehtava tööga ühitada. Elektroonilise valve korral saaks ta arvutiga tööd teha. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
  4. Õige on kaitsja seisukoht, et kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus vastavalt

§ 56lg-le 2 põhjendama isiku karistamist vangistusega.

Maakohus on sellekohased põhistused esitanud. Küll tuleb tunnistada, et mõistetud karistust puudutav põhistus on pealiskaudne ja seetõttu raskelt jälgitav. Kuna maakohtu otsuses ei puudu karistuse põhistus täielikult, ei ole tegemist olulise menetlusõiguse rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 7, vaid KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Kui KrMS § 339 lg 1 p-le 7 vastav menetlusõiguse oluline rikkumine toob automaatselt kaasa kohtuotsuse tühistamise ja kriminaalasja saatmise kohtule uueks arutamiseks, siis KrMS § 339 lg-le 2 vastava puuduse peab ringkonnakohus võimaluse korral ise kõrvaldama. St 4 ringkonnakohtul on maakohtu järeldustega nõustudes võimalik maakohtu põhjendusi parandada ja täiendada 7. Maakohus on otsuses välja toonud, et

§ 424

lg-s 1 on karistusliikidena ette nähtud nii vangistus kui ka rahaline karistus, ning märkinud, et arvestades Ergo Haava varasemat käitumist ja kuriteo toimepanemise asjaolusid tuleb teda karistada vangistusega. Ringkonnakohus nendib, et maakohtu põhjendused E. Haava süü suuruse kohta on pealiskaudsed ja asjakohatud. E. Haava teosse puutuvalt on maakohus karistuse põhistuses märkinud: „Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu. Isik, kes hindab oma seisundit niivõrd vääralt, on liikluses ohtlik ning peab saama karistusega mõjutatud vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist.“ Rääkides üldiselt mootorsõiduki joobes juhtimise ohtlikkusest, on kohus andnud hinnangu kõigile

§ 424lg-le 1 vastavatele tegudele, mitte konkreetselt E.

Haava teole. Kuna

§ 424

lg 1 näeb karistusena ette nii rahalise karistuse kui ka vangistuse, on ilmne, et nii üldine seisukohavõtt ei saa anda vastust, miks on vaja E. Haaba karistada just vangistusega. Ringkonnakohus leiab, et E. Haava toimepandud kuriteo objektiivse koosseisu tunnustele vastavad asjaolud eraldivõetuna ei ole sellised, mis välistaks karistamise rahalise karistusega, kuid koos subjektiivse koosseisu tunnustele vastavate asjaoludega tuleb pidada kohaseks karistuseks just vangistust. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise uuringuakti nr 474 T (tl. 5, 6) kohaselt oli Ergo Haava veres etanooli 1,70 mg/g. LS § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi. Seega ületas E. Haava vere alkoholisisaldus LS § 69 lg 2 p-st 1 tulenevat kriminaalvastutuse piirmäära mitte väga ulatuslikult, kuid siiski selgelt. Oluliseks peab ringkonnakohus aga maakohtu seisukohta, et E. Haab juhtis mootorsõidukit joobes olles kavatsetult. Seda maakohtu järeldust kaitsja apellatsioonis vaidlustanud ei ole. Seda, et ta sai ise autot juhtima asudes hästi aru, et ta on joobes, näitab ringkonnakohtu hinnangul see, et ta püüdis pärast tema auto peatamist põgeneda. Tõika, et kuritegu on pandud toime kavatsetult, peab ringkonnakohus seda kaalukamaks, et kuritegu on pandud toime katseajal. Nagu maakohtu otsuses välja toodud, tunnistati E. Haab Pärnu Maakohtu 11.01.2018 otsusega ta süüdi

§ 263

lg 1 p 1 järgi ning teda karistati üheaastase vangistusega, mis jäeti

§ 73

lg 1 ja 3 alusel üheaastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

§ 73

lg 1 kohaselt ei pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Seega pandi E. Haavale eelmise kohtuotsusega üks konkreetne kohustus: mitte panna katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. E. Haab pani kuriteo toime kavatsetusega, mis on tahtluse raskeim vorm. Seejuures oli uue tahtliku kuriteo toimepanemise ajaks möödunud vaevalt veerand katseajast. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus valis põhjendatult karistusliigiks vangistuse. 5 8. E. Haab toetas oma kirjalikes seisukohtades kaitsja apellatsiooni, kuid avaldas soovi, et kui karistusliigiks jääb vangistus, asendataks see elektroonilise valvega. Seoses sellega märgib kohtukolleegium, et ringkonnakohus arutab kriminaalasja vastavalt KrMS § 331 lg-le 2 apellatsiooni piires. Seda, et mõistetud liitkaristuse asendas maakohus vastavalt

§ 73lg-le 4 üldkasuliku tööga, apellatsioonis vaidlustatud ei ole.

Vastupidi, apellatsiooni kohaselt on kohus õigesti asunud seisukohale, et vangistus on võimalik asendada üldkasuliku tööga. Ühtlasi nendib ringkonnakohus, et elektroonilise valvega saab vastavalt

§ 691lg-le 1 asendada ainult kuni üheaastast vangistust, E.

Haavale mõistetud liitkaristus on aga 1 aasta 4 kuud vangistust. E. Haava väide, et üldkasuliku töö tegemine tähendaks töökoha kaotust, on ringkonnakohtu hinnangul paljasõnaline. Vastavalt

§ 69

lg-le 2 ei tohi töö kõrvalt tehtava üldkasuliku töö kestus ületada nelja tundi päevas. Täpse ajakava koostab kriminaalhooldaja vastavalt üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve korra § 12 lg-le 2 koostöös kriminaalhooldusalusega. 9. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Allkirjastatud digitaalselt 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.