TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-1819 Määruse kuupäev 5. oktoober 2018 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Osaühing Shroma taotlus peatada esialgse õiguskaitse korras Maksu

) § 249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kohtupraktikas on seda sätet tõlgendatud nii, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamine on lubatav ka pärast vaideotsuse tegemist, kuid enne kaebuse esitamist, st kaebetähtaja jooksul (vt nt Tartu Halduskohtu

1. septembri
2. a määrus haldusasjas nr 3-17-1449, sama määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel ei heitnud Tartu Ringkonnakohus ette esialgse õiguskaitse kohaldamist kaebetähtaja jooksul olukorras, kus kaebust ei olnud veel esitatud). Seega on praegune esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. 7.

§ 249

lõike 1 esimene lause sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohus võib esialgse õiguskaitse abinõuna muu hulgas peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise (

§ 251lõike 1 punkt 1).

Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (

§ 249lõike 3 esimene lause).

3 3-18-1819 Nende normide koosmõjust tuleneb kolm tingimust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Esiteks tuleb kontrollida, kas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa kahjulikke tagajärgi ehk kas taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Teiseks tuleb hinnata summaarselt kaebuse eduväljavaateid. Viimasena tuleb esialgse õiguskaitse andmise otsustamiseks kaaluda vastanduvaid huvisid, kusjuures kaalukausile tuleb asetada ühelt poolt avalik huvi ja ettenähtavad tagajärjed vastustaja jaoks esialgse õiguskaitse kohaldamisel ning teiselt poolt taotleja õigused, nende rikkumise tõenäosus ja raskus, kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosus ja raskus. Kohus kontrollib alljärgnevalt, kas praegusel juhul on esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused täidetud.

1. Kohtu hinnangul esineb taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. MTA kohustas
2. juuli
3. a maksuotsusega taotlejat tasuma maksusumma 232 677,16 eurot. Taotleja on kohtule esitanud dokumente, millest ilmneb, et tema majanduslik olukord on raske. Taotleja arvelduskonto lõppsaldo
4. septembri
5. a seisuga oli Swedbank AS-is 0 eurot (tl 82) ja Luminor Bank AS-is 9 eurot (tl 83 pöördel) ning Danske Bank A/S Eesti filiaalis oli taotlejal
6. septembri
7. a seisuga võlgnevus 149 713,16 eurot (tl 84). MTA on taotleja pangakontod arestinud. Taotleja kasumiaruande kohaselt olid ajavahemikul
8. jaanuarist kuni
9. augustini 2018 tema äritulud kokku 2 660 973,22 eurot (tl 85), ärikulud kokku 2 737 692,37 eurot (tl 86) ja finantstulude ja -kulude lõppsaldo oli miinuses 7032,37 euroga (tl 86 pöördel). See tähendab, et taotleja kulud ületasid tema tulusid. Taotleja kahjum oli 83 751,52 eurot (tl 86 pöördel ja tl 92). Taotlejal oli
10. septembri
11. a seisuga maksmata arveid 550 219,01 eurot (tl 115). Majandustegevuse jätkamiseks on taotlejal vaja ka edaspidi arveid tasuda ja muid kulutusi teha (nt tööjõule). Taotleja eelmiste perioodide jaotamata kasum oli 1 073 022,72 eurot (tl 92), kuid taotleja on enda sõnul selle arvel teinud investeeringuid. Taotleja majanduslikku seisundit arvestades on 232 677,16 euro suuruse maksusumma tasumine talle koormav ja selle kohene sissenõudmine võib tema majanduslikku olukorda veelgi halvendada.
12. Ehkki taotleja ei ole veel kaebust esitanud, on kohtule teada, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamine on ajendatud kavatsusest esitada kaebus MTA
13. juuli
14. a maksuotsuse peale. Sellises olukorras tuleb kohtul hinnata tulevase kaebuse perspektiive. Kuigi kohus ei tea veel, milliste põhjendustega taotleja maksuotsuse õiguspärasuse kahtluse alla seab, saab kohus praegu arvesse võtta vaides esitatud põhjendusi. Piiratud ajaressursi tingimustes ei ole kohtul esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel võimalik ammendavalt hinnata kaebuse eduväljavaateid. Seetõttu saab esialgse õiguskaitse kohaldamist takistada üksnes kaebuse ilmselge perspektiivitus. Kohtul ei ole praeguses menetlusstaadiumis veendumust, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.
15. Lisaks taotleja õigustele ja huvidele peab kohus arvestama ka avalikku huvi. Avalikes huvides on tagada kaebuse rahuldamata jätmise korral maksuotsusega ettenähtud maksusumma laekumine. Avaliku huviga oleks vastuolus see, kui esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu jääks maksusumma lõppkokkuvõttes laekumata. Avalik huvi kaalub üles taotleja huvi esialgsele õiguskaitsele olukorras, kus maksukohustuslase majanduslik olukord võib kohtumenetluse käigus maksuotsuse täitmisest sõltumatult sedavõrd halveneda, et maksusumma jääb laekumata. Kohus jagab MTA kahtlust, et taotleja majanduslik olukord on halvenenud tema enda tegevuse tulemusena juba varem ning tema majandustegevuse jätkusuutlikkust ei mõjuta ainuüksi ja määravalt kõnealuse maksusumma tasumine, vaid eelkõige muud tegurid. Taotleja kahel arvelduskontol sisuliselt raha ei ole ning ühe arvelduskonto jääk on miinuses 149 713,16 euroga. Lisaks on taotlejal muid maksmata arveid 550 219,01 eurot. Selle aasta algusest saadik ei ole taotleja suutnud lõppkokkuvõttes kasumit teenida, vaid ta jäi kahjumisse 4 3-18-1819 83 751,52 euroga. Taotleja ei ole kohtule selgitanud, milliseid samme täpsemalt ta kavatseb oma majandusliku olukorra parandamiseks ette võtta ning kuidas ta tagab kohtuvaidluse lõpuks maksusumma tasumiseks vajalike vahendite olemasolu. Ka kohtule ei nähtu asja materjalidest üheselt, mille arvelt oleks taotlejal võimalik oma muude kohustuste ja võlgnevuste kõrval kaebuse rahuldamata jätmise korral maksusumma tasuda. Taotleja majanduslikku olukorda arvestades puudub kohtul kindlus, et kohtuvaidluse lõppedes taotleja veel tegutseb või et tal on vahendeid kõnealuse maksusumma tasumiseks. Kui maksusumma jääb laekumata, kahjustab see oluliselt avalikku huvi maksude täielikuks laekumiseks. Kohtu hinnangul on praegusel juhul avalik huvi kaalukam kui taotleja õigused ja huvi esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus võimalikuks esialgset õiguskaitset kohaldada.
16. Kohus ei pea põhjendatuks ka esialgse õiguskaitse taotluse osalist rahuldamist. Taotleja kinnistule ja sõidukitele seatud käsutamise keelumärgetega on MTA hinnangul tagatud ainult umbes 1/3 maksusummast. Muud registervara, millega maksusummat tagada, taotlejal ei ole. Võttes arvesse eeltoodut ja taotleja kehva majanduslikku olukorda, on kohtu hinnangul põhjendatud võimaldada MTA-l teha kõiki MKS § 130 lõikes 1 nimetatud täitetoiminguid. MTA selgitas, et taotlejal on võimalik vastavalt MKS § 131 lõikele 4 taotleda MTA-lt luba väljamaksete tegemiseks pangakontodelt, kui see on taotleja arvates tema majandustegevuse jätkamiseks vajalik. MTA toonitas, et ei plaani kohtumenetluse ajal pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks. Seega on taotlejal võimalik oma vara kasutada majandustegevuse jätkamiseks. Lisaks viitas MTA sellele, et kui taotleja ei suuda maksusummat kohe täies ulatuses tasuda, on tal võimalik taotleda MKS § 111 järgi maksuvõla tasumise ajatamist.
17. Kokkuvõttes jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik 5