Obsah (6)

§ 74§ 188§ 184§ 64§ 68§ 75

Kriminaalasi nr 1-15-8428 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg 24. august 2018. a Kriminaalasja number 1-15-8428 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver

§ 74lg 4 alusel pöörata täitmisele Marcus Arakule Tartu Maakohtu 25.11.2015.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-8428 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda karistuse kandmise aja alguseks Marcus Araku vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab Marcus Arakule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 25.11.2015. a otsusega on Marcus Arak süüdi tunnistatud

§ 188

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust, ja

§ 184

lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Marcus Arakule liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati Marcus Araku eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

Marcus Araku ärakandmata karistuseks loeti 3 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Marcus Arak ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 21 alusel kohustati Marcus Arakut käitumiskontrolli ajal mitte omama ning tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Nimetatud kohtuotsus jõustus 11.12.

1. a. 26.04.
2. a esitas kriminaalhooldusametnik Marcus Araku suhtes erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata Marcus Arakule mõistetud ja ärakandmata karistus täitmisele. Marcus Arak on korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Erakorralise ettekande kohaselt on Marcus Araku suhtes talle kohtulahendiga pandud lisakohustuse, s.o mitte omada ja tarvitada narkootilisi ning psühhotroopseid aineid, kontrolli teostatud kokku üheksal korral, milles kaks on osutunud positiivseks. 01.03.
3. a toimunud kriminaalhooldusel teostati Marcus Araku suhtes kontrolli kiirtestiga, mis andis positiivse tulemuse amfetamiini, kanepi ning metamfetamiini osas. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) 09.03.
4. a ekspertiisiakt kinnitas MDMD ja THC leidumist Marcus Araku organismis. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt kriminaalhooldusalune ise narkootiliste ainete tarvitamist ei tunnistanud ja arvas, et kui ta käis linnas, siis keegi võis Marcus Arakule tema teadmata joogi sisse keelatud aineid panna. Kirjeldatud rikkumise kohta tehti Marcus Arakule 29.03.
5. a kirjalik hoiatus. Lisaks eeltoodule jõudis kriminaalhooldusametnikule EKEI-st informatsioon selle kohta, et 04.07.
6. a tuvastati Marcus Araku organismis taaskord kanepi tarvitamise jälgi. Marcus Arakule määrati NPALS § 151 lg 1 alusel rahatrahv. Marcus Arak kriminaalhooldusametnikule antud seletuses rikkumist ei tunnistanud. 20.03.
7. a teostati Marcus Arakule kriminaalhooldusametniku juures registreerimiskohustuse täitmise käigus kiirtest tuvastamaks, kas Marcus Arak on tarvitanud narkootikume või mitte. Kiirtesti tulemus oli positiivne THC osas. Sama tulemust kinnitas ka EKEI poolt 20.03.
8. a tehtud ekspertiis. Marcus Arak kriminaalhooldusametnikule antud seletuses rikkumist ei tunnistanud. Lisaks nähtub kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest, et Marcus Arak on neljal korral jätnud registreerimiskohustuse täitma ja eelnevalt ei teavitanud oma mitte ilmumistest. Hiljem on mitteilmumisi põhjendanud haigestumise, unustamise ja tööl viibimisega. Erakorralise ettekande kohaselt on Marcus Arak kriminaalhoolduse perioodil korduvalt vahetanud töökohti ilma kriminaalhooldusametnikult selleks luba küsimata. Kohus määras erakorralise ettekande arutamiseks kohtuistungi 04.06.
9. a. 04.06.
10. a kohtuistungil tunnistas Marcus Arak 20.03.
11. a rikkumist. Marcus Arak tunnistas kohtule, et tal on sõltuvus kanepist ning alustas kanepi tarvitamisega 14-15-aastaselt. Marcus Arak väljendas valmisolekut minna sõltuvusest vabanemiseks ravile, kuid ei teadnud, kuhu selleks pöörduda tuleks. Marcus Arak lubas esimesel võimalus võtta ühendust perearstiga, et selgitada välja sõltuvusravile minemise võimalused. Marcus Arak esitas kohtule 24.01.2018.a Fasters Eesti OÜ ja Marcus Araku vahel sõlmitud töölepingust. Lepingu kohaselt töötab Marcus Arak ettevõttes toiduvalmistaja-klienditeenindaja ametikohal. Kriminaalhooldaja jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. 2 Kohus lükkas kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande arutamise edasi ning andis Marcus Arakule võimaluse kriminaalhoolduse jätkamiseks ja kontrollnõuete täitmiseks. Kohus määras uueks istungi toimumise ajaks 22.08.
12. a. 18.07.
13. a saabus kohtusse kriminaalhooldusametniku e-kiri, millest nähtuvalt Marcus Arak ei ole seisuga 17.07.
14. a ravile läinud. Marcus Arak käis 16.07.
15. a kriminaalhooldusametniku vastuvõtul ja kriminaalhooldusaluse väidete kohaselt on ta helistanud Tartu Ülikooli Kliinikumi, kuid kõik arsti ajad augutikuuks on täis broneeritud. Hilisemaid aegu Marcus Arakule väidetavalt ei pakutud. Marcus Araku selgituste kohaselt ei soovi ta töökohta kaotada, mistõttu on välistatud ravile minek Viljandisse või Tallinnasse. 22.08.
16. a kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Juhul, kui kohus Marcus Arakule mõistetud ja ärakandmata karistust täitmisele ei pööra, taotles kriminaalhooldusametnik Marcus Arakule määratud katseaja pikendamist nelja kuu võrra. 22.08.
17. a kohtuistungil kinnitas Marcus Arak, et tal on broneeritud aeg Tartusse arsti vastuvõtule 24.08.2018.a. Koheselt peale eelmist kohtuistungit pöördus Marcus Arak Viljandisse arsti poole, kuid Viljandisse oleks ravile saanud kuue kuu pärast. Lisaks puudub Marcus Arakul transport mujale ravile käimiseks. Marcus Arak ei soovi minna vanglasse karistust kandma. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldaja esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks kuulub rahuldamisele.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on Marcus Arak rikkunud talle Tartu Maakohtu 25.11.2015. a otsusega

§ 75

lg 2 p 21 alusel käitumiskontrolli ajaks määratud kohustust mitte omada ega tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul veenvalt tõendatud, et Marcus Arak on korduvalt rikkunud kohustust mitte omada ega tarvitada narkootilisi ning psühhotroopseid aineid. Marcus Arakul on käitumiskontrolli perioodil kokku 3-l korral, s.o 01.03, 04.07.

1. a ja 20.03.
2. a tuvastatud narkojoove. 01.03.
3. a rikkumise kohta on kriminaalhooldusametnik koostanud kirjaliku hoiatuse. 04.06.
4. a kohtuistungil on Marcus Arak tunnistanud kanepi tarvitamist 20.03.
5. a. Samuti on Marcus Arak tunnistanud enda sõltuvusprobleeme. Seega puuduvad igasugused mõjuvad põhjused kohustuste rikkumiseks. Marcus Arak kinnitas 04.06.
6. a toimunud kohtuistungil, et ta pöördub esimesel võimalusel arsti poole, et selgitada välja sõltuvusravi saamise võimalused. Kriminaalhooldusametniku 18.07.
7. a kohtule saadetud e-kirjast nähtuvalt ei olnud Marcus Arak seisuga 17.07.
8. a ravile veel pöördunud. Marcus Arak väitis kriminaalhooldusametnikule, et helistas xxxxxxxxxxxxx statsionaarse ravi saamiseks, kuid kõik augustikuu ajad olid täis broneeritud. Hilisemaid aegu Marcus Arakule ei pakutud. 22.08.
9. a toimunud kohtuistungil kinnitas Marcus Arak, et pöördus koheselt peale eelmist kohtuistungit, s.o 04.06.
10. a, ka Viljandisse, 3 kuid sinna oleks ravile saanud alles kuue kuu pärast. Transpordi puudumise tõttu ja soovist säilitada Tartus töökoht, ei soovi Marcus Arak Viljandisse ega ka Tallinnasse ravile minna. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuigi Marcus Arak väljendas 04.06.
11. a kohtuistungil suurt motivatsiooni pöörduda sõltuvusest vabanemiseks ravile, ei ole Marcus Arak suutnud oma käitumisega kinnitada antud lubadusi. Siinkohal peab kohus oluliseks ka seda, et Marcus Arak läks alles käesoleva aasta augusti alguses xxxxxxxxxxxxx kohapeale ja talle broneeriti aeg arsti vastuvõtule 24.08.
12. a. Selline Marcus Araku käitumine näitab kohtu hinnangul eriti ükskõikset ja hoolimatut suhtumist talle mõistetud karistusse, aga ka seab ka väga suure kahtluse alla Marcus Araku motiveerituse temal esineva sõltuvusprobleemiga tegelemiseks. Seega ei ole Marcus Arak suutnud käesoleva ajani ette võtta konkreetseid samme ravi alustamiseks (kuigi Marcus Arakule oli juba aprillis
13. a teada erakorralise ettekande esitamine ja selle põhjused). Samal ajal on Marcus Araku suhtes kriminaalhooldus kestnud alates 11.12.
14. a. Marcus Araku senine käitumine ei anna mingisugust alust olla veendunud, et Marcus Arak on tegelikkuses motiveeritud oma sõltuvusprobleemiga tegelema. Võttes arvesse rikutud kohustuse sisu, katseaja pikkust ja Marcus Araku suhtumist, on ilmne, et Marcus Araku suhtes ei ole kriminaalhoolduse jätkamine võimalik. Marcus Arak ei ole suuteline lõpetama narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamist ning sellest tulenevalt ei ole maandatud ka uute kuritegude toimepanemise riskid. Seega ei ole õigustanud Marcus Arakule antud võimalused kanda karistus lõpuni vabaduses. Eeltoodust tulenevalt tuleb pöörata täitmisele Marcus Arakule Tartu Maakohtu 25.11.
15. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4