) § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 kohaselt jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. PankrS § 44 lg 1 kohaselt võivad pärast pankroti väljakuulutamist võlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu pankrotiseaduses sätestatud korras ning nõuete rahuldamine toimub samuti ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et kuna käesolevas tsiviilasjas on menetlus alanud enne kostja pankroti välja kuulutamist ning kohus ei ole tsiviilasjas veel otsust teinud, tuleb hageja poolt esitatud hagiavaldus jätta läbi vaatamata kooskõlas
S § 43 lg-ga 2. PankrS § 43 lg 3 kohaselt taastab kohus hageja avalduse alusel PankrS § 43 lõikes 2 nimetatud menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu. 4.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Tulenevalt eeltoodust tuleks menetluskulud jätta hageja kanda, kuna käesolevas asjas ei esine
Samas aga näeb
lg 4 ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on avaldanud seisukohta, et kui hagi on jäetud läbi vaatamata
S § 43 lg-st 1 tulenev kohtu kohustus jätta hagimenetluses läbi vaatamata enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses olev 2 varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, on tegemist asjaoluga, mida hageja mõjutada ei saanud ning seda peab kohus menetluskulude määramisel arvestama. Seega menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada asjaoluga, et hageja ei vastuta sellisel juhul hagi läbi vaatamata jätmise eest ning ta ei saanud enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-154-09, p 14). Kohus leiab, et kuigi käesolevas tsiviilasja jätab kohus hagi läbivaatamata tulenevalt
S § 43 lg-st 2, tuleb asuda seisukohale, et hageja ei vastuta sellisel juhul hagi läbi vaatamata jätmise eest ning ta ei saanud enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja menetluskulude jätmine hageja kanda on käesoleva tsiviilasja asjaolusid arvestades äärmiselt ebaõiglane ning menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda
Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 5.
lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Käesolevas tsiviilasjas on kohus 30.05.2017 kohtumäärusega seadnud hagi tagamiseks kostjale kuuluvale kinnisasjale asukohaga Ahtme mnt 4, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Virumaa (registriosa nr 2768407) IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 26 209,50 eurot hageja kasuks. Lisaks eeltoodule on kohus 04.09.2017 kohtumäärusega käesolevas tsiviilasjas seadnud hagi tagamiseks kostjale kuuluvale kinnisasjale asukohaga Ahtme mnt 4, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Virumaa (registriosa nr 2768407) IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 174 954,70 eurot hageja kasuks. Hageja palub käesolevas tsiviilasjas menetluse lõpetamisel hageja kasuks kostja kinnisasjale seatud kohtulikke hüpoteeke mitte kustutada. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-143-10 (p 20) leidnud, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku, asjaõigusseaduse ja pankrotiseaduse sätteid koostoimes tõlgendades ei ole seadusandja soovinud kohtuliku hüpoteegiga tagatud võlausaldajate huvisid pankroti väljakuulutamisega kahjustada. Seetõttu ei pea hagi läbi vaatamata jätmisega PankrS § 43 lg 2 alusel kaasnema hagi tagamise tühistamine ja kohtuliku hüpoteegi kustutamine. Kostja pankroti väljakuulutamise tõttu hagi läbi vaatamata jätmisel suunatakse hageja nõue sisuliselt pankrotimenetlusse, mis iseenesest ei too kaasa hagi tagamise aluse äralangemist. Selliselt jääb kohtulik hüpoteek tagama sama nõuet, mille tagamiseks see seati, ja mis esitatakse tunnustamiseks pankrotimenetluses, ning see on aluseks ka nõude tunnustamisel pandiga tagatud nõudena PankrS § 153 lg 1 p 1 mõttes. Hagi tagamise saab tühistada ja võlgniku taotlusel kohtuliku hüpoteegi kustutada üksnes juhul, kui hageja nõuet või selle rahuldamisjärku pankrotimenetluses ei tunnustata ja võlausaldaja ei esita hagi nõude või rahuldamisjärgu tunnustamiseks või kui see hagi jäetakse rahuldamata. Eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et käesolevas tsiviilasjas ei kuulu käesoleval hetkel tühistamisele Harju Maakohtu 30.05.2017 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus seadis hagi tagamiseks kostjale kuuluvale kinnisasjale asukohaga Ahtme mnt 4, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Virumaa (registriosa nr 2768407) IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 26 209,50 eurot hageja kasuks ning Harju Maakohtu 04.09.2017 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus seadis hagi tagamiseks kostjale kuuluvale kinnisasjale asukohaga Ahtme mnt 4, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida3 Virumaa (registriosa nr 2768407) IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 174 954,70 eurot hageja kasuks. /digitaalselt allkirjastatud/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.