Obsah (9)

§ 459§ 436§ 403§ 230§ 445§ 442§ 122§ 162§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind 02. aprillil 2018.a, Tallinnas M

§ 459

lg 1 järgi elatise suuruse muutmise aluseks nii faktiliste kui ka õiguslike asjaolude muudatused. Nimelt on muutunud nii ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused kui ka ülalpidamist andma kohustatud vanemate sissetulekud, muu hulgas on suurenenud elatise alammäär. Hageja vajaduste suurenemine on tingitud eelkõige kulutuste suurenemisest huvitegevusele. Hageja käib 5-6 korral nädalas ujumistrennis, mille kuutasule lisanduvad hooajal toimuvate võistluste kulud, sh juunis, juulis ja oktoobris toimuvad välisvõistlused ja kulutused ujumistrikoodele ja spordiriietele, hügieenitarvetele ja tervisele. Kostja on kolm viimast aastat maksnud hagejale elatist seaduses sätestatud miinimumsuurusest väiksemas summas. Hageja seaduslik esindaja on rasedus- ja sünnituspuhkusel ning tema igakuine sissetulek hetkel 138 eurot (lastetoetus koos lapsehooldustasuga) on kordades väiksem kui kostjal, kes töötab Soomes ja saab lisaks tulu äritegevusest Eestis. Hageja seaduslikul esindajal on kaks last ning koheselt on sündimas kolmas laps. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt menetluskulu summas 432 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused

1. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et temalt hageja kasuks 235 euro suuruse elatise väljamõistmine jätaks tema teised kaks last (sündinud
2. augustil 2013 ja
3. juulil 2015) oluliselt halvemasse olukorda ja tooks kaasa laste ebavõrdse kohtlemise. Kostja ainsaks sissetulekuks on igakuuliselt makstav ja autokompensatsiooni sisaldav töötasu suurusega 1 002 eurot. Sellest sissetulekust tuleb kostjal kanda eluasemelaenu tagastamise ja laenu teenindamise (intress ja kindlustuskulu) makseid kokku summas 428 eurot. Isegi kui mitte arvestada kostja muid hädavajalikke kulusid (elekter, kommunaalid, vesi ja kanalisatsioon jmt), on kostjal võimalik iseenda ja oma kolme lapse ülalpidamiseks kulutada puhtteoreetiliselt 574 eurot, mitte rohkem. Sellest tulenevalt jätkub kostja enda ja tema kolme lapse võrdse kohtlemise korral igaühele ülalpidamiseks 143,50 eurot (574 : 4). Kostja on ja kavatseb ka edaspidi osutada hagejale jõukohast ja reaalseid võimalusi arvestavat rahalist ja muud majanduslikku abi lisaks tema ema pangakontole igakuuliselt makstavale 160 euro suurusele rahasummale. Kostja palub menetluskulud jätta poolte enda kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

4. Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (t/l 2, 42 pöördel). Kooskõlas

§ 403lg 1 lahendab kohus käesoleva tsiviilasja kirjalikus menetluses.

5.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, 2 millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltel palunud esitatada täiendavad tõendid, taotlused ja seisukohad 05.09.2017.a kohtumääruses (t/l 60).

1. Vaidlust ei ole pooltel selle üle, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus (t/l 29) ning et hageja elab ema juures. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 04.11.2013.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-13-43489 on kostjat kohustatud tasuma hagejale elatist 160 eurot kuus alates 18.09.2013.a kuni hageja täisealiseks saamiseni XXX.a (t/l 4).
2. Pooled on erimeelt selles, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist miinimummääras. Kostja on teinud hagejale kompromissettepaneku, millise kohaselt on viimane nõus tasuma hagejale elatist igakuiselt summas 170 eurot (t/l 63). Kostja palub vähendada väljamõistetava elatise miinimumsuurust, kuivõrd kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale veel kaks alaealist last. Hageja nimetatuga ei nõustu. 8.

§ 459

lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

1. Hageja on kohtule esitatud menetlusdokumentides märkinud, et hageja vajadused on võrreldes 04.11.2013.a suurenenud eelkõige kulutuste suurenemisest huvitegevusele. Hageja käib 5-6 korral nädalas ujumistrennis, mille kuutasule lisanduvad hooajal toimuvate võistluste kulud, välisvõistlused, kulutused ujumistrikoodele ja spordiriietele, hügieenitarvetele ja tervisele (t/l 1 pöördel, 52-53).
2. Kohtule esitatu kohaselt moodustab hageja ujumise kuutasu summas 59 eurot (t/l 7) ning võistlustega seotud ööbimis- ja stardimaksud aprillis 2017.a on moodustunud summas 92,14 eurot ja mais 2017.a. summas 117,20 eurot (t/l 8, 9-10).
3. Sellest tulenevalt palub hageja suurendada Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 04.11.2013.a kohtumäärusega väljamõistetud elatise suurust miinimummäärani. Kuivõrd hageja on esitanud nõude elatise saamiseks miinimummääras, ei pea hageja enda vajadusi tõendama.
4. Riigikohus on 07.02.2018.a kohtotuses tsiviilasjas nr. 2-15-15909 punktis 12 märkinud, et kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu
5. märtsi
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka
7. jaanuari
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
9. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
10. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
11. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud hagejale elatist viimaste aastate jooksul alla 3 seaduses sätestatud alammäära ning nimetatut tõendab kostja poolt hageja seaduslikule esindajale edastatud 06.02.2014.a e- kiri (t/l 6). Kuivõrd kohtule esitatud hagiavaldusest ei nähtu, et kostja ei täida Pärnu Maakohtu Makskäsuosakonna 04.11.2013.a tsiviilasjas nr. 2-13-42489 koostatud maksekäsku, siis lähtub kohus sellest, et kostja täidab 04.11.2013.a kohtulahendiga talle pandud kohustust, s.o tasub hagejale igakuiselt elatist summas 160 eurot (t/l 4).
12. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
13. Kostja on kohtule esitatud vastuses märkinud, et viimasel jätkub enda ja oma kolme lapse võrdse kohtlemise korral igaühele ülalpidamiseks 143,50 eurot (574 : 4) kuus. Samuti tugineb kostja asjaolule, et viimase igakuine töötasu koos autokompensatsiooniga on 1 002 eurot, millest eluasemelaenu ja laenu teenindamise igakuine makse on summas 428 eurot (t/l 42 pöördel).
14. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-16-2343 punktis 10 märkinud, et teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra.
15. Kostja poolt kohtule esitatud andmetest nähtub, et kostja on kokku 3 lapse isa (t/l 29, 42 pöördel). Kostja ülalpidamisel olevad kaks teist last on käesoleval ajahetkel vastavalt 2- ja 4-aastased ning üldteada asjaolu kohaselt on noorematele lastele tehtavad kulutused väiksemad kui 15- aastasele lapsele tehtavad kulutused. Samas ei ole aga kostja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, millised on kostja ülalpidamisel oleva kahe lapse kostjapoolsed kulutused.
16. Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr. 3-2-1-35-17 punktis 21.1 leidnud, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu
17. oktoobri
18. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16).
19. Samuti on Riigikohus eelpoolviidatud kohtulahendi punktis 28.2 leidnud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab kolleegiumi arvates olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund (vt otsuse p‑d 20-23). Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.
20. Kuna kostja ei ole kohtule ise esitanud tõendeid oma majandusliku olukorra kohta, siis kooskõlas

§ 230

lg 3 ja lg 5 on kohus ise teinud järelpäringud avalikesse registritesse (t/l 71-76, 81-82).

1. Äriregistri teabesüsteemist ja hageja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on 4 XXX juhatuse liige ja ainuosanik ning, et 2016.a on makstud juhatuse liikme töötasudeks 11 423 eurot (t/l 17-22, 71). Samuti nähtub registriväljavõttest, et XXX 2016.a kasum on olnud 8 226 eurot (t/l 71). Kohtule esitatud XXX 2016.a majandusaasta aruande kohaselt on äriühingu eelmiste perioodide jaotamata kasum 1 023 eurot, seega jaotamata kasum kokku 9 249 eurot (t/l 17-22). Seega saab kostjale kuuluv äriühing kasumit ning kostjal on võimalik sellest tulenevalt saada lisatulu lisaks töötasule. Ka kuulub kostjale kinnisasi asukohaga XXX(t/l 73-77).
2. Kohtule on esitatud hageja seadusliku esindaja XXXa poolt tõend selle kohta, et viimase sissetulekuks on hetkel peretoetus summas 138,36 eurot (t/l 57).
3. Samuti nähtub hageja poolt kohtule tsiviilasja nr. 2-14-57428 esitatud menetluskulude nimekirjast, et kostja on oma esindajale tasunud esindajakulude katteks 6 530 eurot (t/l 11-16). Kulud on tasutud sularahas. Nimetatust saab järeldada, et kostjal on rahalisi vahendeid ning seega piisama ka vahendeid hagejale elatise miinimummääras tasumiseks.
4. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
5. oktoobri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
7. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et antud juhtumil ei ole kostja töövõimetu, mis tingiks elatise väljamõistmise alla alammäära. Kohus leiab, et kostja ei ole kohtule esitanud selliseid kaalukaid tõendeid, mis tingiksid elatise vähendamist alla elatise miinimummäära.
8. Samuti arvestab kohus antud juhtumil asjaoluga, et hageja tegeleb ujumisega, millisega kaasnevad täiendavad väljaminekud ja need ei ole võrreldavad väikelaste kasvatamiseks kuluvate kuludega. Kohtu hinnangul on elatise suurendamine kooskõlas hageja suurenenud vajadustega seoses huvitegevusele.
9. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Muuta tuleb Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 04.11.2013.a määrusega tsiviilasjas nr. 2-13-43489 XXX’ilt väljamõistetud elatise suurust selliselt, et XXX’ilt kuulub väljamõistmisele XXX’i kasuks elatis alates 08.06.2017.a summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale kuni XXX’i täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX.a. 30.

§ 445

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

1. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda ette iga kuu eest hageja seadusliku esindaja XXX’a arvelduskontole nr. EEXXX Swedbank AS-is.
2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 33.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 675 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 34. Tulenevalt

§ 162

lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.

§ 164

lg 1 järgi 5 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. 35. Arvestades käesoleva tsiviilasja materjalidega, leiab kohus, et põhjendatud on jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, kuivõrd tegemist on hagilise perekonnaasjaga s.o. elatisehagiga. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 6