Obsah (4)

§ 100§ 99§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemine Piret Rõuk 29. juuni 2018.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Tõnismägi 5A, Tal

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. 5. Kohtule esitatud hageja I ja hageja II sünnitunnistustest nähtub, et hageja I on sündinud 17.07.2012 ja hageja II on sündinud 24.08.2013 ning kostja on mõlema hageja isa. Vaidlust ei ole, et vanemate kooselu on lõppenud. Pooled vaidlevad elatise suuruse üle. 6.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015.a määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ nr 139 alusel oli 2017 aastal töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 470 eurot kuus, millest pool on 235 eurot ja 21.12.2017.a määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ nr 189 alusel on 2018 aastal töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot kuus, millest pool on 250 eurot. Poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (Riigikohtu 22.03.2017 otsus 3-2-1-174-16 p 13, Riigikohtu 28.10.2015 otsus 3-2-1-124-15, p 13). 7.

§ 102

lg 2 tuleneb, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kohus võib mõjuva põhjuse olemasolul vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohtu 22.03.2017 otsuse 3-21-174-16 punktis 13 ja 14 on märgitud, et iseenesest ei ole välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul 2 võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad.

1. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 24.10.
2. a otsuses nr 3-2-1-118-12 (p 15) rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.
3. Kostja on toonud esile, et ta on töötu, mida tõendab Eesti Töötukassa tõend selle kohta, et ta on töötuna võetud arvele alates 26.06.
4. Kostja sõnul on tema sissetulek 140 eurot kuus. Kohus tegi päringud krediidiasutustesse ja Maksu- ja Tolliametile. Maksu- ja Tolliametilt saadud vastusest nähtub, et kostjal ei ole perioodil 01.06.2017 kuni 31.05.2018 maksustatavaid tulusid olnud. Kostja pangakontole on perioodil 01.07.2017-25.06.2018 laekunud kokku 3961,28 eurot, mis teeb 1 kuu keskmiseks laekumiseks 330 eurot. Lisaks laekunud töötutoetusele on kostja igakuiselt pangakontole sisse maksnud sularaha summades 130-350 eurot, millest järeldub, et kostjal on ka varjatud sissetulekuid. Kinnistusregistri e-päringu andmetel ei kuulu kostjale kinnistuid. Maanteeameti hallatava liiklusregistri andmetel kuulub kostjale 13 aastat vana sõiduk. Seega kostjal puudub väärtuslik muu vara, mille arvelt ülalpidamiskohustust täita. Kohus leiab, et kostjal, kes on tööealine ja töövõimeline, on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud rahalised vahendid. Ainuüksi pikaajalise töötuse fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimumi.
5. Eeldatakse, et laste ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada (Riigikohtulahend 3-2-1-118-12 p 12). Kuna lapsel ei ole sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust (Riigikohtu lahend 3-2-1-35-17 p 21.1). Kostja esitas vastuväite, et esile ei ole toodud hagejate vajadusi. Kohus tegi hagejate esindajale ettepaneku tuua iga lapse kohta eraldi esile tema 1 kuu vajadused, kuid hagejad ei ole seda teinud. Kohus leiab, et kulutusi lastele ei tehta mitte ainult lähtudes laste vajadustest, vaid need on tugevasti mõjutatud pere võimalustest, eelkõige sissetuleku suurusest. Seega hindab kohus lastega koos elava vanema tavalist elulaadi. Maksu- ja Tolliametilt andmetel on hagejate ema perioodil 01.06.2017 kuni 31.05.2018 saanud maksustatavat tulu 350,37 eurot. Pangakonto väljavõttest nähtub, et hagejate ema sissetulekuks on peretoetus 110 eurot ja töötutoetus ca 130 eurot. Lisaks on laekumised kohalikult omavalitsuselt toimetuleku tagamiseks ja vajaduspõhine peretoetus. Nimetatud perioodil on laekumised kokku 4566 eurot, so keskmiselt kuus 380 eurot. Hagejate ema sissetulekust järeldub, et ta ei suuda mõlemale lapsele tagada ülalpidamist elatise miinimummääras, mis oli hagi esitamise ajal 235 eurot ühe lapse kohta ja alates 01.01.2018 juba 250 eurot lapse kohta. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt elulaadist on lastele tehtavad tegelikud kulud käesoleval juhul seaduses sätestatud miinimummäärast väiksemad. Samuti arvestab kohus sellega, et lapsed on peaaegu ühevanuselised, mistõttu tekib mitme lapse kooselamise tõttu mastaabisääst elamiskulude, söögikulude ja olmetarvete osas. Lapsed on küll erinevast soost, kuid siiski on võimalik kasutada vähemalt osaliselt samu riideid ja mänguasju. Pooled ei ole esile toonud, et lastel oleks erivajadusi või terviseprobleeme, mille tõttu oleksid kulud või tegelikud vajadused tavapärasest suuremad. 3
6. Kostja on esile toonud, et ta peab üleval ka uue elukaaslase alaealist last XXX’t. Lisatud sünnitunnistusest ei nähtu, et kostja oleks XXX isa, seda ei nähtu ka Rahvastikuregistri väljavõttest.

§ 102

lg 2 on peetud silmas olukorda, kus ülalpidamist andma kohustatud vanemal on endal teine laps. Seega XXX ülalpidamine ei anna alust vähendada elatise suurust alla seadusega määratud minimaalse määra. Küll aga saab kohus arvesse võtta seda, et kostjal on kaks last, st ta on mõlema hageja isa, kellele ta peab andma ühetaoliselt ülalpidamist.

1. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Riigikohus on 4.12.
2. a otsuses nr 3-2-1136-13 (p 11) leidnud, et lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele elatist makstes.

Seega tuleb elatist maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos.

1. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks peale abielusuhete lõppemist hagejate emale elatist tasunud või teinud kulutusi lastele, ka selle summa osas, mida ta oleks enda väitel nõus maksma. Pangakontodelt nähtub, et elatise maksed on väiksemad ja ebaregulaarsed. Seega on kostja rikkunud varasemalt oma alaealiste laste ülalpidamiskohustust, mis on aluseks kostjalt elatise väljamõistmiseks kohtuotsusega.
2. Maakohus arvestades, et kostjal on ülalpidamiskohustus kahe lapse ees, kostja majanduslikku olukorda ja seda, et hagejate reaalsed kulutused on seaduses sätestatud miinimummäärast väiksemad, leiab, et 150 eurot iga lapse kohta tagab hagejate ülalpidamise ja esmavajaduste katmise. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja alates 03.11.2017 hageja I ja hageja II kasuks igakuise elatise 150 eurot kuni laste täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
4. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et arvestades hagi osalist rahuldamist ja seda, et hagejad on alaealised lapsed, on mõistlik jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik 4