KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Piret Mõistlik 19. mail 2017 Harju Maakohtu Kentmanni (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis 2-15-8118 XXX hagi XXX vastu ühisvara jagamiseks Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad 3500.00 eurot Hageja: XXX Piekkala (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Margus Kiir (e-post: margus.kiir@jewelex.
- ee)Kostja: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Liis Tedder (e-post: menetlus@concordia.
- ee)kohtumaja 12.04.2017 Tallinnas Istungi toimumise aeg ja koht Resolutsioon 1. Jätta rahuldamata XXX hagi XXX vastu ühisvara jagamiseks. 2. Jätta menetluskulud hageja kanda. 3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks Harju Maakohtus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. 4. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt abiellusid pooled 10.06.2000 ning nende abielu lahutati 09.03.2012 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr XXX, mis jõustutus 26.04.2012. Tsiviilasjas nr XXX jagati poolte ühisvara, mh jäeti kostja ainuomandisse XXX osa väärtusega 835 000.00 eurot. Nimetatud lahend jõustus 01.04.2015. XXX juhatuse liikmeteks olid pooled. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on pooled andnud tähtajatult ja intressivabalt laenu XXX summas 202 324.67 eurot järgmiselt: - 25.06.2008 ülekanne - maksja XXX, makse saaja Hamburger Aparkasse AG, summas 59 000.00 eurot. XXX tehingu finantseerimine BMW 6301 CABRIO (reg märk XXX) omandamisel. - 23.07.2009 ülekanne - maksja XXX, summas 30 000.00 eurot; makse saaja WELL ACE TRADING LIMITED. Tegemist oli hagejale teadaolevalt XXX esitatud arvete tasumisega, kuid hiljem selgus, et antud summa oli WELL ACE TRADING LIMITED poolt edastatud XXX. - 05.10.2009 ülekanne - maksja XXX, summas 95 414.49 USA dollarit, XXX esitatud arvete tasumine. - 12.11.2009 ülekanne - maksja XXX, summas 28 404.04 USA dollarit, XXX esitatud arvete tasumine. Ühingu XXX(nüüdseks likvideeritud) asutamise korraldas kostja. Ühing omas kontot Šveitsi pangas ning sellel olid hoiustatud abikaasade olulised rahalised vahendid. Kuna kogu laenuks antud raha on omandatud hageja lahusvara arvelt, tuleb nõudeõigus XXX vastu jätta kostja ainuomandisse ning hagejale tuleb kostja poolt hüvitada selle väärtus, s.o 202 324.67 eurot. Alternatiivselt palub hageja ühisvara jagada võrdsetes osades Hageja palub jätta kostja ainuomandisse ühisvaraks olev nõue XXX vastu summas 89 000.00 eurot ja 123 818.53 USA dollarit ning mõista kostjalt hageja kasuks enamsaadud ühisvara arvel hüvitis summas 89 000.00 eurot ja 123 818.53 USA dollarit. Alternatiivina mõista kostjalt hageja kasuks välja enamsaadud ühisvara arvel hüvitis 44 500.00 eurot ja 61 909.26 USA dollarit. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt menetluskuluna 6665.00 eurot, millele lisandub viivis. Kostja vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et poolte ühisvara on jagatud tsiviilasja nr XXX raames. Nimetatud otsus on jõustunud. Tsiviilasja nr XXX raames läbiviidud ekspertiis ei tuvastanud äriühingute laenunõudeid. Hagi on tõendamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning välja mõista hagejalt menetluskuluna 5415.00 eurot, millele lisandub viivis. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus järgmises: - poolte abielu sõlmiti 10.06.2000, - poolte abielu lahutati 09.03.2012 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr XXX, mis jõustutus 26.04.2012, - Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2014 otsusega tsiviilasjas nr XXX jagati poolte ühisvara, mh jäeti kostja ainuomandisse ühisvarasse kuulunud XXX osa väärtusega 835 000.00 eurot (I kd tl 112-148). Hageja on nõude alusena esitanud asjaolu, et pooled andsid ühisvara arvel XXX laenu. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66 ja perekonnaseaduse (PKS) § 25 võivad abikaasade ühisvaraks olla muu hulgas ka varalised nõuded kolmandate isikute vastu. Kuna hageja taotleb laenulepingust tuleneva nõude kui ühisvara jagamist, tuleb tuvastada, kas kogu poolte ühisvara on jagatud tsiviilasja nr XXX raames või on ühisvarana jagamata poolte nõue XXX vastu. Keskne küsimus vaidlusaluste ülekannete puhul on see, kas maksja XXX tegi ülekanded kui iseseisev juriidiline isik või esindas ta 2 pooli. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on esitanud tõenditena e-kirjavahetuse (I kd tl 70-74, I kd tl 65-66, I kd tl 56-57, II kd tl 173, II kd tl 174-177, II kd tl 178-179, II kd tl 180-194). Nimetatust nähtub XXX konto olemasolu Šveitsi pangas. Samuti nähtub kirjavahetusest asjaolu, et pooled on nimetatud konto sulgenud ja palunud raha jagada. Pooled on kirjavahetuses arutlenud ka selle üle, et XXX on kellelegi võlgu ja need rahad tuleb kätte saada. Ainuüksi asjaolu, et pooled nimetavad kontol olevat raha enda rahaks, ei lükka ümber asjaolu, et konto kuulub äriühingule, mille omanikeks on pooled. Samuti ei nähtu tsiviilasja nr XXX raames läbiviidud XXX väärtushinnangust (I kd tl 151-170) ega kriminaalasjas nr 14730000415 läbiviidud ekspertiisist (II kd tl 93-101) XXX kohustuse olemasolu poolte ees. Pooled ei ole taotlenud eksperdi ülekuulamist tsiviilasja nr XXX istungil ega kordus- või täiendava ekspertiisi läbiviimist. Samuti ei nähtu äriühingul kohustuse olemasolu majandusaasta aruannetest (II kd tl 26-45, II kd tl 74-92, II kd tl 103-122, II kd tl 123144, II kd tl 145-166). Kuna eelnenuga on kohus tuvastanud, et hageja ja kostja ei ole 25.06.2008, 23.07.2009, 05.10.2009 ja 12.11.2009 tehingute pooleks, mistõttu ei saa olla tegemist ka ühisvarana jagatava kohustusega. Seetõttu ei anna kohus täiendavat hinnangute tehingute sisule. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et ja XXX hagi XXX vastu ühisvara jagamiseks ei ole põhjendatud ja tõendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 164 lg-ga 2 jätab kohus menetluskulud hageja kanda, kuna ei ole põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulusid poolte endi kanda, kui ühisvara jagamist menetluses ei toimu ning hagi jääb rahuldamata. TsMS § 177 lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 3