Obsah (11)

§ 102§ 1§ 31§ 10§ 28§ 22§ 108§ 23§ 150§ 171§ 29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 8. juuni 2018. a kell 14.00, Tallinnas Tsiviilasja number 2-18-4862 Tsiviilasi Ee

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

1. Kohustada XXX’i kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. juunil
3. a kell 13.
4. Kui XXX vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
5. Määrata ja maksta välja Svetlana Pildenile ajutise pankrotihalduri tasu 495 eurot (lisandub käibemaks 99 eurot) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 41 eurot (lisandub käibemaks 8,20 eurot) pankrotivara arvelt. Ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Business Law Firm OÜ-le (a/a 10220061434016 SEB Pank).
6. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot) ajutisele pankrotihaldurile Svetlana Pildenile. Väljamakse teostada Business Law Firm OÜ-le (konto nr EE481010220061434016 SEB Pank).
7. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetlusosaliste menetluskulud
8. Menetluskulud jätta täies ulatuses XXX’i kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus 28.03.2018 seisuga on maksukohustuslaste registri andmetel võlgnikul tasumata maksukohustused kokku summas 106 646,14 eurot. 12.01.2015 edastas maksuhaldur kohtutäiturile täitmisavalduse. Alates täitemenetluse alustamise hetkest kuni tänaseni ei ole maksuhalduri nõude katteks raha laekunud. Maksuhaldurile teadaolevalt kuulub võlgnikule 1988 sõiduk Mercedes-Benz L 309 D, millele on seatud keelumärked. Maksuhaldur on rakendanud kõiki võimalusi maksuvõla sissenõudmiseks. Kohtutäituri toimingute tulemusena ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda. Kõike eelnevat arvesse võttes on maksuhaldur seisukohal, et võlgnik ei ole suuteline maksuhalduri nõuet rahuldama. Seetõttu märgib maksuhaldur, et võlgnik on maksejõuetu ning tema suutmatus rahuldada maksuhalduri nõuet ei ole ajutine. Võlgniku vastus Võlgnik pankrotiavaldusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada XXXi pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Svetlana Pildeni.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Võlausaldaja nõude aluseks on asjaolu, et võlgnikul on tasumata maksuvõlg summas 106 648,14 eurot. 2 Täitemenetluse alustamiseks on maksuhaldur edastanud 12.01.2015. a Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale täitmisavalduse.

§ 10

lg 2 p 2 järgi võlausaldaja võib maksejõuetuse põhistamisel tugineda asjaolule, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Täitemenetluses ja maksuhalduri poolt läbi viidud täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda.

§ 10

lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. Võlausaldaja on esitanud nõude tõendamiseks vastutusotsuse ja täitmisavalduse. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara puudub, võlgnik on töötu. Võlgniku kohustuste maht on vähemalt 112 984,53 eurot. Võlgnik pankrotiavaldusele vastu ei vaidle. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik muutus maksejõuetuks 2014. aastal.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on ebaõnnestunud äritegevus ja maksuseaduste rikkumine. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti koostatud vastutusotsusele kohustus võlgnik tasuma 106 648,14 eurot. Võlgnikul selleks vara puudus, mistõttu tekkis maksejõuetus. Ajutine haldur on tuvastanud, et käesolevas menetlusstaadiumis on maksejõuetuse põhjus muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Ajutises pankrotimenetluses ei ole haldur tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden on esitanud tasunõude 5,5 töötunni eest kokku summas 495 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 495 eurot ja tehtud kulutuste eest 41 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulutused kuuluvad

§ 150

alusel väljamõistmisele pankrotivara arvelt.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Käesolevas asjas takistab menetluse lõpetamist raugemisega 3 pankrotti välja kuulutamata asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu vastavalt

§ 171

lg-le 11 tuleb pankrot välja kuulutada, kuigi esineb

§ 29lg-tes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks.

Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest.

§ 23

lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4