Obsah (8)

§ 236§ 5§ 230§ 231§ 173§ 162§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Nele Atonen Otsuse tegemise aeg ja koht 29.06.2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-11598 Tsiviilasi Invest in OÜ ha

) § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused.

293 lg 1 kohaselt on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks.

1. Kostja on 11.05.2018 esitanud kohtule taotluse ekspertiisi korraldamiseks. Kostja taotleb korraldada hageja raamatupidamise ekspertiis, et tõendada kostja kohustuste puudumist hageja ees ja sõidukite järelmaksuga müügilepingute näilikust ning, et hageja raamatupidamises ei ole lepingutes märgitud tehinguid ja vara kajastatud perioodil 2015 kuni käesoleva ajani. Hageja leiab, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Hageja on arvamusel, et kostja peaks ise esitama tõendeid oma väidete kinnitamiseks. HS Kapital OÜ raamatupidamisdokumentides peaks kajastuma asjaolu, et HS Kapital OÜ täitis oma kohustused hageja ees, kuid kostja ei põhistanud, miks kostja ei saa tõendada oma kohustuste täitmist näiteks maksekorralduse, kviitungi või mingi teise vastavasisulise dokumentiga. Samuti ei põhistanud kostja, miks tuleb määrata raamatupidamise ekspertiis, raamatupidamisdokumentide nö tavalise esitamise asemel.
2. Kohus on seisukohal, et kostja taotlus ekspertiisi korraldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul on kostja esitatud taotlus põhistamata. Kohus selgitas juba 27.04.2018 kohtumääruses selgituskohustust täites, et kohaseks tõendiks, mis kinnitaks kohustuste täitmist on näiteks tasumist tõendavad dokumendid. Kohus märkis ka, et tulenevalt

§ 236

lg 2 kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Kostja ei ole esitatud taotluses selgitanud, miks ei ole kostjal võimalik ise tasumist kinnitavaid tõendeid esitada. Samuti ei ole kostja esitanud taotlust tõendite kogumiseks, mis oleks kohtu hinnangul antud juhul asjakohasem viis vajaliku tõendi hankimiseks. Eeltoodut ja käesoleva asja asjaolusid arvestades, on ekspertiisi korraldamine käesolevas menetluses kohtu hinnangul asjakohatu, mistõttu jätab kohus kostja taotluse ekspertiisi korraldamiseks rahuldamata. 22.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. 12.06.2015 sõlmisid hageja ja HS Kapital OÜ sõiduki müügilepingu ja sõiduki järelmaksuga müügilepingu nr TLN12062015-
2. Müügilepinguga müüs HS Kapital OÜ hagejale sõiduki Range Rover Sport hinnaga 16 000 eurot. Samal päeval sõlmitud sõiduki järelmaksuga müügilepingu kohaselt müüs hageja järelmaksuga HS Kapital OÜ-le tagasi sama sõiduki hinnaga 16 000 eurot, mida HS Kapital OÜ oli kohustatud tasuma vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule koos intressiga 5% kuus. Septembris 2015 võttis HS Kapital OÜ hagejalt laenu juurde ning pooled muutsid maksegraafikut ja pikendasid laenusumma tagastamise tähtaega kuni 12.02.
3. Kokku pidi HS Kapital OÜ järelmaksuga müügilepingu alusel tasuma hagejale 31 650 eurot (põhisumma ja intressid). 19.08.2015 sõlmisid hageja ja HS Kapital OÜ sõiduki müügilepingu ja sõiduki järelmaksuga müügilepingu nr TLN19082015-
4. Sõiduki müügilepingu järgi HS Kapital OÜ müüs hagejale sõiduki Audi Q7 hinnaga 20 000 eurot. Samal päeval sõlmitud sõiduki järelmaksuga müügilepingu kohaselt müüs hageja järelmaksuga HS Kapital OÜ-le tagasi sama sõiduki hinnaga 20 000 eurot, mida HS Kapital OÜ oli kohustatud tasuma vastavalt lepingu lisaks olevale 5 maksegraafikule koos intressiga 4,5% kuus. Sõiduki Audi Q7 järelmaksuga müügilepingu maksegraafikut muudeti ning laenusumma tagastamise tähtaega pikendati kuni 19.05.
5. Kokku pidi HS Kapital OÜ poolte vahel sõlmitud järelmaksuga müügilepingu alusel tasuma hagejale 38 900 eurot (põhisumma ja intressid). Nii leping nr TLN12062015-1 kui ka leping nr TLN19082015-11 on tagatud käendusega, kus käendajaks on kostja. HS Kapital OÜ lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud.
6. Kohus on seisukohal, et hageja ja HS Kapital OÜ vahel sõlmitud lepingud nr TLN12062015-1 (tl 6-9) ja TLN19082015-1 (tl 11-14), millega hageja müüs HS Kapital OÜ-le sõidukeid ning HS Kapital OÜ kohustus ostuhinna tasuma maksegraafiku alusel, on käsitletavad järelmaksuga müügilepingutena. Kohus märgib, et vaidlusalused järelmaksuga müügilepingud vastavad oma olemuselt ka krediidilepingu tunnustele, sest ostuhinnale lisandub intress (võlaõigusseadus (VÕS) § 401).
7. VÕS § 142 lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingute (tl 9 pöördel; tl 14 pöördel) järgi on kostja võtnud käendajana kohustuse vastutada hageja ja HS Kapital OÜ vahel sõlmitud järelmaksuga müügilepingust nr TLN12062015-1 ja TLN19082015-1 tulenevate ostja (HS Kapital OÜ) kohustuste eest.
8. Hageja nõuab kostjalt kui käendajalt järelmaksuga müügilepingutest tuleneva ostja kohustuse – tasu ja intresside tasumist ning tasumisega viivitamise tõttu ka viivist. Kostja vaidleb hagile vastu.
9. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping on seega leping, mille sisuks on teatava asja omandi üleandmise kohustus tasu eest. Oluline on, et müügilepinguga luuakse üksnes müüdava asja omandiõiguse üleandmise kohustus, müügilepingu sõlmimisega ei toimu veel müüdava asja omandiõiguse üleminekut ostjale. Eesti õiguses eristatakse omandi üleminekul võlaõiguslikku ja asjaõiguslikku lepingut ehk nn kohustustehingut ja käsutustehingut. Müügileping on võlaõiguslik leping ehk kohustustehing, millega luuakse lepingupoolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja vastuvõtmise kohustus, pelga müügilepingu sõlmimisega seega veel omandi üleandmist ei toimu ja asja juriidiline kuuluvus ei muutu. Nimetatud kohustuse täitmiseks on vajalik käsutustehingu tegemine (TsÜS § 6 lg 3), millega antakse üle omand müüdud asjale. Müügilepingu täitmiseks vajaliku käsutustehingu sisu sõltub sellest, milline on müügilepingu objekt. Kui müügilepingu objektiks on asi, tuleb müügilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks tagada asja omandi üleminek ostjale. Asja omandi üleandmise eeldused sätestab AÕS (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne.
10. Lk 2).
11. Käesoleval juhul on järelmaksuga müügilepingute objektiks autod ehk vallasasjad. Puudub vaidlus, et pooled on leppinud kokku, et tegu on omandireservatsiooniga müügiga. VÕS § 233 lg 1 kohaselt kui vallasasja müügi puhul on kokku lepitud, et kuni ostuhinna tasumiseni jääb asja omand müüjale, eeldatakse, et omand läheb ostjale üle ostuhinna täieliku tasumisega (omandireservatsioon).
12. Kostja esmaseks vastuväiteks hagile on väide, et lepingutest tulenevad kohustused on täidetud. Kostja toob esile, et hageja ja HS Kapital OÜ vahel sõlmitud müügilepingu kohaselt leppisid pooled kokku, et: „sõiduki valduse üleandmine ostjale toimub pärast sõiduki müüja nimele registreerimist“. Samuti viitab kostja, et pooled on kokku leppinud, et „sõiduk müüakse ostjale omandireservatsiooniga, st sõiduki omandiõigus kuulub müüjale kuni lepingu täieliku täitmiseni ostja poolt. Lepingus toodud tingimuste kohasel täitmisel ja pärast osamaksete ning intressi täieliku tasumist, läheb ostjale üle eseme omandiõigus. Eseme omandiõiguse üleminek vormistatakse müüja ja ostja vahelise kirjaliku kokkuleppega.“ Kostja leiab, et seda, et müügilepingutest tulenevad 6 kohustused on täidetud tõendab asjaolu, et hageja nimel ei ole Maanteeameti liiklusregistri andmetel järelmaksuga müügilepingute objektiks olevaid sõidukeid.
13. Kohus leiab, et eelnev ei tõenda, et järelmaksuga müügilepingutest tulenevad ostja kohustused, mida kostja käendab, on hageja ees täidetud. Juhindudes

§ 230

lg 2 tegi kohus 27.04.2018 kohtumääruses selgituskohustust täites kostjale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid tõendamaks, et ostja kohustused on hageja ees täidetud (tl 120-121). Kohus selgitas ka, et kohaseks tõendiks, mis kinnitaks kohustuste täitmist on näiteks tasumist tõendavad dokumendid. Täiendavalt selgitas kohus, et tulenevalt

§ 236

lg 2 kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Vaatamata kohtu selgitustele kostja tõendeid kohustuste täitmise kohta kohtule ei esitanud, mistõttu on kostja väide kohustuse täitmise osas jäänud paljasõnaliseks ja tõendamata.

1. Kohus märgib, et liiklusregistri pidamise põhimäärus § 9 kohaselt registriandmetel ei ole õiguslikku tähendust, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohtu halduskolleegium on oma 09.03.2010 kohtuotsuses tsiviilasjas 3-3-1-94-09 (p 12) asunud seisukohale, et liiklusregistri kanded ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust sõidukile. Liiklusregister on informatiivne andmekogu, mida eelkõige riik ise, aga ka kohalikud omavalitused, kohtutäiturid, notarid jm kasutavad oma seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmiseks (Liiklusseadus § 184 lg 5). AÕS § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Seega on AÕS § 92 lg 1 kohaselt vallasomandi tekkimiseks vaja kokkulepet ja valduse üleandmist, mitte liiklusregistri kannet.
2. Ka kostja poolt osundatu kohaselt olid pooled lepingus kokku leppinud, et eseme omandiõiguse üleminek vormistatakse müüja ja ostja vahelise kirjaliku kokkuleppega. Omandi üleminekut tõendavat kokkulepet kohtule esitatud ei ole.
3. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole suutnud tõendada, et lepingutest nr TLN12062015-1 ja TLN19082015-1 tulenevad kohustused hageja ees on täidetud.
4. Vastuoluliselt eelnevale väidab kostja ka, et 12.06.2015 sõlmitud leping nr TLN 12062015 on hoopis fabritseeritud ning, et hageja ja HS Kapital OÜ vahel sõlmitud sõidukite järelmaksuga müügilepingud nr TLN12062015-1 (12.06.2015) ja TLN19082015-1 (19.08.2015) ning hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingud on näilikud tehingud (TsÜS § 89 mõttes) ja vormistatud hageja raamatupidamise tarbeks. Kostja väitel nimetatud müügilepingute järgi ja nendes lepingutes märgitud kuupäevadel sõidukite müügitehinguid ei toimunud, kuna kostja valduses lepingutes nimetatud sõidukeid nimetatud kuupäevadel ei olnud ja seega hageja ei saanud neid sõidukeid kostja käest osta ega hiljem järelmaksuga müüa. Kostja märgib, et eelnevat kinnitab HS Kapital OÜ arvelduskonto nr EE781200001242326237 (Citadele Bank) väljavõte, millest nähtub, et HS Kapital OÜ maksis sõiduki Audi Q7 VIN-koodiga WAUZZZ4L58D003659 XXX ostmise broneerimistasu ülekandega alles 26.08.2015 summas 3000 eurot (tl 125 pöördel). Samuti kinnitab eelnevat asjaolu, et HS Kapital OÜ müüs sõiduki Audi Q7 VIN-koodiga WAUZZZ4L58D003659 XXX 17.11.2015 Soomes, mille eest laekus 02.12.2015 HS Kapital OÜ-le auto müügiraha ning see, et HS Kapital OÜ ostis sõiduki Land Rover Range Rover Sport registrimärgiga 886BND (VIN-koodiga SALSH23468A129421) alles 25.09.2015 sõlmitud müügilepinguga (tl 139 a).
5. Hageja ei nõustu kostja väitega justkui tegu oleks näilike tehingutega, kuna lepingud olid sõlmitud varem, kui HS Kapital OÜ sai need sõidukid enda omandisse ja vormistas need ümber hageja nimele. Hageja selgitab, et lepingu nr TLN12062015-1 puhul oli esialgselt tagatiseks teine sõiduk - Porsche Cayenne, mille asemel HS Kapital OÜ pakkus hagejale sõidukit Range Rover Sport, mille hageja omandas 25.09.
6. Samasugune olukord oli ka lepinguga nr TLN190820151, mille tagatiseks algselt oli sõiduk BMW XXX XDRIVE ning siis Mercedes-Benz S500, mille asemele HS Kapital OÜ, kes tegeles sõidukite müügiga omakorda pakkus sõidukit Audi Q
7. Hageja töötaja kogemuse puudumise tõttu tagatiste vahetamist ei vormistatud nõuetekohaselt, vaid koostati 7 eraldi lepingute lisad esialgse lepingu kuupäevaga. Sõidukit Audi Q7 ei registreeritud hageja nimele ning see jäi HS Kapital OÜ kätte. Seega sai HS Kapital OÜ ka ilma takistusteta müüa kõnealust sõidukit.
8. Kohus märgib, et hageja poolt esitatud tõendid kogumis muudavad kohtu jaoks hageja selgitused selle kohta, et esialgselt oli lepingute nr TLN12062015-1 (12.06.2015) ja TLN19082015-1 (19.08.2015) tagatiseks teised sõidukid usutavaks. Esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja ja HS Kapital OÜ 19.08.2015 allkirjastanud järelmaksuga müügilepingu nr TLN19082015-1 maksegraafiku pikendamise, millise esemaks on sõiduauto BMW XXX XDRIVE (tl 157). 02.09.2015 on hageja ja HS Kapital OÜ allkirjastanud sama järelmaksuga müügilepingu nr TLN19082015-1 maksegraafiku, millest nähtub lepingu esemena Mercedes-Benz S400 (tl 158). Lisaks on hageja esitanud 12.06.2015 hageja ja HS Kapital OÜ vahel sõlmitud lepingu nr TLN12062015-1 koos lisadega, milles on müügilepingu esemena märgitud Porsche Cayenne (tl 5962). Eelmärgitud tõendid ja hageja poolt esitatud 12.06.2015 maksekorraldus summas 14 000 eurot (tl 64) ja 30.09.2015 maksekorraldus summas 1300 eurot koosmõjus kummutavad kohtu hinnangul ka kostja väited sellest, et kostjale ei ole laenu antud.
9. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et näilik tehing on tühine. Näiliku tehingu puhul puudub niisiis tehingu tegijatel tegelikult tahe tehingut teha, nad soovivad tekitada üksnes õigusnäivust nagu tehing oleks tehtud, või siis varjata mingit muud tehingut. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei saa asuda seisukohale, et tegu oleks näilike tehingutega. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on tuvastatud, et hageja ja HS Kapital OÜ vahel on sõlmitud järelmaksuga müügilepingud – seega ei ole käesoleval juhul tegu näilike tehingutega vaid tehingud on ka reaalselt toimunud.
10. Kostja väidab ka, et kostja elukaaslane XXX ostumüügitehinguga, mida finantseeris Citadele Leasing Factoring OÜ, ostis 17.08.2016 hageja juhatuse liikmelt Mihhail Tšistjakov sõiduauto Mitsubishi Lancer Evolution hinnaga 25 500 eurot ning, et nimetatud summaga pidi Mihhail Tšistjakov tasaarveldama HS Kapital OÜ kohustuse, mis tulenes lepingust nr TLN19082015-1 (19.08.2015). Hageja on arvamusel, et kostja elukaaslasele XXX sõiduauto Mitsubishi Lancer Evolution müük on iseseisev tehing, mis ei ole seotud kostja ja hageja vaheliste suhetega ja mingit tasaarvestust ei toimunud.
11. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti.
12. Tulenevalt

§ 230

lg 1 peab pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et kostja väide tasaarvestuse kohta on jäänud paljasõnaliseks ja tõendamata. Kostja ei ole välja toonud, milline nõue tekkis kostja elukaaslasel 17.08.2016 sõlmitud lepingu alusel hageja vastu, mida oleks saanud tasaarvestuseks kasutada. Kostja ei ole viidanud, et 17.08.2016 lepingus oleks sätestatud, et lepingu alusel kostja elukaaslasel tekkivate nõuete ja hageja nõuete osas HS Kapital OÜ vastu toimuks tasaarvestus.

1. Nimetatust lähtudes on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et hageja nõuete osas oleks toimunud tasaarvestus.
2. Kohus loeb kohtule esitatud lepingute alusel tõendatuks, et HS Kapital OÜ kohustus lepingu nr TLN12062015-1 alusel tasuma hagejale põhivõlgnevust summas 16 000 eurot (tl 8) ja lepingu nr 8 TLN19082015-1 alusel tasuma hagejale põhivõlgnevust summas 20 000 eurot (tl 13). Kokku kohustus HS Kapital OÜ tasuma hagejale põhivõlgnevust seega 36 000 eurot. Arvestades käesolevas kohtuotsuses eelnevalt käsitletut on kohus seisukohal, et kostjalt kui HS Kapital OÜ kohustuste käendajalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 36 000 eurot.
3. Järgnevalt annab kohus hinnangu hageja intressinõudele summas 19 200 eurot.
4. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
5. jaanuari ja
6. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
7. Hageja ja HS Kapital OÜ vahel sõlmitud sõiduki järelmaksuga müügilepingu nr TLN120620151 alusel müüs hageja HS Kapital OÜ-le sõiduki ning HS Kapital OÜ kohustus tasuma vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule intressi 5% kuus. Septembris 2015 HS Kapital OÜ võttis hagejalt laenu juurde ning pooled muutsid maksegraafikut ja pikendasid laenusumma tagastamise tähtaega kuni 12.02.
8. Kokku pidi HS Kapital OÜ järelmaksuga müügilepingu kohaselt tasuma hagejale 31 650 eurot (põhisumma ja intressid), millest intressid moodustasid 15 650 eurot. 19.08.2015 sõlmisid hageja ja HS Kapital OÜ sõiduki järelmaksuga müügilepingu nr TLN19082015-1, mille kohaselt müüs hageja HS Kapital OÜ-le sõiduki hinnaga 20 000 eurot, mida HS Kapital OÜ oli kohustatud tasuma vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule koos intressiga 4,5 % kuus. Sõiduki Audi Q7 järelmaksuga müügilepingu maksegraafikut muudeti ning laenusumma tagastamise tähtaega pikendati kuni 19.05.
9. Kokku pidi HS Kapital OÜ poolte vahel sõlmitud järelmaksuga müügilepingu alusel tasuma hagejale 38 900 eurot (põhisumma ja intressid), millest intressid moodustasid 18 900 eurot.
10. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et lepingu nr TLN12062015-1 intresside katteks on HS Kapital OÜ tasunud hagejale 10 850 eurot jäädes võlgu intressid summas 4800 eurot ja lepingu nr TLN19082015-1 katteks on HS Kapital OÜ tasunud hagejale 4500 eurot jäädes võlgu intressid summas 14 400 eurot. Kokku on intressivõlgnevus seega 19 200 eurot.
11. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja ei ole intressinõudele eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud ja kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja põhivõlgnevuse nõue on põhjendatud kuulub ka hageja intressinõue summas 19 200 eurot rahuldamisele.
12. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
13. Hageja ja HS Kapital OÜ on lepingutes nr TLN12062015-1 ja TLN19082015-1 leppinud kokku intressimääras, mis on lepingu nr TLN12062015-1 kohaselt 5% kuus tähtajaks tagastamata jäänud põhisummalt ja lepingu nr TLN19082015-1 kohaselt 4,5% kuus tähtajaks tagastamata jäänud põhisummalt. Arvestades hageja ja HS Kapital OÜ vahelist kokkulepet viivisemäära osas, lepingute alusel võlgnetavaid summasid ning võlaperioodi kujuneb lepingute nr TLN12062015-1 ja TLN19082015-1 alusel nõutava viivise summaks 6844 eurot (4624 eurot + 2220 eurot). Leping nr TLN12062015-1 Periood Võlgnetav summa 13.02.2017 - 01.08.2017 16000 % kuus 5 % päevas 0,17 Summa päevas 27,2 Perioodis päevi 170 Perioodi summa 4 624 9 Leping nr TLN19082015-1 Periood Võlgnetav summa 20.05.2017 - 01.08.2017 20000 % kuus 4,5 % päevas 0,15 Summa päevas 30 Perioodis päevi 74 Perioodi summa 2 220
14. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja Invest in OÜ kasuks välja mõista põhivõlgnevus 36 000 eurot, intressivõlgnevus 19 200 ja viivis seisuga 01.08.2017 summas 6844 eurot. Menetluskulude jaotus 50.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Juhindudes

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumist. 51.

§ 178

lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik 10