1-10-15779/412

1 Kriminaalasi nr 1-10-15779 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-15779 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Zubtsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Sergei Matvejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu SERGEI MATVEJEV, isikukood 37207113726, kodakondsuseta, keskeriharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 24.06.2010 ja lõpp 24.06.2020 RESOLUTSIOON Jätta Sergei Matvejev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.05.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Matvejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Matvejev kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.12.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-15779 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 113 järgi ning talle mõisteti karistuseks 10 aastat vangistust. Sergei Matvejevi karistuse kandmise algust arvestatakse alates tema vahistamisest 24.06.
2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korral, millest üks karistus on arhiveeritud. Reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Käesolevat karistust kannab isik tapmise eest. Varasemalt on teda karistatud vägivalla kasutamise ja omavolilise sissetungi eest. 2 Kinnipeetava kuriteod on muutunud raskemaks, vägivaldsemaks, ta on põhjustanud vägivallaga tervisekahjustusi, mis lõppes kannatanu surmaga. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud riigikeele A2- ja B1-taseme kursused, osalenud riigikeele B2-taseme kursusel. Ta on erinevatel perioodidel olnud hõivatud majandustöödel koristajana, töötanud puidutsehhis ning alates 01.11.2015 töötab AS EVT komplekteerimistsehhis abitöölisena. Ta on läbinud sotsiaalprogrammid Viha juhtimine ja Õige hetk ning korduvalt on toimunud vestlused psühholoogiga erinevatel teemadel. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 8 aastat ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 11 kuud vangistust. Isik soovib pärast vabanemist elama asuda xxxx aadressil xxxx. Kriminaalhooldusametnik on saanud kinnituse, et isikul on võimalik vabanedes kasutada varjupaigateenust. Põhihariduse on kinnipeetav omandanud 1987.a Narva
3. Põhikoolis. Narva
4. Kutsekoolis õppis isik aastatel 1987-1990, kus omandas mööblitisleri eriala. Kinnipeetav saab aru hariduse vajalikkusest. Sissetulekuallikaks enne vangistust olid tema ja elukaaslase pensionid ning pudelite-metalli (taara) realiseerimisest saadud tulu. Isik sai enne vangistust 6 aastat töövõimetuspensioni (oli töövõimetu xxxx ulatuses). Enda sõnul on ta töötanud periooditi nii ametlikult kui ka mitteametlikult, on teinud remonditöid, olnud maaler-krohvija, teinud Eesti Energias sepa tööd, Soomes plekksepa-isoleerija töid, aga on töötanud mõne kuu ka turvafirmas, baarmenina Narva ja Tallinna kohvikutes. Isikul on maksmata võlgasid, kuid töötades vanglas tasub ta neid regulaarselt. K-Raha andmetel on 07.05.2018 seisuga täitmata rahalisi nõudeid 14 400,51 eurot, vabanemisfondis on 606,30 eurot. Vabanemisel oli isikul plaanis minna tööle xxxx, kuid kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt ei ole see võimalik, kuna xxxx juhatuse liikme V D sõnul ei ole neil hetkel töölisi vaja. Sellest tulenevalt on isikul plaanis võtta ennast Töötukassas arvele, otsida tööd ja taotleda endale uuesti töövõimetuspensioni. Kinnipeetav on kahel korral olnud abielus, teisest abielust on kaks last, keda lastekodust adopteeriti xxxx, kuna mõlemalt vanemalt on vanemaõigused ära võetud. Endine elukaaslane G varjupaigast leidis endale uue mehe peale isiku vahistamist. Vanemad on surnud, õdesidvendasid ei ole. Vanglas keegi isikut ei toeta ega külasta. Kinnipeetav on varasemalt suhelnud isikutega, kes on kriminaalse minevikuga, kuid praegu ta seda ei tee. Isik on kuritegusid toime pannud grupis. Kinnipeetav on liigtarvitanud alkoholi ning teda on korduvalt väärteokorras karistatud alkoholi kuritarvitamise eest. Praeguse kuriteo pani isik toime alkoholijoobes. Kinnipeetav mõistab alkoholi tarvitamise kahjulikkust, kuid süüdistab olukorda ja riiki. Enda sõnul ei ole tal alkoholiga probleeme, ta ei olevat alkohoolik. Enda sõnul ei ole isik kunagi narkootikume tarvitanud ja vastupidise kohta tõendid puuduvad. Vangistuses on isikule määratud töövõimetus xxxx. Isik ei tunnista kuriteos oma osalust, vaid süüdistab teo toimepanemises kuriteokaaslast. Tulevikuks on isik seadnud eesmärgiks leida töö, taotleda töövõimetuspensioni ning minna elama xxxx. Isik suhtub õigussüsteemi kergekäeliselt ning on varasemalt väitnud, et tapab vabanedes kohtunikud ära. Viimasel vestlusel siiski väitis, et see oli emotsioonide ajel öeldud ning ta ei mõelnud seda tõsiselt. Ametiisikutesse on isik vangistuses suhtunud pigem positiivselt ja on koostöövalmis. Varasemalt on isik olnud ühel korral kriminaalhooldusel, kontrollnõudeid täitis korrektselt. Kinnipeetav ei suhtu ühiskonda negatiivselt, kuid samas ei väärtusta ta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme, kuna on toime pannud korduvalt mitmeid seaduserikkumisi. Ei ole 3 väljendanud otsest soovi muutuda, kuid käitumine vangistuses viibitud ajal näitab, et ta on oma käitumist muutnud. Vangla hinnangul on Sergei Matvejev kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht on kõige tõenäolisem ja see võib suureneda, kui isik on tarvitanud alkoholi, samuti olukorras, kus ta tajub, et tema suhtes ollakse ebaõiglane. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 30% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 36%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla Sergei Matvejevi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Sergei Matvejev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Sergei Matvejevile katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 24.06.2020, käitumiskontrolli pikkuseks 24 kuud ning panna talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 21 sätestatud kohustused. Sergei Matvejev kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Lähedasteks on ema õe 4 last ja ka onu, kes elavad xxxx, ta suhtleb nendega pidevalt ja nad osutavad talle moraalset tuge. Ta võtab end vabanedes Töötukassas arvele ja taastab töövõimetuspensioni. Sotsiaalprogrammidest on kasu olnud. Eesti keelt ta ei räägi, kuid kirjalikust tekstist saab aru. Tema riskiprotsendid on vähenenud. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Sergei Matvejevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Sergei Matvejevi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Sergei Matvejev ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Karistusregistrist nähtuvalt on kinnipeetaval 2 kehtivat kriminaalkaristust, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Kuriteod on muutunud raskemaks ja vägivaldsemaks ning on seotud alkoholi tarvitamisega. Käesolevat karistust kannab isik tapmise eest. Väärib märkimist, et isik siiani ei tunnista oma osa toimepandud kuriteos, vaid süüdistab kuriteokaaslast. Positiivseks peab kohus seda, et Sergei Matvejev on viimasel ajal vangistuses käitunud nõuetekohaselt, millele viitab eelkõige kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Ta on osalenud ja osaleb tööhõives, on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, õppinud riigikeelt ning vestelnud psühholoogiga. Samuti hindab kohus Sergei Matvejevi soovi muutuda ja asuda tööle. Samas ei toeta kinnipeetava varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud tema vabastamist. Sergei Matvejevi puhul püsib endiselt suur risk uute kuritegude toimepanemiseks ja seepärast ei toeta ka vangla süüdlase ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava riskikäitumist mõjutab alkoholi tarvitamine, kuid isik ise probleemi ei tunnista ning tema enda sõnul tal alkoholiga probleeme pole. Seega ei näe Sergei Matvejev otsest seost alkoholi tarvitamise ning kuritegeliku käitumise vahel ega anna endale aru, et alkoholi toimel võib ta käituda ettearvamatult ja agressiivselt, kahjustada teiste inimeste tervist ning halvimal juhul võtta neilt elu. Lisaks märgib kohus, et Sergei Matvejevil puudub alaline elukoht. Narva Sotsiaalmaja sotsiaaltöötaja on küll kinnitanud, et isikul on võimalik vabanemise korral kasutada varjupaigateenust, kuid varjupaiga teenuse sisuks on tagada isikule ööbimiseks voodikoht, pesemisvõimalus ning sotsiaalnõustamine. 4 Teenust on võimalik kasutada 18.00-st kella 09.00-ni. Kohtu hinnangul ei ole varjupaigateenuse kasutamine samastatav kindla alalise elukoha olemasoluga ning sotsiaalmajas üksnes ööbivat isikut ei ole võimalik allutada käitumiskontrollile. Negatiivseks tuleb lugeda ka asjaolu, et Sergei Matvejevil puudub toetav lähisuhtevõrgustik. Materjalides on märgitud, et vanemad on surnud, õdesid-vendi pole, isik on lahutatud, varjupaiga elukaaslasega on suhted katkenud. Kinnipeetava poolt kohtuistungil nimetatud lähedasi vangla materjalides ei mainita, samas ei saaks kinnipeetava enda sõnul pidevalt toimuv suhtlus nendega vanglas jääda märkamata. Kohus on seisukohal, et kontrollitud keskkonnas on kinnipeetava käitumine viimasel ajal olnud küll positiivne, kuid seda ei saa pidada piisavaks järeldamaks tema muutumist. Vanglas töötamine, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammide läbimine, riigikeele õpe ning vestlused psühholoogiga näitavad, et kinnipidamisasutuses viibimine avaldab isikule positiivset mõju ning jätkates karistuse kandmist vanglas on kinnipeetaval võimalik tõestada, et praegune käitumine on püsiv ja tagasilangusi ei esine. Karistusaja lõpuni on jäänud ligi 2 aastat, seega on isikul võimalik kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Sergei Matvejevi enne tähtaega vangistusest vabastamist ei toeta ka prokuratuur. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Sergei Matvejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
5. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 12.09.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
6. juuli 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 10.07.2018 kohtumäärus 1-10-15779 jõustus
7. oktoobril
8. a. Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent