← Eesti

2-17-7582/36

Obsah (10)§ 101§ 3§ 1§ 108§ 115§ 100§ 103§ 127§ 139§ 140

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 8. juuni 2018, T

) §-st 1043, § 1045 lg 1 p-st 5 ja § 1050 lg-st

  1. Hageja ei tõendanud, et auto parkija oleks järginud vähemalt käibes vajalikku hoolt ja veendunud, et pargitud auto ei takista parkla värava avanemist. Tagurdades auto praktiliselt vastu piirdeaeda ja jättes auto parklasse, pidi juht autost välja tulles veenduma, kas see on pargitud ohutult ja sellega ei tekitata kahju. Auto parkija pidi jälgima, kuidas ja kuhu avaneb parklavärav, et veenduda, et autot ei pargitaks aiale sedavõrd lähedale, mis takistab värava liikumist väravasiinil. Seega ei ole tõendatud, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest. Hageja ei tõendanud, et kostjal oli kohustus panna piirdeaiale silt või teave või andurid, et hoiatada parkijat väravasiinil liikuvast parklaväravast. Samuti ei saanud kostjalt mõistlikult oodata, et selline teavitus on vajalik, et hoida ära kostjale tekkinud kahju või vähendanud seda. Maakohtu arvates ei ole mõistlik arvata, et sõiduki parkimisel äärmisele piirile, veendumata ise selle ohutuse, peaks olema eraldi hoiatus, millega oleks saanud kostja poolt ära hoida sellisel viisil hagejapoolne parkimine ja tekkinud kahju. Vaidluse lahendamisel pole tähtsust, kas parkla rajamiseks oli olemas kõigi korteriomanike nõusolek. Samuti ei ole oluline, et üürniku auto sai ka kahjustusi. 3.
  2. Maakohus tugines kuni
  3. detsembrini 2017 kehtinud korteriomandi seaduse (KOS) § 11 lg 1 p-dele 1 ja 2 ning lg-le 2, mille põhjal leidis, et hageja vastutab üürniku tekitatud kahju eest. Kui hageja poleks võimaldanud üürnikul kasutada parklat, siis poleks üürnik saanud kostjale tekitada kahju. Korteriomanikuna peab kostja üürilepingut sõlmides arvestama riskidega, mis võivad tuleneda ka üürnike rikkumistest, ega saa korterit üürile andes vabaneda korteriomaniku kohustuste täitmisest. 3.
  4. Hageja ei tõendanud, et tal puudub kohustus hüvitada kostjale kahju 336 eurot.

§ 101

lg 1, § 127 lg 4 ja § 132 lg 3 alusel tuleb hagejal kostjale kahju hüvitada, mistõttu ei kuulu hagi rahuldamisele. 3.

  1. Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel ning määras, et hagejal tuleb tasuda kostjale menetluskulude katteks 535 eurot, samuti sellelt summalt viivist. POOLTE SEISUKOHAD
  2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: - maakohus rikkus tõendite hindamise ja poolte väidetele ning vastuväidetele vastamise nõudeid. Hageja esitatud tõendid ja seisukohad jäid arvestamata; maakohus jaotas valesti tõendamiskoormise. Kuigi üldjuhul peaks hageja tõendama, et tema suhtes ei ole võla sissenõudmine lubatav, saab hagejale sellise koormise panna üksnes osaliselt, kuna negatiivse asjaolu (võla puudumine) tõendamise võimalused on piiratud. Seetõttu piisab hagejale omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab (TsMS § 235 mõttes), et kostjal ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue; 3

(7)- - maakohus kohaldas valesti põhjusliku seose kindlakstegemist reguleerivaid sätteid. Põhjusliku seose olemasolu sõiduki parkimise ja väravamootori kahju tekitamise vahel peab tõendama kostja; üüürniku auto oli pargitud tavalisel viisil, ei olnud pargitud tara otsakuti, vaid oli jäetud tavaline mõistlik pikivahe. Värav oli rajatud ebaseaduslikult, omavoliliselt ja norme eirates (nt kuni
  1. detsembrini 2017 kehtinud KOS § 11 lg 1 p 3; § 8 lg 1¹; liiklusseaduse (LS) § 2; § 6 lg 4; § 186 lg-d 1 ja 4). Kostja ei tõendanud, kas värava ehitas pädev isik ja vastavuses tehniliste normidega, samuti kas värav üldse avaneb ohutult. Kokkuvõttes ei teinud kostja endast olenevat selleks, et tagada sõidukite ohutus parklas, kuigi tal oli vastav käibekohustus.
  2. Kostja vaidleb kaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega rahuldab hagi. Ühtlasi rahuldatakse kaebus ja kostja kannab kõik menetluskulud.
  4. Juhindudes TsMS § 442 lg-st 5 lahendab ringkonnakohus kõigepealt hageja uued taotlused. 7.
  5. Hageja
  6. mai 2018 taotlus ühe täiendava dokumentaalse tõendi (asjatundja arvamus liugvärava automaatika kohta) vastuvõtmiseks jääb TsMS § 652 lg-te 3 ja 4 alusel rahuldamata, sest hagejal oli võimalik esitada sama asjaolu kohta tõendeid maakohtus, sh pöörduda asjatundja poole arvamuse saamiseks. 7.
  7. Hageja
  8. mai 2018 taotluse jätab ringkonnakohus TsMS § 331 lg-st 1 juhindudes menetlemata, sest selle menetlemine tooks kaasa asja lahendamise viibimise. Kohus peaks määrama kostjale täiendava tähtaja taotlusele vastamiseks, aga siis ei oleks asja enam võimalik lahendada
  9. mai 2018 määruses teatatud ajal. 7.
  10. Eelnevas viidatud tõendite elektroonilise esitamise tõttu pole neid vaja tagastada.
  11. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, millest kohus saab TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning § 652 lg 1 p 1 järgi lähtuda: - - hageja on korteri omanik ja kostja liige; hageja sõlmis
  12. jaanuaril 2017 korteri üürilepingu, mille järgi andis korteri üürniku kasutusse; üürnik parkis
  13. veebruaril 2017 auto elamu korteriomanike kaasomandis olevasse ja kostja valitsemise all olevasse aiaga piiratud parklasse selliselt, et auto parkimise tõttu oli takistatud parkla automaatselt avaneva värava avanemine. Selle tulemusel tekkis värava mootoril ülekoormus ja värava mootor põles läbi; seoses värava mootorisüsteemi taastamisega tekkis kostjal kahju vähemalt 336 eurot.
  14. Pooled vaidlevad sisuliselt selle üle, kas kostjal (korteriühistu) on õigus nõuda hagejalt (korteriomanik) kahju hüvitamist olukorras, kus hageja üürnik parkis kostja hallataval territooriumil asuvas kinnises parklas auto asukohta, kus seda tabas elektriliselt juhitav värav, mille mootor sai vahejuhtumi tõttu kahjustada. Kui kostjal kirjeldatud nõuet ei ole, siis tuleb hagi rahuldada. Seega sõltub vaidluse lahendamine peamiselt vastusest kahele küsimusele: - - kas korteriomanik vastutab korteriühistu ees sellise kahju eest, mille põhjustas tema korterit kasutav üürnik ühistu hallataval maa-alal asuva ja seega korteriomanikele ühiselt kuuluva rajatise kahjustamisega (järgnevas p-d 10 ja 11); kas esineb vastutust välistavaid või piiravaid asjaolusid, sh kas on alust hagejalt nõutavat hüvitist vähendada (järgnevas p 12). 4
(7)
  1. Kuigi kohustuse puudumise tuvastamise hagi on esitanud hageja korteriomanikuna, kellelt kostja kahju hüvitamist nõuab, siis tuleb kohtul asja lahendamisel mh teha kindlaks, millisel õiguslikul alusel saaks kostja hagejalt kahju hüvitamist nõuda. 10.
  2. Maakohus viitab vaidlustatud otsuse lk-l 3 lepinguvälise kahju (delikti) normidele, aga lk-l 4 käsitleb poolte spetsiifilist õigussuhet tulenevalt korteriühistu ja selle liikmete suhete eripärast ja ka lepingulise kahju hüvitamise norme. Maakohtu otsusest ei nähtu üheselt, millisel õiguslikul alusel ta jaatab kostja õigust nõuda hagejalt kahju hüvitamist. Sellega rikkus maakohus TsMS § 436 lg
  3. 10.
  4. Üldjuhul ei või lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist nõuda deliktiõiguse sätete alusel (vt lisaks sarnaselt lepingusarnaste õigussuhete kohta nt Riigikohtu
  5. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-16, p 28 kolmas lõik). Deliktilisel vastutusel ja lepingul rajanevate nõuete rahuldamise eeldused on erinevad (Riigikohtu
  6. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-16, p 24 teine lõik). Seega tuleb esmalt kontrollida, kas poolte vahel on lepinguline või vähemalt lepingusarnane võlasuhe. 10.
  7. Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel

§ 3

p 6 mõttes, millele kohaldub

§ 1

lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka

-s võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt Riigikohtu 13. veebruari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23). Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada

§ 101

lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist

§ 108

alusel ja kahju hüvitamist

§ 115lg 1 alusel (Riigikohtu 11.

detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-d 19 ja 21). 10.

  1. Riigikohus on korduvalt leidnud, et korteriühistul on õigus oma nimel maksma panna ühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid nii kolmandate isikute kui ka korteriühistu liikmete endi vastu, mh esitada hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks (vt nt
  2. veebruari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 25;
  3. märtsi 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-185-13, p 11). Sisuliselt on korteriühistu koos nõudeid omavate korteriomanikega solidaarvõlausaldajaks (
  4. oktoobri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 32 teine lõik). Sellest saab omakorda järeldada, et korteriühistul on võimalus enne
  5. jaanuarit 2018 kehtinud KOS § 11 lg 1 p 1 ja lg 2 ning korteriühistuseaduse § 2 lg 1 mõtte kohaselt nõuda korteriomanikult lepingulise kahju hüvitamist olukorras, kus korteriomaniku üürnik kahjustab kõigi korteriomanike kaasomandis olevat asja või rajatist. Nimelt on üürniku tegevus (rikkumine) sel juhul omistatav korteriomanikule nii KOS § 11 lg 2 kui ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg 2 järgi. 10.
  6. Senise põhjal tuleb kostja vaidlusalune nõue kvalifitseerida lepingulise kohustuse rikkumisel rajanevaks kahju hüvitamise nõudeks

§ 115lg 1 alusel.

11. Kui lepingulise või nn lepingusarnase võlasuhte pool on rikkunud oma kohustust, saab teine pool nõuda

§ 101lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 järgi kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

Põhimõtteliselt ei muutu nõude õiguslik alus sellest, kui kohustuse rikkumine on poolele omistatav KOS § 11 lg 2 ja/või TsÜS § 132 lg 2 järgi. 11.1. Kirjeldatud alusel nõude hindamiseks tuleb kontrollida, kas rikutud on korteriomaniku ja korteriühistu vahelisest võlasuhtest tulenevat kohustust (

§ 100

ja § 115 lg 1) ja kas hageja vastutab selle rikkumise eest (

§ 115

lg 1), st tuleb hinnata, kas rikkumine ei ole

§ 103

järgi vabandatav, kas kostjale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128), kas kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2), kas kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3), ning kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4) (vt kokkuvõtvalt nt Riigikohtu 15. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-16, p 12). 5

(7)11.
  1. Lepingulise (ja lepingusarnase) kahju puhul jaotub tõendamiskoormis nii, et praktiliselt kõik kahju hüvitamise eeldused pidi maakohtus esile tooma ja tõendama pool, kes kahju hüvitamist nõuab – käesolevas asjas kostja (vt nt Riigikohtu
  2. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-16, p 28 teine lõik).

§ 103

lg 1 teise lause järgi eeldatakse siiski, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja rikkuja – käesolevas asjas hageja pidi kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav (Riigikohtu

  1. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 16). 11.
  2. Vaidlustamata asjaoludel parkis üürnik auto viisil, mis põhjustas kostja hallatava parkla värava mootori rikke. Kuna üürniku tegevus on omistatav hagejale (vt eespool p 10.4), siis rikkus hageja KOS § 11 lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust hoiduda kaasomandi eset kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Samuti rikuti kostja põhikirja p 4.2 alapunktis l märgitud kohustust hoiduda tegevusest, mis võiks tekitada kahju ühistu või tema liikmete varale (tl 76–80). Kostjale tekkis kahju vähemalt summas, mida ta nõuab hagejalt (tl 73) ja rikkumine oli kahjuga põhjuslikus seoses, sest ilma üürniku auto parkimiseta poleks mootor kahjustada saanud. Kahju oli hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ja pidi tagajärjena olema ka ettenähtav. Hageja ei tõendanud, et rikkumine oleks olnud vabandatav.
  3. Seega on hageja vastutuse eeldused täidetud ja ta peaks kostjale kahju hüvitama, kui puudub alus hüvitist vähendada. 12.
  4. Kohtul tuleb kaaluda kahjuhüvitise vähendamist

§ 139ja § 140 alusel.

Kohus kohaldab neid ilma kohustatud isiku taotluseta ja hüvitise vähendamiseks piisab sellest, kui vähendamise asjaolud on kohtule esitatud. Samuti on Riigikohus leidnud, et

§ 139ja § 140 saab kohaldada korraga (17.

juuni 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-15, p 13; 25. mai 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-15, p 12). Maakohus kohaldas

§ 139

sätteid ekslikult ega kontrollinud, kas esineb alus

§ 140kohaldamiseks, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi.

12.2. Ringkonnakohtu hinnangul annavad

§ 139

lg-te 1 ja 2 kohaldamiseks alust fotodelt nähtuvad asjaolud, et värava liikumisala ei olnud piiratud ega isegi mitte märgistatud, samuti aga see, et parkimiskohtade tähistusel ei olnud värava liikumisalaga arvestatud (tl 6–9, 16–18). Hageja on jätkuvalt neile väidetele tuginenud ja kostja ei ole neile selgelt vastu vaielnud. Vaidluse korral pidanuks kostja maakohtus tõendama, et üürniku kasutatud parkimiskoht oli kohaselt piiratud ja/või tähistatud. Seda kostja ei teinud. 12.

  1. Kostjal oli parkla rajaja ja seal parkimise korraldajana LS § 6 ning § 186 lg-te 1 ja 4 järgi kohustus kasutada liiklusmärke, teemärgiseid ja muid liikluskorraldusvahendeid selleks, et parkimine ei häiri ega ohusta liiklust. Ringkonnakohtu hinnangul on selle kohustusega hõlmatud ka kohustus korraldada parkimist viisil, et parkla piirde liikuvad osad ei puutuks kokku liikluskorralduvahendeid järgivalt pargitud autodega. Sama sisuga kohustus tuleneb kehtiva ehitusseadustiku §-st 8 ja enne
  2. juulit 2015 kehtinud ehitusseaduse § 29 lg 1 p-st
  3. 12.
  4. Siinjuures pole oluline, kas parkla ja selle piirded on rajatud projektikohaselt, kas selleks oli korteriomanike otsus või heakskiit, samuti, kas saadi kõik ametkondlikud kooskõlastused. Ühelt poolt võib teise isiku vara kahjustamise eest vastutada ka juhul, kui kahjustatud ese ei olnud rajatud õiguspäraselt. Teiselt poolt ei vabasta puudulik projekt ega korteriomanike võimalik heakskiit kostjat kohustusest tagada ohutu parkimine. 12.
  5. Eelnevast tuleneb, et kahju värava mootorile tekkis kostjast tuleneval asjaolul ja ohu tagajärjel, mille eest samuti vastutab kostja. Lisaks jättis kostja juhtimata parkla kasutaja tähelepanu liikuvast väravast tulenevale ohule. Seda oleks saanud teha kohase märgistuse või muude liikluskorraldusvahenditega. Üürnikule (ega ka hagejale) ei saa sisuliselt ette heita auto parkimist viisil, mis vastas parkla märgistusele. Kostja rikkus oma kohustust olulisel määral, sest parklas puudus üürniku auto parkimiskohal mistahes liikuvale väraval viitav märgistus. Seetõttu tuleb kostja nõutavat kahjuhüvitist

§ 139lg-te 1 ja 2 alusel vähendada nullini. 6

(7)12.6. Lisaks võimaldaks

§ 140

lg 1 nõutavat kahjuhüvitist vähendada lähtudes vastutuse iseloomust, isikutevahelistest suhetest ja majanduslikust olukorrast. Kuna ringkonnakohtu hinnangul annavad

§ 139lg-d 1 ja 2 juba alust vähendada hüvitist nullini, siis ei ole vaja alternatiivset vähendamise alust Ts

MS § 442 lg 8 viimase lause mõttest tulenevalt enam kontrollida. 12.

  1. Kokkuvõttes on nii hagi kui kaebus edukad. Nullini vähendatud kahjuhüvitist ei pea hageja kostjale tasuma, st kostja on alusetult märkinud hagejale esitatavatel arvetel (tl 10, 15) nõude summas 336 eurot.
  2. Hagi rahuldamise tõttu kannab kostja TsMS § 162 lg 1 kohaselt kõik senised menetluskulud. Kuna maakohus määras kindlaks üksnes kostjale hüvitatavad kulud, siis tuleb kulude uuesti kindlaksmääramine viia läbi maakohtus pärast otsuse jõustumist (vt nt Riigikohtu
  3. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-13-37940, p 14.2 teine lõik). / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.