) § 134 lg 1 järgi tuli hageja I ja hageja II nõuded liita, mistõttu kujunes hagihinnaks 7 000 eurot. Hageja vastuväite kohtu tegevusele, millega kohus jättis rahuldamata hagejate 07.05.2018 menetlusdokumendis esitatud taotlused tõendite esitamiseks, jättis kohus rahuldamata. Asjaolud, mida hagejad taotluses märgitud tõenditega tõendada soovisid, ei omanud asjas tähtsus.
3 Menetluskulud jättis kohus võrdsetes osades hagejate kanda. Apellatsioonkaebus 4. Hagejad palusid maakohtu otsus tervikuna tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda. Ühtlasi esitasid hagejad menetlusabi taotluse. Maakohus leidis ebaõigesti, et praeguses asjas said hagejad tugineda üksnes nendele asjaoludele, mis olid tekkinud pärast tsiviilasjas nr 2-11-29868 tehtud lahendi jõustumist. Riigikohus ei andnud praeguses asjas 21.02.2018 tehtud määruses eelnevalt sellist juhist. Riigikohus andis üksnes üldise (abstraktse) õigusliku hinnangu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagide korduva esitamise õiguse kohta. Veel enam, Riigikohus kinnitas, et erandina võib uues hagis vastuväiteid esitada alustel, mis olid olemas juba esimese sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses. Seda juhul, kui vastuväiteid ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel (s.t menetlusosalisest sõltumatul põhjusel) menetlusõiguslikult maksma panna selliselt, et kohus saanuks nende kohta võtta kohtulahendis seisukoha. Praegusel juhul ei saanud vastuväiteid eelmises tsiviilasjas objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult maksma panna, sest maakohus, ringkonnakohus ja Riigikohus pidasid tsiviilasjas nr 2-11-29868 hagejate esitatud täiendavaid väiteid hagi aluse muutmiseks
Lisaks puudus hagejatel objektiivsel põhjusel võimalus nimetatud täiendavate vastuväidete koos hagiavaldusega varasemas tsiviilasjas esitamiseks, sest vastuväiteid kinnitavad tõendid said hagejad alles pärast hagi esitamist ning esitasid neid kohtule viivitamatult ja tähtaegselt. Kuivõrd hagejate vastuväidete menetlemine oli võimalik, keeldus kohus ebaõigest tõendite kogumise taotluste rahuldamisest ja lõpetas ennatlikult eelmenetluse. Ringkonnakohtu seisukoht 5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb
lg 1 p 6 alusel keelduda.
lg 1 p 6 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Maakohus kohaldas õigesti materiaalõigust, kui leidis, et kuna kõik praeguses tsiviilasjas nimetatud hagejate vastuväited põhinesid alustel, mis tekkisid pärast tsiviilasjas nr 2-11-29868 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamist, tuli hagi jätta rahuldamata hagejate vastuväiteid eraldi analüüsimata. Eelnev järeldus on kooskõlas samas asjas tehtud Riigikohtu 21.02.2018 määruses antud juhistega (lahendi p 15). Iseenesest on õige hagejate väide, et teatud erandlikel juhtudel võib uues sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis vastuväiteid esitada alustel, mis olid olemas juba esimese sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses, kuid praegusel juhul neid ei esinenud. Kirjeldatud erandlik asjaolu peab olema menetlusosalisest sõltumatu objektiivne takistus. Apellatsioonkaebuses tõid hagejad välja, et selleks objektiivseks takistuseks oli kohtute keeldumine hagi aluse muutmisest. Kusjuures vastuväiteid kinnitavad tõendid said hagejad alles pärast hagi esitamist ning esitasid neid kohtule viivitamatult ja tähtaegselt. Eelneva näol ei ole tegu erandliku menetlusosalisest sõltumatu takistusega. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise (
Vastavalt
lg-le 1 menetletakse hagi poolte 4 esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Kusjuures pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (
Seejuures on poolel voli otsustada, kas ja millal ta oma vastuväited ja tõendid esitab, kuid seejuures tuleb arvestada sellega, et kohus menetleb asja vastavalt kohtumenetluse seadustikus sätestatud korrale ning asjaolude, väidete, tõendite jm hilinenult esitamise korral jätab kohus nendega arvestamata. Eelnevast nähtub, et asjaolude, väidete ja tõendite esitamine on menetlusosalise mõjusfääris. Seega ei ole eelmises tsiviilasjas, kus lahendati sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kohtu poolt hilinenult esitatud asjaolude, väidete ja/või tõendite kõrvale jätmine objektiivne takistus, mis annab menetlusosalisele võimaluse pöörduda samas asjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga kohtusse asjaoludel, mis esinesid juba eelmise hagi menetlemise ajal. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus, kaaludes kõiki kaebuses esitatud väiteid, jõudnud seisukohale, et kaebus ei kuuluks väidete õigsust eeldades rahuldamisele, s.t puudub esitatud faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Leides menetlusse võtmise otsustamise etapis, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte, mistõttu ei teki teisel poolel menetluskulusid, mis tuleks apellandil kaebuse rahuldamata jätmise korral kanda. Kuivõrd kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest sellel perspektiivi puudumise tõttu, ei vaata kohus läbi hagejate menetlusabi taotlust. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hagejate kanda võrdsetes osades (
Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (
Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis kohus kaebust hagejatele ei tagasta. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.