← Eesti

2-17-18961/22

Obsah (7)§ 361§ 428§ 430§ 168§ 150§ 433§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 17. september 2018. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-18961 Tsiviilasi M M hagi V M vastu kaas

) § 361 lg 1 esimese lause alusel uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.

§ 361

lg 3 kohaselt loetakse menetlus uuendatuks uuendamise määruse kättetoimetamisega. Vastavalt

§ 361lg-le 4 jätkub uuendatud menetlus sealt, kus see pooleli jäi.

Kohus leiab, et tulenevalt kompromissi saavutamisest on menetluse peatamise alus ära langenud ning peatatud menetlus tuleb seetõttu uuendada. 4.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt

§ 430

lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Pooled on kinnitanud teadlikkust

§-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. 5.

§ 430

lg 6 sätestab, et kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kokkulepe sisaldab kinnistamisavaldusi ja kokkuleppe kinnitamisel on menetlusosaliste suhtes samasugune tagajärg nagu avalduse notariaalsel tõestamisel. Kompromissi pooled taotlesid kohtumääruse saatmist kinnistusosakonnale ja kohus rahuldab selle taotluse, st edastab määruse pärast jõustumist kinnistusraamatu pidajale kandemenetluse algatamiseks. Kui kannete tegemist takistab mõni puudus, nt tasuda tuleb riigilõiv, siis saab kinnistusosakond anda kinnistamist taotlevale poolele tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. 7

(8)2-17-18961
  1. Kompromissi osaks on poolte esitatud plaanid (lisad nr 1 – 4), mis tuleb lisada ka kohtumäärusele ja mis moodustavad nii kompromissi kui ka määruse lahutamatu osa.
  2. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt

§ 168lg-st 3 ja poolte kokkuleppest jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

8. Hageja on taotlenud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada

§ 150lg 2 p 1 alusel.

Hageja tasus riigilõivu kokku 1 000 eurot, sellest M Mle tagastamisele kuulub 500 eurot. 9.

§ 433lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Juhindudes

§ 661lg-st 4 on pooled lühendanud määruskaebuse esitamise õigust kolme päevani.

Kohus märgib edasikaebe tähtaja vastavalt poolte avaldusele, mis sisaldub kohtule esitatud kompromissis. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.