Obsah (4)

§ 478§ 173§ 172§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Dina Sõritsa Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuli 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-10607 Tsiviilasi O M avaldus kohtu

) § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses.

§ 478

lg 2 esimese lause kohaselt hagita menetluses tehtud määrust ei pea põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi.

1. Avaldaja, kes on Iisraeli kodanik, soovib sõlmida kooselulepingu Eesti Vabariigis Leedu kodanikuga, kellel on Eesti Vabariigis elamisõigus ja elukoht. Kooseluseaduse (KooS) § 1 lg 1 alusel võivad kooselulepingu sõlmida kaks füüsilist isikut, kellest vähemalt ühe elukoht on Eestis. KooS § 2 lg 1 järgi ei või kooselulepingut sõlmida isikute vahel, kellest vähemalt üks on kooselulepingu sõlmimise ajal abielus või kellel on kehtiv kooseluleping. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Kohus leiab, et ka isikutele, kes soovivad sõlmida kooselulepingu, annab kohus loa sõlmida kooselu ilma abieluvõimetõendita. Kuigi pärast kooseluseaduse jõustumist ei ole muudetud PKTS § 39 lg 5 sõnastust, leiab kohus, et kooselulepingut sõlmida soovivate isikute sooviavaldusi nimetatud tõendite saamiseks ei saa käsitada teisiti kui anda luba abieluvõimetõendita abiellumiseks.
2. Kohus asub seisukohale, et tsiviilasjas esitatud tõendid ning ärakuulamisel avaldatu annavad kohtule aluse väljastada avaldajale PKTS § 39 lg 5 kohane luba kooselulepingu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Kohus selgitab, et käesoleva määrusega avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lg 5 viimase lause järgi kuus kuud. 6.

§ 478

lg-st 4 tuleneb, et hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. 7.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja enda kanda. 8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Dina Sõritsa kohtunik