Obsah (12)

§ 295§ 296§ 298§ 294§ 288§ 293§ 56§ 83§ 68§ 73§ 78§ 175

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 1-17-3840 19.aprillil 2018.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko, sekretäri Katreen Siirma ja tõlkide Natalija Mehh, Ülle

§ 295

lg 1 (alates 01.01.2015 kehtiv

§ 296

lg 1) järgi; Eldar Abdullajev, ik 35602180386, emakeeleks azerbaidžaani keel, valdab vene keelt, kodakondsuseta, kesk-eriharidusega, elukoht: xxxx, xxxx, varem kriminaalkorras karistamata – - süüdistuses

§ 298

lg 1 järgi; Riho Lepik, ik 37106210243, emakeeleks eesti keel, Eesti kodanik, kesk-eriharidusega, elukoht: xxxx, töökoht: xxxx, varem kriminaalkorras karistamata, oli kahtlustatavana kinnipeetud 07.01.2016 – - süüdistuses

§ 294lg 1 järgi.

Esitatud süüdistus: Meelis Vaarmetsa (Vaarmets) süüdistatakse

§ 295

lg 1 järgi (alates 01.01.2015

§ 296

lg 1 järgi) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o pistise (alates 01.01.2015 sõnastuses altkäemaksu) vahendamises, mis seisneb järgnevas:

§ 288

lg 1 kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Avalikku ülesannet määratletakse halduse kandja kaudu. Avaliku ülesande täitjaks loetakse teiste seas isikut, kes täidab avalikku ülesannet riigi heaks. Maanteeameti põhimääruse § 1 kohaselt on Maanteeamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes esindab oma ülesannete täitmisel riiki. Maanteeameti peadirektori 14.02.2014 käskkirjaga nr 0065 kehtestatud eksamineerija ametijuhendi järgi on Maanteeameti põhja regiooni liiklusregistri Saue büroo eksamineerija teenistuskoha eesmärgiks Maanteeameti põhja regiooni liiklusregistri Saue büroo põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmine liiklusteooria- ja sõidueksamite läbiviimisel, hindamisel ja juhtimisõiguse andmisel ning juhtimisõigusega, eksamineerimisega ja juhilubadega seotud registritoimingute teostamisel. 18.06.2014 seisuga täitis DK Maanteeameti põhja regiooni liiklusregistri Saue büroo eksamineerija ametikohta. Ülalviidatud ametijuhendiga tutvus DK 18.02.2014. Viidatud ametijuhendi p 3.2 järgi oli eksamineerija teenistusülesanneteks muuhulgas sõidueksamite vastuvõtmine, sealhulgas kohustusega: - tuvastada sõidueksamile tulnud eksamineeritav isik tema isikut tõendava dokumendi alusel, veendudes tema isikusamasuses; 1 - viia läbi ja hinnata nõuetekohaselt nende mootorsõiduki kategooriate sõidueksameid, mille eksamineerimise õigust eksamineerija omab; kontrollida eksamisõiduki vastavust kehtestatud nõuetele; vormistada korrektselt sõidueksami kaardil sõidueksami tulemus ning eksamil tehtud vead ning sõidueksami mittesooritamisel märkida programmi eksami mittesooritamise põhjus; juhinduda eksami läbiviimisel sõidueksami läbiviimise ja hindamise kordadest ning kehtivatest õigusaktidest; anda põhjalik ja arusaadav tagasiside sõidueksami kohta ning teatada eksamineeritavale sõidueksami tulemus; jälgida tähelepanelikult eksamineeritava tegevust erinevates liiklusalastes situatsioonides ning reageerida koheselt võimaliku ohu puhul; kontrollida riigilõivude eelnevat tasumist vastavalt riigilõivuseadusele; anda sõidueksami eduka sooritamise järgselt isikule juhtimisõigus. Kuivõrd eksamineerija ülesandeks Maanteeameti Saue teenindusbüroo eksamineerija ametijuhendist tulenevalt on muuhulgas riigi nimel sõidueksamite vastuvõtmine ja sõidueksami edukalt sooritatule juhtimisõiguse andmine, täitis DK sellel ametikohal avalikke ülesandeid. Ametiseisund Korruptsioonivastase seaduse (KVS) (RT I, 29.06.2012, 1) § 2 lg 2 kohaselt on õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. Maanteeameti põhja regiooni liiklusregistri Saue büroo eksamineerijal on ametijuhendist tulenevalt õigust ja kohustus viia sõidueksamid läbi, s.o teha toiminguid, ning otsustada sõidueksami tulemusete pinnalt juhtimisõiguse andmine, s.o teha otsuseid. Seega omas DK sellel ametikohal ametiseisundit. Eelnevast tulenevalt on Maanteeameti Saue teenindusbüroo eksamineerija ametikohta täitnud DK käsitletav ametiisikutena

§ 288lg 1 mõttes.

Meelis Vaarmetsa süüdistatakse pistise vahendamises vastutasuna selle eest, et Maanteeameti eksamineerija oma ametiseisundit kasutades pani toime seadusega lubatud teo järgnevas episoodis: Eeluurimise käigus täpsemalt tuvastamata ajal 2014. aasta juunis vahendas Meelis Vaarmets eksamineeritavalt AAlt eksamineerijale DK omakorda VKu vahendusel altkäemaksu summas vähemalt 160 eurot. Meelis Vaarmetsa poolne pistise vahendamine seisnes selles, et tema kohtus 16.06.2014 Tallinnas, xxxx tänava piirkonnas AAga, kellelt sai enda kätte sularahas 200 eurot sõidueksami eduka soorituse kindlustamiseks. Meelis Vaarmets leppis AA jaoks 17.06.2014 kuupäevaks kokku eksamieelsele õppesõidu sõiduõpetaja VKuga. Samuti edastas Meelis Vaarmets AAle andmed selle õppesõidu toimumise algusaja ja -koha kohta. Õppesõidu järgselt võttis Meelis Vaarmets 17.06.2014 uuesti AAga ühendust ning täpsustas temalt üle, kas sõiduõpetaja hindas tema sõiduoskust piisavaks ning andis temale lootuse eksami edukale sooritusele. Kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid enne AA sõidueksamit, andis DK vahendajatele VK ja Meelis Vaarmets mõista, et 18.06.2014 sõidueksamil osaleva AA eksamisooritus on võimalik vormistada edukaks hoolimata eksami ajal tehtavatest väiksematest vigadest ning anda AAle juhtimisõigus, kui eksamil ei tee eksamineeritav tõsiseid vigu, mis välistavad eksamisoorituse edukaks lugemise. AA sooritas sõidueksami 18.06.2014 kell 14:26-15:18 DKi juures positiivselt. 2 AA sõidueksami järgselt 18.06.2014 helistas Meelis Vaarmets AAle uuesti ning veendus, et ta sooritas sõidueksami edukalt. Pärast seda, kohtueelses menetluses tuvastamata ajal ning täpselt tuvastamata kohas andis Meelis Vaarmets ise või sõiduõpetaja VKu vahendusel eksamineerija DKile üle AA sõidueksami edukaks vormistamise eest pistisena sularaha 160 eurot. Meelis Vaarmetsa ülalkirjeldatud tegevus on karistatav ka käesoleval ajal kehtiva

redaktsiooni järgi ning kvalifitseeritav altkäemaksu ehk vara üleandmise vahendamisena vastutasuna ametiisiku poolt oma ametiseisundi kasutamise eest

§ 296lg 1 järgi.

Ülalkirjeldatuga pani Meelis Vaarmets toime pistise vahendamise, s.o ametiisikule vara vahendamise vastutasuna ametiisiku poolt tema ametiseisundit kasutades toime pandud seadusega lubatud teo eest ehk

§ 295

lg 1 järgi (alates 01.01.2015

§ 296lg 1 järgi) kvalifitseeritava kuriteo.

Eldar Abdullajevit (Abdullajev) süüdistatakse

§ 298

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o altkäemaksu andmises, mis seisneb järgnevas:

§ 288

lg 1 kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Avalikku ülesannet määratletakse halduse kandja kaudu. Avaliku ülesande täitjaks loetakse teiste seas isikut, kes täidab avalikku ülesannet riigi heaks. Maanteeameti põhimääruse § 1 kohaselt on Maanteeamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes esindab oma ülesannete täitmisel riiki. Maanteeameti peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes 27.07.2015 käskkirjaga nr 0113-K kehtestatud ametijuhendi järgi on Maanteeameti Tallinna Mustamäe teenindusbüroo eksamineerija teenistuskoha eesmärgiks Maanteeameti Tallinna Mustamäe teenindusbüroo põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmine sõidueksamite läbiviimisel, hindamisel ja juhtimisõiguse andmisel ning juhtimisõigusega, eksamineerimisega ja juhilubadega seotud registritoimingute teostamisel. 18.08.2015 seisuga täitis MM Maanteeameti Tallinna Mustamäe teenindusbüroos eksamineerija ametikohta. Ülalviidatud ametijuhendiga tutvus MM hiljemalt 19.08.

1. Ametijuhend muudeti seoses Maanteeameti struktuurimuudatustega. Varasemalt kehtis Maanteeameti peadirektori 14.02.2014 käskkirjaga nr 0066 kehtestatud Maanteeameti põhja regiooni liiklusregistri Tallinna büroo eksamineerijatele, s.h MMle, sisult analoogne ametijuhend. Eksamineerija MM teenistusülesanneteks 27.07.2015 kehtestatud ja sellega analoogse, varasemalt kehtinud ametijuhendi p 3.
2. järgi oli muuhulgas sõidueksamite vastuvõtmine, sealhulgas kohustusega: - tuvastada sõidueksamile tulnud eksamineeritav isik tema isikut tõendava dokumendi alusel, veendudes tema isikusamasuses; - viia läbi ja hinnata nõuetekohaselt nende mootorsõiduki kategooriate sõidueksameid, mille eksamineerimise õigust eksamineerija omab; - kontrollida eksamisõiduki vastavust kehtestatud nõuetele; - vormistada korrektselt sõidueksami kaardil sõidueksami tulemus ning eksamil tehtud vead ning sõidueksami mittesooritamisel märkida kaardile eksami mittesooritamise põhjus; - juhinduda eksami läbiviimisel sõidueksami läbiviimise ja hindamise kordadest ning kehtivatest õigusaktidest; - anda põhjalik ja arusaadav tagasiside sõidueksami kohta ning teatada eksamineeritavale sõidueksami tulemus; - jälgida tähelepanelikult eksamineeritava tegevust erinevates liiklusalastes situatsioonides ning reageerida koheselt võimaliku ohu puhul; - kontrollida riigilõivude eelnevat tasumist vastavalt riigilõivuseadusele; - anda sõidueksami eduka sooritamise järgselt isikule juhtimisõigus. Kuivõrd eksamineerija MM ülesandeks eksamineerija ametijuhendist tulenevalt oli muuhulgas riigi nimel sõidueksamite vastuvõtmine ja sõidueksami edukalt sooritatule juhtimisõiguse andmine, täitis ta Maanteeameti Tallinna Mustamäe teenindusbüroo eksamineerijana avalikke ülesandeid. 3 Ametiseisund Korruptsioonivastase seaduse (KVS) (RT I, 29.06.2012, 1; RT I, 12.07.2014, 85) § 2 lg 2 kohaselt on õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. Maanteeameti Tallinna Mustamäe teenindusbüroo eksamineerija MMl oli tema ametijuhendist tulenevalt õigus ja kohustus viia sõidueksamid läbi, s.o teha toiminguid, ning otsustada sõidueksami tulemusete pinnalt juhtimisõiguse andmine, s.o teha otsuseid. Seega omas MM Maanteeametis ametiseisundit. Eelnevast tulenevalt on Maanteeameti Tallinna Mustamäe teenindusbüroo eksamineerija ametikohta täitnud MM käsitletav ametiisikuna

§ 288lg 1 mõttes.

Eldar Abdullajevit süüdistatakse ametiisikule altkäemaksu andmises vastutasuna ametiisiku ametiseisundi kasutamise eest järgnevalt: Kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, enne GA 18.08.2015 kuupäevale määratud sõidueksamit, andis GAi xxx Eldar Abdullajev sõiduõpetaja PKile üle sularaha, mis oli mõeldud altkäemaksuna eksamineerijale GA sõidueksami eduka soorituse kindlustamiseks. Sõiduõpetaja PK pöördus enne GA sõidueksamit 18.08.2015 Maanteeameti Tallinna Mustamäe teenindusbüroo eksamineerija MM poole, kes vastavalt graafikule oli määratud vastu võtma GA sõidueksamit, palvega aidata sõidueksamil GAt. Sel viisil andis PK MMle mõista, et GA eduka eksamisoorituse korral antakse eksamineerija MMle altkäemaksu. MM andis PKile omakorda mõista, et nõustub kõnealust eksamineeritavat sõidueksamil aitama, mis tähendab, et MM jätab eksami ajal tehtavad väiksemad vead tähelepanuta ja vormistab eksamisoorituse edukaks, kui eksamineeritav ei tee eksamil tõsiseid vigu, mis välistavad eksami läbimise. Kuna eksamineerija nõustus eksamineeritavat eksamil aitama, mõistsid nii MM kui ka PK, et eksamineeritava GA positiivse eksamisoorituse korral tuleb MMle maksta altkäemaksu. GA sooritas eksamineerija MM juures sõidueksami positiivselt 18.08.2015 ajavahemikul kell 10:1011:01. 18.08.2015 kell 12:06 kontakteerus PK telefonitsi Eldar Adbullajeviga saamaks teada GA sõidueksami tulemust. Seejärel, 21.08.2015 kell 13:37 andis sõiduõpetaja PK eksamineerijale MMle Tallinnas, Maanteeameti Tallinna Mustamäe teenindusbüroo esisel alal (aadressil Mäepealse 19a, Tallinn) Eldar Abdullajevi poolt altkäemaksu summas 160 eurot GA eduka eksamisoorituse eest. Ülalkirjeldatuga pani Eldar Abdullajev toime altkäemaksu andmise, s.o ametiisikule vara andmise vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest ehk

§ 298lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Riho Lepikut (Lepik) süüdistatakse

§ 294

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o altkäemaksu võtmises, mis seisnes järgnevas:

§ 288

lg 1 kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Avalikku ülesannet määratletakse halduse kandja kaudu. Avaliku ülesande täitjaks loetakse teiste seas isikut, kes täidab avalikku ülesannet riigi heaks. Maanteeameti põhimääruse § 1 kohaselt on Maanteeamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes esindab oma ülesannete täitmisel riiki. Maanteeameti peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes 27.07.2015 käskkirjaga nr 0113-K kehtestatud ametijuhendi järgi on Maanteeameti Tallinna Mustamäe teenindusbüroo eksamineerija teenistuskoha eesmärgiks Maanteeameti Tallinna Mustamäe teenindusbüroo põhimäärusest 4 tulenevate ülesannete täitmine sõidueksamite läbiviimisel, hindamisel ja juhtimisõiguse andmisel ning juhtimisõigusega, eksamineerimisega ja juhilubadega seotud registritoimingute teostamisel. 04.09.2015 seisuga täitis Riho Lepik Maanteeameti Tallinna Mustamäe teenindusbüroos eksamineerija ametikohta. Ülalviidatud ametijuhendiga tutvus Riho Lepik 29.07.

1. Viidatud ametijuhendi p 3.
2. järgi on eksamineerijate teenistusülesandeks muuhulgas sõidueksamite vastuvõtmine, sealhulgas kohustusega: - tuvastada sõidueksamile tulnud eksamineeritav isik tema isikut tõendava dokumendi alusel, veendudes tema isikusamasuses; - viia läbi ja hinnata nõuetekohaselt nende mootorsõiduki kategooriate sõidueksameid, mille eksamineerimise õigust eksamineerija omab; - kontrollida eksamisõiduki vastavust kehtestatud nõuetele; - vormistada korrektselt sõidueksami kaardil sõidueksami tulemus ning eksamil tehtud vead ning sõidueksami mittesooritamisel märkida kaardile eksami mittesooritamise põhjus; - juhinduda eksami läbiviimisel sõidueksami läbiviimise ja hindamise kordadest ning kehtivatest õigusaktidest; - anda põhjalik ja arusaadav tagasiside sõidueksami kohta ning teatada eksamineeritavale sõidueksami tulemus; - jälgida tähelepanelikult eksamineeritava tegevust erinevates liiklusalastes situatsioonides ning reageerida koheselt võimaliku ohu puhul; - kontrollida riigilõivude eelnevat tasumist vastavalt riigilõivuseadusele; - anda sõidueksami eduka sooritamise järgselt isikule juhtimisõigus. Kuivõrd eksamineerija Riho Lepiku ülesandeks tema ametijuhendist tulenevalt oli muuhulgas riigi nimel sõidueksamite vastuvõtmine ja sõidueksami edukalt sooritatule juhtimisõiguse andmine, täitis Riho Lepik Maanteeameti Tallinna Mustamäe teenindusbüroos eksamineerija ametikohal avalikke ülesandeid. Ametiseisund Korruptsioonivastase seaduse (KVS) (RT I, 29.06.2012, 1; RT I, 12.07.2014, 85) § 2 lg 2 kohaselt on õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. Maanteeameti Tallinna Mustamäe teenindusbüroo eksamineerija Riho Lepikul oli ametijuhendist tulenevalt õigust ja kohustus viia sõidueksamid läbi, s.o teha toiminguid, ning otsustada sõidueksami tulemusete pinnalt juhtimisõiguse andmine, s.o teha otsuseid. Seega omas Riho Lepik ametiseisundit. Eelnevast tulenevalt on Maanteeameti Tallinna Mustamäe teenindusbüroo eksamineerija ametikohta täitnud Riho Lepik käsitletav ametiisikutena

§ 288lg 1 mõttes.

Ametiisikut Riho Lepik süüdistatakse altkäemaksu võtmises vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest järgnevas episoodis: Kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, enne AS 04.09.2015 kuupäevale määratud sõidueksamit, andis eksamineeritav AS sõiduõpetaja AKle üle sularaha, mis oli mõeldud altkäemaksuna eksamineerijale AS sõidueksami eduka soorituse kindlustamiseks. Sõiduõpetaja AK pöördus enne AS sõidueksamit 04.09.2015 Maanteeameti Tallinna Mustamäe teenindusbüroo eksamineerija Riho Lepiku poole palvega aidata sõidueksamil ASt. Riho Lepik oli vastavalt graafikule määratud vastu võtma AS sõidueksamit. Sel viisil andis AK Riho Lepikule mõista, et AS eduka eksamisoorituse korral antakse eksamineerija Riho Lepikule altkäemaksu. Riho Lepik andis AKle mõista, et nõustub kõnealust eksamineeritavat sõidueksamil aitama, mis tähendab, 5 et Riho Lepik jätab eksami ajal tehtavad väiksemad vead tähelepanuta ning vormistab AS sõidueksami tulemuse positiivseks, kui eksamineeritav ei tee sõidueksamil tõsiseid vigu, mis välistavad eksamisoorituse edukaks vormistamise. Kuna eksamineerija nõustus eksamineeritavat eksamil aitama, mõistsid nii Riho Lepik kui ka AK, et eksamineeritava AS positiivse eksamisoorituse korral tuleb Riho Lepikule maksta altkäemaksu. AS sooritas eksamineerija Riho Lepiku juures sõidueksami positiivselt 04.09.2015 ajavahemikul kell 15:24-16:12. Eksamitulemuse andis AS AKle teada telefonitsi 04.09.2015 kell 16:33. Seejärel, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, septembris 2015 andis sõiduõpetaja AK eksamineerija Riho Lepikule üle altkäemaksu summas 160 eurot AS sõidueksami sooritatuks lugemise eest. Ülalkirjeldatuga pani Riho Lepik toime altkäemaksu võtmise ehk

§ 294lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatavad ennast süüdi ei tunnistanud. M.Vaarmets keeldus kohtus 12.12.2017 ütluste andmisest, ka kohtueelsel uurimisel oli ta keeldunud ütluste andmisest. E.Abdullajev seletas 14.12.2017 istungil, et tema xxx GA õppis Lasnamäe Autokoolis, sõiduõpetaja läks puhkusele ja talle soovitati sõiduõpetajat Pit (nimetab K’iks, tegelikult K, kohtu märkus). Ta helistas Pile, rääkis, et 1-2 päeva pärast on eksam ja oleks vaja paar tundi sõita. Nad said kokku xxx Statoili juures. Xxx istus alguses tema autos, kui ta oli kokku leppinud, siis näitas xxxle Pi autot ja ütles, et selle autoga hakkab õppima. G pidi õppima sõitma nii kaua kuni hakkab hästi sõitma. Tundide eest tasus tema (10 eurot 45 minutit), kuid raha andis sõiduõpetajale xxx (esimesel korral maksis tema). Ta helistas sõiduõpetajale ja küsis, kuidas xxxl läheb. Ükskord helistas sõiduõpetaja ise ja ütles, et G on endas kindel ja valmis eksamile minema. Ta viis xxx eksamile (esimesele eksamile viis ka), nad tulid veidi varem kohale, vaatasid, kus on tema perekonnanimi, ootasid ja siis xxx läks eksamit tegema. Sõiduõpetaja Kile ei ole ta rahalisest hüvitisest midagi rääkinud, ainuke palve oli, et xxx õpiks hästi sõitma, ei olnud juttu altkäemaksust. Kohtus Kiga ainult üks kord. Et xxx on eksami sooritanud, sai teada xxx enda käest. Eksamiplatsil Ki ei näinud. Pärast seda, kui xxx oli eksami ära teinud, helistas Kile ja tänas ning ütles, et rohkem ei ole tunde vaja. K võib ütlusi anda vihast, et raha täiendavalt tema käest ei saanud. R.Lepik seletas 17.01.2018 istungil, et töötas alates 2004.a aprillikuust Maanteeameti liiklusregistri Tallinna büroo eksamineerijana. Lahkus töölt 2016 jaanuarikuus, sest Maanteeameti töökliima oli keeruline ja viimaseks tilgaks sai kinnipidamine, kirjutas avalduse lahkumiseks omal soovil. 2015.a oli Maanteeamet muutuste pöörises, hakati aastaid juurutatud hindamismetoodikat (kompetentsipõhine hindamine, kui arvestatakse inimese emotsionaalset seisundit, üldist juhtimisoskust, tõsine viga ei pruukinud eksamit negatiivseks teha) ümber tegema, kasutusele tuli vigade põhine hindamine. Juhindus töös MKM määrusest nr 50 ning selgitas kohtus, kuidas toimus sõidueksami vastuvõtmine. Sõiduõpetajat AKt ei tunne, suhted viimasega puudusid, telefoninumbrit ei tea, kuid on Kt näinud, teadis, et kutsuti Tuks. Tema poole ei ole keegi (sh K) kunagi pöördunud palvega lugeda eksam sooritatuks. Kga ei ole kohtunud 04.09.2015.a. Kohtuistungil uuritud tõendid Kohtuistungil on üle kuulatud asjatundjana Maanteeameti eksamiosakonna peaspetsialist PT, kes muuhulgas andis hinnangu videosalvestatud sõidueksamite läbiviimise ja tulemuste kohta ning järgmised tunnistajad: AN (endine perekonnanimi A, kelle suhtes kriminaalmenetlus lõpetatud 08.11.2016, edaspidi „A/N“ või „A“), DZ, IT, OS, AJ, PG, EP, AS; sõiduõpetajad AK, PK, UV ja VK; endised sõidueksami vastuvõtjad (eksamineerijad) JT, PP ja MM. Keeldusid tunnistajana ütluste andmisest endised sõidueksami vastuvõtjad DK (tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatud 05.09.2016 prokuratuuri määrusega) ja IL (kriminaalmenetlus lõpetatud 17.11.2016, tõend 175), nende ütlused on avaldatud KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel (PP osaliselt keeldus, osaliselt andis ütlusi). Tunnistaja GA keeldus ütluste andmisest, sest süüdistatav E.Abdullajev on tema xxx, ütlused avaldati KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel. 6 Kohus uuris hulgalisi kirjalikke tõendeid ning ei pea vajalikuks kirjalike tõendite refereerimist. Kohtu poolt uuritud kirjalike tõendite ammendav loetelu asub süüdistusaktis ja kohtuistungi protokollis (viidetega süüdistuaktile, sh tõendi number, mida tähistab lipik kriminaaltoimikus). Riigikohus on ühemõtteliselt märkinud otsuses nr 3-1-1-22-10, et kriminaalasjas kogutud tõendite ja ülekuulatud isikute ütluste taasesitamine või refereerimine kohtuotsuses ei ole vajalik. Käesoleva kohtuliku uurimise käigus uuriti tõendeid ka Andrei Ji episoodis: AJile oli süüdistus esitatud

§ 298

lg 1 järgi altkäemaksu andmises sõidueksami vastuvõtjale JTle sõiduõpetaja AK vahendusel; tunnistaja IJ keeldus ütluste andmisest, sest AJ on tema poeg. AJi osas 01.02.2018 määrusega kohus eraldas kriminaalasjast materjalid, sest prokurör esitas Jile käesoleva kohtuliku uurimise käigus uue süüdistuse

§ 298lg 2 p 2 järgi.

Kohus peatub AJi episoodis uuritud tõenditel vaid juhul, kui need tõendid puudutavad Vaarmetsa, Abdullajevit või Lepikut. Kohtuliku arutamise järeldused ja kohtuotsuse põhjendused KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu, kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, mis eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. Riigikohtu otsustes nr 3-1-1-19-05 ja 3-1-1-77-05 on väljendatud seisukoht, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Tõendite hindamisel lähtub kohus põhimõttest, et ütluste tõele vastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest ning aset leidnud sündmustest, st eelkõige tuleks lähtuda sellistest tõenditest, mis kajastavad sündmustikku reaalselt ja on salvestanud juhtunu asjaolud sõltumata kellegi subjektiivsest arvamusest või eksitavast hinnangust. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Seadus lubab teha süüdimõistvat kohtuotsust vaid juhul, kui kohtualuse süülisus on tõendatud ja kohtumenetluse käigus kohtul on kujunenud usaldusväärne ja kontrollitav teadmine, et süüdistatava süü on tõendatud. Kohus peab tõendite hindamisel eelkõige lahendama järgmised küsimused: kas kõik kohtule esitatud tõendid on lubatavad, kas tõendite kogumisel on või ei ole rikutud menetlusnorme ning millised vastuolulistest ütlustest on usaldusväärsed. Riigikohtu otsuse 3-1-1-63-08 p 13.3 on sedastatud, et kohtul on kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul. Kohus on tutvunud jälitustoimikuga ja nende tingimuste täidetust kontrollinud. Kohus kontrollis jälituslubade seaduslikkust, kohtule on kohtuliku uurimise käigus esitatud järgmised käesolevas kriminaalasjas tähtsust omavad load: A.A/N kasutuses oleva mobiiltelefoni kaudu vestluste pealtkuulamiseks ajavahemikul 05.0504.06.2014 ja 13.06.-26.06.2014 (samuti varjatud jälgimine prokuröri loal); A.A/N, AKi ja MPi mobiiltelefoni kaudu peetavate vestluste pealtkuulamiseks ajavahemikul 13.0626.06.2014 (samuti varjatud jälgimine); PPi, JT ja VLi mobiiltelefonide pealtkuulamiseks, samuti nende asukohas 02.02-01.04.2015 (samuti varjatud jälgimine prokuröri loal); samuti nende isikute ja veel DZ ja AK varjatud jälgimine ajavahemikul 02.04-01.06.2015; NKi vestluste pealtkuulamine (mobiiltelefoni kaudu) ajavahemikul 23.04-22.06.2015; AK vestluste pealtkuulamine asukohas ja telefoni kaudu ning varjatud jälgimine ajavahemikul 01.0731.08.2015. Prokurör on andnud loa paikkonna Tallinn, Mäepealse 19 ja 19a asuva Maanteeameti Põhja regiooni Liiklusregistri Tallinna büroo lähiümbruse varjatud jälgimiseks ajavahemikul 09.03.20157 08.05.2015, samuti NKi varjatud jälgimiseks 23.04-22.06.2015, seejärel 23.06-19.08.2015 ja 20.0819.09.2015 ning 20.09-23.10.2015; Pi, T, Li, Z ja K varjatud jälgimiseks ajavahemikul 02.0401.06.2015, samuti K varjatud jälgimiseks 01.07-31.08.2015 ja 03.09-23.10.2015 (samuti isikute, kelle puhul on põhjendatult alust arvata, et nad suhtlevad/kohtuvad AKga ning võivad olla huvitatud altkäemaksu andmisest või seotud altkäemaksu vahendamise- ja võtmisega ja kelle suhtes varjatud jälgimise teostamine võib anda käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olevate kuritegude tõendamiseks vajalikke andmeid, varjatud jälgimine väljaspool kohtumist AKga). 10.05.2016 koostatud jälitusprotokollis on märgitud ka Harju Maakohtu 19,08.2015 määrus nr 345 (ja prokuratuuri 19.08.2015 taotlus nr 684, kuid kriminaaltoimikusse neid esitatud ei ole, asuvad jälitustoimikus). Kohus kontrollis jälitustoimikut, prokuröri ja kohtu poolt välja antud jälituslubasid ning asub seisukohale, et load on antud kooskõlas kriminaalmenetlusseadusega, load on antud jälitusprotokollides märgitud isikute suhtes ja jälitusprotokollis toodud ajavahemikel. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja lubades märgitud ajavahemikul, jälitustoimingud on läbi viinud pädev asutus. Seega ei ole kohus tuvastanud, et jälitustoimingute käigus oleks toimunud seaduserikkumisi. Jälitustoimingu luba nr 379 on dateeritud 23.04.2015, kuid allkirjastatud digitaalselt prokuröri poolt 22.04.2015 ning antud ajavahemikuks 23.04-22.06.2015 (Ki varjatud jälgimine). Kohus asub seisukohale, et nimetatud ebatäpsus – varasem digitaalne allkirjastamine ei muuda tõendit lubamatuks. Lubamatuks oleks teinud dokumendi hilisem allkirjastamine, mitte varasem. Jälitusprotokolli koostamisel viitamine prokuröri taotluse numbrile, mida ei eksisteeri, ei ole kohtu arvates selline mööndus, mis teeb dokumendi lubamatuks, sest samas jälitusprotokollis viidatakse õigele kohtu loale, sisuliselt ei ole vigu tehtud, tegemist on trükitehinilise veaga, mis sisu ei mõjuta. Kooskõlas Riigikohtu lahendiga 3-1-1-15-10 kirjeldatud minetus jälitustoimingu protokolli vormistamisel ei too endaga kaasa jälitustegevuse ebaseaduslikuks ja tõendi lubamatuks tunnistamist. Kohus on seisukohal, et lubatavaks ei ole võimalik tunnistada tõendit, milline ei ole kontrollitav. Kontrollitavad peavad olema ka jälitustegevuse käigus kogutud tõendid: kui jälitusprotokoll kajastab isikutevahelisi kõnesid, peab see olema kontrollitav salvestuste järgi, samuti jälitusprotokollis kajastatud isikute liikumine peab olema kontrollitav. 15.04.2016 koostatud (tõend 27) jälitusprotokolli p 11) sisaldab 04.09.2015 kell 13.46-16.23 aset leidnud sündmusi, kirjeldatakse K, S ja Lepiku tegevust. Kuni kella 14.47-ni on varjatud jälgimine videosalvestatud, seejärel eksisteerib videosalvestus alates kella 16.10-st. Vahepealne – kella 15.11st kuni 16.10-ni toimunu ei ole videosalvestatud, st just A.S sõidueksami ajal on protokollis kirjeldatud eksamiauto liikumist, kuid puudub isegi foto eksamiauto liikumisest. Kusjuures videosalvestatud on seda, kuidas K koos Sga enne eksamit liiklusregistri platsile sisenevad, vestlevad. Eksisteerib salvestus, kuidas sõidueksami lõpus S eksamiautoga platsil pargib. Väljaspool liiklusregistri platsi ei ole eksamiautot jäädvustatud. Kui vahepealse sõidu kohta puuduvad isegi fotod, ei ole kohtul võimalust kontrollida, kas jälitusprotokollis kajastatu vastab tõele. Seega nimetatud lõik jälitusprotokollis - kella 15.11-st kuni 16.10-ni ei ole kontorollitav tõend. Just seda lõiku on sisuliselt vaidlustanud süüdistatav ja kaitsja ning kohus nõustub sellega, et protokollis on eksamisõitu kajastatud sõnadega „umbes, kiirelt, hetkeks, mitu minutit, veidi üle, pikalt“ ning sellised umbmäärased mõisted ei ole aktsepteeritavad. Protokollis ei ole kirjeldatud MKM määruse nr 50 lisa 4 p 2.1 nimetatud tõsiseid vigu, mida S tegi: kirjelduse järgi ei ole võimalik hinnata, kas S eiras teeandmise kohustust (määruse p 2.1.8) või vahetas sõidurida liiklusolukorda jälgimata (määruse p 2.1.5). Tegemist on kellegi kontrollimatu subjektiivse hinnanguga, mille alusel ei ole kohtul võimalik seisukohta kujundada ja S sõidueksamile hinnangut anda. Riigikohus on lahendis 3-1-1-131-13 väljendanud järgmist seisukohta: jälitusprotokolli vastavust teabesalvestisele peab olema võimalik kontrollida, sest olles tuletatud tõendiks, ei ole välistatud näiteks inimlike eksituste esinemine teabesalvestisel fikseeritu vormistamisel jälitusprotokolliks. Kui kohtul on tekkinud kahtlus jälitustoimingu protokollis kajastatud teabe õigsuses, tuleb kohtulikul arutamisel kontrollida jälitusteabe kirjaliku fikseerimise tulemuse ehk jälitusprotokolli vastavust 8 jälitustoiminguga saadud salvestise sisule, kuulates või muul viisil vahetult uurides teabesalvestist ennast. Seejärel tuleb kohtul KrMS § 312 nõuetest lähtudes otsuses analüüsida, kas jälitustoimingu protokollis ja selle aluseks oleval teabesalvestisel talletatu on omavahel kooskõlas, ning vaagida jälitustoiminguga saadud tõendi usaldusväärsusega seonduvat. Vastasel juhul võib nii kohtuotsus kui ka teabesalvestise vahetu kontrollimise tulem osutuda põhjenduste puudumise tõttu jälgimatuks, mis kujutab endast kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Seega kohtule esitatud kirjalikud tõendid on lubatavad, välja arvatud 15.04.2016 koostatud jälitusprotokolli (tõend 27) osa – p 11), kus on kirjeldatud 04.09.2015 sündmusi kella 15.11-st kuni 16.10-ni ja 17.01.2018 kohtuistungil esitatud sideettevõtjalt saadud andmete protokoll. 17.01.2018 istungil esitas prokurör kohtule 14.12.2017 prokuröri poolt antud sideettevõtjalt andmete nõudmise loa kriminaalasjas 14221000007 / 1-17-3840 KrMS § 901 lg 2 ja 215 lg 1 alusel mobiiltelefoni abonentnumbri xxxxxxxxx kohta ajavahemikul 01.11-14.12.2017 ja telefonide kohta, milles nimetatud abonentnumbriga sim-kaarti nimetatud ajavahemikul kasutati. Loas asus prokurör järgmisele seisukohale: kohtus 13.12.2017 tunnistaja M.M teatas, et 12.12.2017 kell 16.33 sai ähvardava alatooniga sõnumi eelviidatud telefoninumbrilt ja telefoninumbri kindlakstegemine on vajalik, et tuvastada isik, kes üritab mõjutada kohtusse kutsutud tunnistajat, tunnistajate mõjutamine kujutab otsest ohtu õigusemõistmisele. 16.01.2018 on koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, päringu objektiks on kõnede eristus numbrile xxxxxxxxx ja numbrit kasutanud IMEI koodile xxxxxxxxxxxxx. Tulemus: abonendinumbrit xxxxxxxxx kasutati ainult mobiiltelefonis IMEI numbriga xxxxxxxxxxxxxxxx, teisi abonendinumbreid ei ole küsitud ajavahemikul antud IMEI numbriga mobiiltelefonis kasutatud: 12.12.2017 kell 16.32 on saadetud sõnum JTle ja kell 16.34 on saadetud sõnum MMle. Kohtuistungil tunnistaja M poolt antud ütlustest tuleneb sõnumi sisu: „mõistlik inimene mõtleb, mida räägib, eriti teiste kohta“. Kui prokurör leiab, et tegemist on ähvardava alatooniga sõnumiga, siis on võimalik selle saatmisega seotud asjaolusid uurida vastavas kriminaalmenetluses, nimetatud tõendi kogumine ja lisamine käesolevas menetluses on lubamatu. Nimetatud tõend ei oma kaalukat väärtust, M.M ütlustes ei ole kohtul alust kahelda. Viimasel kohtuistungil esitas prokurör sularaha tagatiskontole kandmise määruse kriminaalasjas nr 14221000007, mille kohaselt kanti Maanteeameti 08.01.2014 avaldusega nr 1-21/14-00294/001 politseile antud sularaha summas 200 eurot kuni kohtuliku lahendini PPA tagatiskontole (lisatud maksekorraldus). Määruse kohaselt oli kriminaalmenetluse käigus tuvastatud, et 04.12.2013 andis sõiduõpetaja NK eksamineerijale MMale pistisena tikutoosi pakitud sularaha summas 200 eurot selle eest, et tema õpilane IP läbis sõidueksami positiivselt, saadud sularaha anti üle politseile. NK on süüdi mõistetud 19.01.2017 kohtuotsusega kokkuleppemenetluses sealhulgas nn „P“ episoodis, Ma suhtes ei ole kriminaalmenetlust alustatud. Prokurör oleks pidanud taotlema selle raha konfiskeerimist Ki kriminaalasja raames. Nimetatud raha tuleb käesoleva kriminaalasja nr 14221000007 lõppfaasi raames konfiskeerida ja kanda riigituludesse, kuigi sellel rahal puudub otsene seos Vaarmetsa, Abdullajevi või Lepikuga (või Jiga, kelle osas on materjalid eraldatud ja keda puudutab see raha samapalju kui Vaarmetsa, Abdullajevit või Lepikut). Tulenevalt KrMS §-s 61 sätestatud tõendite vaba hindamise põhimõttest, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, ei sõltu tõendamiseseme asjaolude tuvastamine vältimatult vaid ühte kindlasse tõendi liiki kuuluva tõendi olemasolust. Isikuliste tõendiallikate usaldusväärsuse hindamisel võetakse kohtupraktikas reeglina arvesse ütluste ajaline järjepidevus, kõrvutamine teiste olemasolevate (sh ka kaudsete) tõenditega, ütluste sisu (kas isik peatub ütlustes ka asjaoludel, mis jäävad väljapoole tõendamiseseme piire, nn ütluste detailsus), isiku seisund sündmuste tajumise hetkel, isikust tulenevad võimalikud eripärad ning ütluste eluline usutavus (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-73-15, 31-1-25-15, 3-1-1-109-15, 3-1-1-100-15). 9 Kriminaalmenetlust alustati 2014.aasta alguses pärast seda, kui 04.12.2013 eksamineerija MM ei võtnud sõiduõpetaja NKi poolt pakutavat raha vastu pärast eksamit, kuid eksami luges sooritatuks. Maanteeamet tegi kuriteate, juunikuus alustati jälitustoimingute läbiviimisega (kõnede salajane pealtkuulamine). Märkimisväärne on asjaolu, et kriminaalasjas oli kümneid kahtlustatavaid (eksami vastuvõtjad, eksami sooritajad ja vahendajad, mh sõiduõpetajad), osade suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud otstarbekuse kaalutlusel, mõned on süüdi mõistetud kokkuleppemenetluses. Käesolev kohtulik arutamine toimus nelja süüdistatava osas, kellele esitatud süüdistused omavahel seotud ei ole, tegemist oli nelja erineva episoodiga. Kohtuliku uurimise lõpus eraldati ühe isiku (Ji) suhtes kriminaalasjast materjalid, seega peab kohus annab hinnangu kolme süüdistatava tegevusele, kuid kohus uuris tõendeid ka Ji episoodis. Kriminaalasja algmaterjalidest nähtub, et 04.12.2013 pistist MM ei võtnud vastu, pistisest huvitatud isik IP oli varem 7 korda teinud sõidueksamit, alles viimasel korral õnnestus tal eksam sooritada ning eksami sooritamise eest pakutud raha M vastu ei võtnud. Siit on võimalik järeldada, et eksamit on võimalik sooritada ilma, et selle eest raha makstakse ka siis, kui varem oli isik seitse korda sõidueksamil läbi kukkunud. 11.11.2015 on politsei teinud järelpärimise Maanteeametile ja küsinud andmeid järgmiste eksamineerijate kohta: P, T, M, A, L, K (Lepiku kohta ei küsitud) ning positiivselt sooritatud eksamist videod 39 isiku kohta, sh A.A/N, AJ ja A.S (Abdullajeva kohta ei küsitud), nende hulgas samuti 8 isikut, kes on käesolevas asjas tunnistajatena üle kuulatud – eksami sooritajad. Kirjalike tõenditega (tööle asumise avaldused, Maanteeameti peadirektori käskkirjad, teenistuslehed, ametijuhendid, avaldused töölt vabastamise kohta) on kindlaks tehtud asjaolu, et Riho Lepik, MM ja JT jt, töötades Maanteeameti Tallinna Mustamäe büroos eksamineerijatena ning DK - Saue teenindusbüroo eksamineerijana, omasid ametiseisundit KVS § 2 lg 2 mõttes ja olid seega käsitletavad ametiisikuna

§ 288lg 1 mõistes.

Nende ülesandeks oli teooria- ja sõidueksamite läbiviimine, vastuvõtmine ja eksamitulemuste vormistamine ning sõidueksami eduka sooritamise järgselt isikule juhtimisõiguse andmine. Puudub vaidlus eksamineerijate ametiisiku staatuse küsimuses. Infosüsteemi ARIS2 väljatrükid kinnitavad, kes ja millal sooritas sõidueksami (või teooriaeksami). A.A/N (tõend 60) tegi esimesel korral sõidueksami ära, A.S (tõend 127) ei teinud eksamit ära 15.04.2015 R.Lepiku juures, 07.05.2015 M.M juures, 05.06.2015 I.L juures ning 04.09.2015 tegi sõidueksami ära, G.Abdullajeva ei teinud eksamit ära 17.07.2015 ja 18.08.2015 sooritas sõidueksami. Kohtule on esitatud mitmed kirjalikud tõendid, mis otseselt käesoleva asjaga seotud ei ole, so teiste eksamineerijaid puudutavad dokumendid (kinnipidamise protokoll, äratundmiseks esitamise protokollid jne), need tõendid pigem kirjeldavad üldist olukorda, mis prokuröri loogika kohaselt valitses Maanteeameti liiklusregistris. Prokurör on soovinud tõendada eksaminaatorite seas levinud altkäemaksu võtmise üldist skeemi. Harju Maakohtu 19.01.2017 otsusega nr 1-16-10597 (tõend 183) AK mõisteti süüdi

§ 296

lg 1 järgi, NK

§ 295

lg 2 p 1 - § 25 lg 2 (al 01.01.2015.a

§ 296

lg 1 – § 25 lg 2) ja § 296 lg 1 järgi, MM

§ 293

lg 1 (al 01.01.2015

§ 294

lg 1), § 294 lg 2 p 1 ja § 296 lg 1 järgi, AA

§ 294

lg 2 p 1 järgi, JT

§ 294

lg 2 p 1 järgi ja PPi

§ 294lg 2 p 1 järgi.

Kokkuleppemenetluses on isikud süüdi tunnistatud järgmistes episoodides: AK vahendas Tle altkäemaksu Ji, K, G huvides, Lepikule altkäemaksu S huvides, L altkäemaksu F huvides, Pile altkäemaksu Si ja MO huvides; P.K vahendas Mle altkäemaksu Abdullajeva huvides (Ml veel 2 episoodi); katsena on kvalifitseeritud Ki poolt altkäemaksu vahendamine Lepikule B huvides (B tegi vigu, mistõttu jäi katse staadiumisse), K on süüdi tunnistatud altkäemaksu vahendamises Pile S huvides ja P huvides Male. 10 Nimetatud kohtuotsusega on AKlt konfiskeeritud 860+400 eurot, Kilt konfiskeeriti 200 eurot, mis oli arestitud 1-16-2039 määrusega ja mõisteti välja ka 200 eurot konfiskeerimise asendamiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniministri (MKM) määruse nr 50 21.06.2011 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukile“ (samuti lisad 3, 4 ja 6, kohtuotsuses „määrus“) reguleerib sõidueksami vastuvõtmise korda, § 6 lg 3 kohaselt sõidueksami läbiviimisel ja hindamisel juhindutakse määruse lisades 3 ja 4 toodud nõuetest; lisa 4 § 2 on välja toodud rikkumised, millised on tõsised ja milliste esinemisel loetakse sõidueksam mittesooritatuks, samuti toodud nimekiri vigadest, millised üksikult võetult negatiivset tulemust ei anna, kuid eri vigade kordumine ja selliste vigade kuhjumine võib olla eksami mittesooritamise põhjuseks. Prokurör esitas kohtule 04.05.2016 väljatrüki nimetatud määrusest (redaktsioon seisuga 01.02.2016, tõend 16). Kaitsjad küll vaidlustasid sellisel kujul määruse esitamist, kuid kohtu hinnangul on vaidlus ainetu: kohaldamisele kuulub määrus just nimelt eksami läbiviimise päeva redaktsioonis sõltumata sellest, milline väljatrükk on kohtule esitatud. Tegemist on õigusaktiga, mis võibki ajas muutuda ja millel võivadki olla erinevad redaktsioonid, kohaldamisele kuulub eksami päeval kehtinud õigusakt. Kohus ei lähtu esitatud väljatrükist vaid õigusakti kehtivast redaktsioonist, mis on kõigile riigiteatajas kättesaadav ja seega üldteada asjaolu. Asjatundjana kohtuistungil üle kuulatud PT kinnitas, et tema tööülesannete hulka kuulub Maanteeameti eksamineerijate ja sõidueksamite kontroll, töös lähtub MKM määrusest nr 50 („määrus“), mida kommenteeris ja tõlgendab järgmiselt: tõsise vea puhul ei ole kaalutlusõigust (tõsised vead nimetatud määruse lisa 4 p 2.1), kas eri vigade kordumine või kuhjumine võivad olla eksami mittesooritamise põhjuseks eksamineerija äranägemise järgi. Kriminaalasjas omavad tähtsust sõiduõpetajatelt (AK, P.K, V.K) äravõetud märkmikud, kus on kirjas eksami sooritaja nimed (S, J, Abdullajeva puhul märgitud kellaaeg ja „B“), sissekandeid on võimalik võrrelda eksami päeval või paar päeva varem tehtud kõnedega ja pangakontode väljavõtetega, kus on fikseeritud raha liikumine just enne eksami sooritamist (puudutab A/N episoodi). Kuivõrd jälitusprotokoll on iseseisvaks tõendiks KrMS § 63 lg 1 mõttes, ei nõua kriminaalmenetlusõigus tingimata isiku ülekuulamist (puudutab näiteks A /N kõnesid G.Pali ja AKiga, keda kaitsjal ei õnnestunud kohtuistungile kutsuda). Siinkohal tähtis on see, et isiku suhtes tehtud süüdimõistev otsus ei või tugineda täielikult või määravas ulatuses sellise isiku ütlustele, keda süüdistataval ei olnud võimalik küsitleda. M.Vaarmetsale esitatud süüdistuse tõendamiseks on esitatud süüdistusaktis numbritega nr 1-31 ja 32-63 märgitud tõendid. Süüdistuse kohaselt Vaarmets vahendas A/N huvides altkäemaksu DKile. Vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud 18.06.2014 toimunud A /N eksami videot. Kohus peab vajalikuks märkida, et video alusel koostatud protokoll tekitab küsitavusi ja kahtlusi: näiteks protokolli 10-lehel on protokolli koostaja märkinud, et A sõidab keskmise kiirusega 3045km/h alas, kus on kiirusepiirang 30km/h. Väljend „keskmise kiirusega 30-45km/h“ jääb kontrollimatuks ja arusaamatuks, protokolli alusel ei ole võimalik teha järeldust, millise kiirusega A/N tegelikult sõitis. Kuid kohus tutvus eksami videoga vahetult kohtuistungil, seda vaatas ka asjatundja P.T. Video vaatamise käigus selgus, et viis korda A/N ei näidanud suunatuld, oli märgata eksamineerija emotsioone siis, kui A/N jättis järjekordselt suunatule näitamata, lõpus eksamineerija ütles, et ükskord ei näidanud suunatuld. Asjatundja P.T arvamusel oleks võinud A/N eksami lugeda mittesooritatuks: eksam kestis vähem kui 45 minutit, harjutuse käigus ei näidanud suunatuld, ei oleks A/N eksamit läbinud, sest esines liiklusohu tunnetamise ja pidurdusvajaduse puudumine, möödasõidu puhul tähelepanematus, ebapiisav kiirendamine 90km/t alasse jõudmisel. Kohus möönab, et vaatlusprotokollid võib koostada hiljem, kuid peab vajalikuks märkida, et süüdistuse kohaselt tegu leidis aset 18.06.2014, eksamineerija peeti aga kinni alles 04.11.2015, siis vaadeldi ka telefoni. Samuti ei ole jälgitav, millal saadeti uurimisasutusele eksami videod: 24.03.2017 vaatlusprotokollist (tõend 29) nähtub, et need on saadetud 02.05.2016 nr 8-18/15-00056/003 vastuseks päringule 11 11.11.2015 nr 3.2-1/33212.

1. Tõend 19 kajastab vastust viimati nimetatud päringule, kus märgitakse, et eksamivideod edastatakse andmekandjal ja üleandmine lepitakse eraldi kokku. Esitatud tõenditest ei ole arusaadav, millal ja kuidas siis eksamivideod üle anti, sõidueksami video on kajastatud aastaid (peaaegu 3 aastat) hiljem koostatud vaatlusprotokollis. Kuid videol on D-I.K ja A/N selgelt äratuntavad, mistõttu on nimetatud sõidueksami video vaatlusprotokoll lubatav tõend. Vaarmets ja A/N peeti kinni 03.11.2015.a. Vaarmets kasutas telefoni numbriga xxxxxxxx, telefonis asusid AKi, G.Pali ja UVi telefoninumbrid. A/N kinnipidamisel 03.11.2015 oli telefonis G (vanaema) telefoninumber. 04.11.2015 peeti kinni DK, tema kasutas telefoni numbriga xxxxxxxx, suhtlemine VKuga on tõestatud. 11.05.2016 koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokoll kajastab VKu ja M.Vaarmetsa suhtlemist. 03.11.2015 tundis A/N ära VKu, kellega kohtus xxx selveri tanklas ja tegi sõidueksami proovisõitu. 20.04.2016 koostatud vaatlusprotokolli (tõend 34) kohaselt 17.06.2014 kell 14.38 xxx selveri tankla juures liikus auto, kuhu sisenes A/N, et enne eksamit sõita õppesõiduautoga. 08.11.2015 lõpetati kriminaalmenetlus A/N) suhtes § 202 alusel. VKu märkmikus on järgmine sissekanne: 18.06.2014 kell 13.30 A ja kell 14.30 A ARK isikukood ja telefon, V.Ku telefonis on Ki ja T mobiiltelefonide numbrid. Tunnistajana üle kuulatud UV kinnitas, et Meelis Vaarmets pöördus tema poole, et sõidutunde soovitakse saada, ta suunas VKu juurde. AA/N kõnedest (protokoll tõend 25) nähtub alljärgnev: 03.06.2014 A/N helistas MPile, teatas et tegi teooria eksami ära ja paneb ennast kirja sõidueksamile; seejärel helistas AKile, kes ütleb, et tal „on olemas 220 eest – on vaja Sauele sõita, Al on 300 eest“. 04.06.2014 Kiga vestluses teatab A/N, et on kirjas 18-l kuupäeval ja arutavad, et on vaja eksam sooritada. 13.06.2014 A/N räägib IPiga (ema), arutavad kui palju on vaja maksta-
2. Seejärel toimub vestlus TGga (A vanaema): pakutakse „load saada 220 eest“, kui ei saa kokkuleppele, „siis 340 eest“. 14.06.2014 saab A/N sõnumi, et esmaspäeval on kokkusaamine eksami teemal. Samal päeval on kõne sõnumi saatnud Iga, kes ütleb, et on sõiduõpetaja, räägitakse kokkulepetest ja „summa 220“. 16.06.2014 vestluses TGga teatab A/N, et talle helistatakse ja öeldakse, millal kokku saada juhilubade teemal. Seejärel kell 13.59 helistab Ale/Nle GPal ja ütleb telefoninumbri: xxxxxxxx, so on Meelis Vaarmets ja ootab kõnet. Kell 14.17 helistab A/N vanaemale TGle ja küsib 220 eurot, vanaema lubab anda. Seejärel kell 14.28 helistab A/N Meelis Vaarmetsale tel xxxxxxxx, A teatab, millal on eksam – 18.06 kell 14.30 ja ütleb, et asub xxx tänaval. Meelis Vaarmets ütleb, et asub xxx, hakkab linna sõitma ja helistab, kui on jõudnud, et kokku saada. 16.06.2014 kell 15.18 jutuajamine vanaemaga sõidueksami teemal, A/N kinnitab, et sõitis sõiduõpetajaga ja hakkab eksamit tegema ja ostab ka. Seejärel kell 16.10 helistab Meelis Vaarmets Ale/Nle ja teatab, et sõidab Tallinna poole, lepivad kokku tunni aja pärast kohtuda xxx tänavale, kell 16.11 helistab A/N vanaemale (T.G) ja palub raha 200 eurot üle kanda ja küsib veel 20 eurot sularaha, kell 16.22 saabub Ale pangast sms 200 euro laekumise kohta VGilt (kes on kas vanaisa või vanaema G mees, kohtu märkus). 16.06.2014 kell 17.55 helistab Vaarmets Ale/Nle ja teatab, et 7-8 minuti pärast on kohal; kell 18.04 helistab jälle ja küsib kus ta on; kell 18.11 helistab A/N vanaemale ja küsib sularaha 30 eurot. 16.06.2014 kell 21.35 A/N helistab Vaarmetsale, viimane teatab, et kõik on korras ja kell 13.30 on kohtumine, kohale peaks varem tulema – kell 13.
3. 17.06.2014 kell 12.45 helistab A/N Vaarmetsale, siis kell 12.47 helistab Vaarmets tagasi ja ütleb, et auto on hõbedane Toyota Yaris. Kell 13.26 helistab A/N Vaarmetsale ja küsib üle kas Statoil või Statoil 1-2-3, Vaarmets on pahane, ei soovi liigseid kõnesid (tl 32/192). 17.06.2014 kell 14.38 helistab A/N IPile ja teatab, et kõik on korras, telefoni teel ei hakka rääkima. Seejärel saabub Sms teade, et kontole laekus100 eurot. 12 17.06.2014 kell 19.20 A/N helistab Vaarmetsale, viimane helistab tagasi ja toimub vestlus teemal „kuidas läks ning loodetakse et homme läheb hästi, aga 1% jääb ja tagastab kui midagi“. 18.06.2014 kell 15.22 A/N helistab AGle ja teatab, et tegi eksami ära, seejärel J.Hle, I.Pile, samuti teatades, et tegi eksami ära, ainult suunda üks kord ei näidanud; kell 15.33 helistab MPile ja samuti teatab, et tegi eksami ära, kell 15.35 toimub vestlus emaga teemal, kas vanaema teab, et /makstud/, siis kell 15.39 helistab vanaemale ja ütleb, et pärast räägib. 18.06.2014 kell 18.56 A/N helistab Meelis Vaarmetsale ja ütleb, et kõik on korras. Endise eksamineerija DKi ütlused avaldati, sest ta keeldus ütluste andmisest: 04.11.2015 kahtlustatavana ülekuulamisel ta kinnitas, et tunneb VKut, kuid ei tunne Vaarmetsa ja ei ole saanud altkäemaksu, ei ole lubanud, et A.A/N sooritab sõidueksami. 06.11.2015 kahtlustatavana ülekuulamisel K kinnitas, et on võtnud altkäemaksu: eelmise aasta suvel ta võttis vastu eksamit ühelt naisterahvalt, kes sooritas eksami edukalt. Enne eksamit ei rääkinud temaga keegi, aga pärast eksamit tuli tema juurde üks meesterahvas (võis rääkida vene keeles, aga kindel ei ole) tänama – pärast kätlemist jäi talle pihku neljaks volditud kupüürid – kolm 50-st ja üks 10-eurone, ta ei osanud sellele reageerida. Enne oli ta teavitanud ülemust ühest katsest, mida mainis kinnipidamisel 04.11.
4. Mingit kokkulepet temaga ei sõlmitud, ta ei ole midagi lubanud, raha saamine pärast eksamit oli üllatus ja šokk. Kohtu hinnangul jääb arusaamatuks, kellest räägib D-I.K, kas Kst, keda ta tunneb või tundmatust meesterahvast. Vaarmetsale on esitatud alternatiivne süüdistus: et ta „tuvastamata ajal ning täpselt tuvastamata kohas andis Meelis Vaarmets ise või sõiduõpetaja VKu vahendusel eksamineerija DKile üle AA sõidueksami edukaks vormistamise eest pistisena sularaha 160 eurot“. Kohtule ei esitatud andmeid selle kohta, kas toimus äratundmiseks esitamine Kile tegemaks kindlaks, kes vahendas pistist – kas K või Vaarmets. Olles politsei poolt kinnipeetud, kahtlustavana ülekuulamisel viibib isik teatud surve all, K kinnitas, et üks meesterahvas andis talle raha, jättes nimetamata Ku, keda tunneb. Siinkohal jääbki lõpuni täpselt tuvastamata, millises järjekorras pistise vahendamise ahel toimis (kas Kile andis raha edasi Vaarmets või K), kuid kuivõrd algne tegu ja lõpptulemus on tuvastatud, siis ilma vahelülita ehk Vaarmetsa tegutsemiseta ei oleks tegu aset leidnud. VK (tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatud 24.08.2016, töötas ka kunagi Maanteeametis) andis sõidutunde autoga Toyota Auris XXX XXX, tema juurde suunas õpilasi ka UV. Märkmiku alusel V.K kinnitas, et 17.06.2014 kell 13.30 oli sissekanne „bensujaam 123 M ja telnr“ ning 18.06.2014 kell 14.30 „A ARK eksam tel.nr ja isikukood“, st Meelis Vaarmetsa kaudu A on sõidutunde võtnud, kohtuti Statoili tanklas 123 xxx selveri juures. 25.02.2016 koostatud vaatlusprotokolli kohaselt 16.06.2014 kanti VGi kontolt (kandis A vanaema, mis selgub kõnedest, kui kasutatakse panga paroolikarti) A.A/N kontole 200 eurot, seejärel kell 18.17 võttis A/N kontolt välja 200 eurot, mis täielikult haakub kõnedega ja A/N enda ütlustega (tõend 5). Kogutud tõendid haakuvad omavahel: on tõendamist leidnud, et AA/N andis raha Meelis Vaarmetsa kätte selleks, et sõidueksam esimese korraga sooritada, milles Meelis Vaarmets lubas teda aidata. A/N sõidueksami edukal sooritamisel on oluline roll kanda sõiduõpetaja VKul, kellega viis A/N kokku justnimelt Vaarmets. Ei ole kuupäeva ja kellaaja täpsusega õnnestunud tuvastada, millal Meelis Vaarmets DKile raha üle andis, kuid M.Vaarmetsa süü pistise/altkäemaksu vahendamises on tõendatud kokkulangevate tõenditega. Tõendatud on nii fakt, et ta viis A kokku Kuga, suhtles ise Kuga korduvalt telefonitsi, kokkuleppel viimasega jättis A antud raha enda kätte, uuris Alt eksamitulemuse välja ning lõpuks sai üle antud Kile pistisena mõeldud raha. Seega on tuvastatud ahel, mis koosneb järgmistest lülidest: A.A/N (kes pöördus Vaarmetsa poole G.Pali ja AKi soovitusel) – M.Vaarmets/V.K – D-I.K ning on tuvastatud, et A/N oli huvitatud eksami sooritamisest ning andis Vaarmetsa ja/või Ku vahendusel raha (sel ajal pistis, nüüd altkäemaks) eksamineerijale. Ajalisest aspektist ei ole süüteokoosseisu seisukohalt oluline, kas 13 altkäemaksu lubamisega nõustumine või selle vastuvõtmine leidis aset enne või pärast ametiisiku poolt altkäemaksuandja huvides teo toimepanemist või toime panemata jätmist. Meelis Vaarmets tuleb süüdi tunnistada

§ 295

lg 1 (alates 01.01.2015 kehtiv

§ 296lg 1) järgi.

Alates 01.01.2015 on seadusandja otsustanud pistise ja altkäemaksu vahel vahetegemine ära kaotada, tegu on jätkuvalt karistatav. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja tegutses tahtlikult. E.Abdullajevile esitatud süüdistust kinnitavad prokuröri arvamusel süüdistusaktis märgitud tõendid nr. 1-31 ja 98-122. Süüdistatava xxx G.Abdullajeva keeldus ütluste andmisest. GA poolt 01.03.2016 antud ütlustest nähtub, et autoga sõitmist ta õppis Lasnamäe Autokoolis. Kui sõiduõpetaja oli puhkusele läinud, ütles ta isale, et on vaja uut sõiduõpetajat, isa lubas leida. Ta soovis ühe tunni sõita ja minna eksamile, isa viis ta xxx Statoili juurde ja näitas hõbedat värvi auto poole. Ta läks isa poolt näidatud sõiduauto juurde, isa sõiduõpetajaga ei rääkinud ja sõitis minema. Järgmisel päeval viis isa ta eksamile, nad tulid varem kohale, isa ei suhelnud seal kellegagi, ootas teda. Eksamit ta ära ei teinud, isa soovitas sõita selle uue sõiduõpetajaga. Ta pani kirja uue eksamiaja ja isa leppis kokku uue sõidutunni aja, ta rääkis sõiduõpetajale, mis vigu tegi eksamil ja soovis harjutada sõitmist nendes kohtades, kus tehakse eksamit. Maksis pärast tundi sularahas, raha võttis enda kontolt. Isa ei maksnud sõiduõpetajale, ei kohtunud sõiduõpetajaga, isa rääkis sõiduõpetajaga telefoni teel kahel korral. Isa ei ole öelnud talle, et ta ei muretseks. Isa ütles enne teist sõidueksamit, et ta ei närveeriks, et kui läbi ei saa, ei ole see suur mure. Teisele eksamile nad tulid samuti natuke varem, isa ei suhelnud ARK platsil kellegagi, sõiduõpetajat seal ka ei olnud, eksamineerija oli naisterahvas. Eksami ta tegi ära, kuigi ühes kohas pikalt ootas vasakule keeramise võimalust ja arvas, et tegi vea. Pärast sõidueksamit ei ole sõiduõpetajaga suhelnud. Tunnistajana ülekuulatud eksamineerija M.M kinnitas, et on korduvalt võtnud altkäemaksu eksami positiivse sooritamise eest. Pöörduti Maanteeameti platsil enne eksamist, nimetati kellaaeg ja paluti abi, et kergemalt eksamist läbi saada. Pärast eksamit anti raha käepigistuse kaudu. Kinnitas, et on korduvalt raha vastu võtnud sõiduõpetaja Tult (K) ja vähemalt ühe korra Pilt (K). Kinnitas, et fotodel (tõend 27) on raha üleandmise moment, kuid juhtumit ei mäleta. M.M telefonis (22.10.2015) olid järgmised kontaktid: A xxxxxxxx, I xxxxxxx, VA xxxxxxxx (K), V xxxxxxxx. Tunnistajana ülekuulatud sõiduõpetaja P.K samuti kinnitas, et Abdullajev maksis selle eest, et xxx läbiks eksami edukalt. Enne eksamit ta kohtas liiklusregistri platsil eksamineerija MMt ja ütles, et on vaja eksam sooritada. G võttis palju õppetunde ja sõitis kindlalt. Pärast eksamit ta andis Mle käepigistuse kaudu 160 eurot, 40 eurot jättis endale, just see moment on fikseeritud fotol (tõend 27 lk 9/24). 14.12.2015 E.Abdullajevi telefonis olid salvestatud järgmised kontaktid xxx G telefoninumber ja „Petr-avto wkola“ ehk P.Ki telefoninumber. Kõnede eristusest nähtub, et 04.08-19.08.2015 on toimunud telefonivestlused Abdullajevi ja Ki vahel 9 korda, viimane kord - 18.08.2015 kell 12.06 vahetult pärast sõidueksamit K helistas Abdullajevile (sama palju oli kõnesid Abdullajevi ja xxx vahel, tõend 111). Seega ei leia kinnitust Abdullajevi ütlused selle kohta, et helistas Kile ainult 2 korda. GA ei saanud sõidueksamil läbi 17.07.2015, siis telefoni teel oli ühendus Kiga ja ARIS väljatrüki kohaselt GA sooritas eksami 18.08.2015.a. (tõend 114). Vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi Ki märkmikku: kuupäeval 18.08 kell 10.15 „B“, telefonis JT, IL ja VKu telefoninumbrid. P.Ki osas on kriminaalmenetlus lõpetatud 06.10.2016 (tõend 158). Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate M.M ja P.Ki ütlustes. Seega kindlaks on tehtud ahela järgmised lülid: Abdullajev – K – M. Üheselt on tuvastatud sõiduõpetaja Ki poolt raha üleandmine eksamineerijale M.Mle, raha üleandmine on fikseeritud 14 jälitustegevuse käigus ning mõlemad – K ja M raha üleandmise fakti kinnitasid. Raha üleandmine toimus G.Abdullajeva huvides. Eelpooltoodud omavahel haakuvate tõenditega on E.Abdullajevi väited ümber lükatud: kõnede eristuse kohaselt toimus rohkem kui 2 telefonivestlust Ki ja Abdullajevi vahel; M kinnitas raha vastuvõtmist, seega Abdullajevi poolt süü eitamine jääb paljasõnaliseks. E.Abdullajev tuleb süüdi mõista

§ 298lg 1 järgi altkäemaksu andmises.

Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja tegutses tahtlikult. Riho Lepikule esitatud süüdistust kinnitavad prokuröri arvamusel süüdistusaktis märgitud tõendid nr. 1-31 ja 123-

1. Kohus peab vajalikuks märkida järgmist: kohtule esitatud tõenditest selgub, et esialgselt, kriminaalmenetluse algstaadiumis ei küsitud Maanteeametist andmeid eksamineerija R.Lepiku kohta. R.Lepiku telefonis olid kontaktid: I, OG ja V (K) /tõend 133/. 19.01.2017 kohtuotsusega on NK süüdi tunnistatud altkäemaksu andmise katses B huvides, kuid Lepikule selles episoodis süüdistust esitatud ei ole. Samuti Kle esialgses kahtlustuses ei inkrimineeritud nn „S“ episoodi. Küll aga tekkis see episood 18.12.2015 K teistkordsel kahtlustatavana ülekuulamisel, kui K oli kaks kuud vahi all viibinud. Kohus möönab, et viibides vahi all (K viibis vahi all kaks kuud ja seejärel ta vabastati ja kriminaalasi lahendati kokkuleppemenetluses) on isik teatud surve all ning vahi all viibimise ajal antud ütlusi tuleb väga hoolikalt kõrvutada teiste tõenditega, eriti kui esialgses kahtlustuses nimetatud episood puudub. 22.10.2015 oli kinnipeetud AK, tema telefonideks on märgitud xxxxxxxxx, xxxxxxxx on ära võetud jope taskust raha 340 eurot (mõned andmed eksami toimumise kohta DI, KS, JT), rahakotist 400 eurot (kokku 740 eurot). 22.10.2015 läbiotsimisprotokolli (tõend 66) kohaselt AK elukohast leiti seifist raha 3000 eurot, sektsioonkapist metallkarbis raha 1600 eurot, millest 300 eurot eraldatud lipikuga, millel kirjutatud „27.10-9.00 О “М” xxxxxxxx К от Иры» ja kalkulaatori all metallkarbis raha summas 1250 eurot (kokku 5850 eurot). Vaatlusprotokollis märgitud raha kokku 5750 eurot (tõend 72). AK märkmikus on kuupäeval 04.09.2015 märge „S N „A“ xxxxxxxx 15.45 N „M“ ARK nool kellaajale 14.00 (eksam algas 04.09.kell 16.12) (tõend 71). AK telefonis on salvestatud järgmised telefoninumbrid: A A, V, M, P, J, (puudub Riho Lepiku telefon). Tunnistajana kohtus 16.01.2018 ülekuulatud A.S seletas, et lõpetas autokooli 2015.veebruaris, oli 2-3 korda sõidueksamit tehes läbikukkunud, eksamineerijad olid erinevad, üks nendest oli naine. Ei mäleta sõidueksami marsruute, need olid erinevad. Hea tuttav DZ soovitas talle head sõiduõpetajat A, kellega sõitis 10-15 tundi. Viimasele eksamile pani ise ennast kirja, kui Aga sõitis. A ütles, et kui saab raha makstud, siis on võimalik, et eksamineerija pigistab silma kinni väiksematele rikkumistele. Ta varem seda ei teadnud ja maksis umbes 300 eurot, sai aru, et raha on eksamineerija jaoks. Väiksemad rikkumised tema arvates on sõit väiksema kiirusega või ei saa kohalt ära. A ütles, et tõsiste rikkumistega eksamit ei saa sooritada, siis raha tagastatakse. Eksami päeval ta sõitis Aga Mustamäele, Maanteeameti platsil A seletas veel ringteel sõitmise põhimõtteid, pärast eksamit ta pidi Ale helistama. Eksami marsruuti ei mäleta, tegi harjutusi, valgusfooriga ristmikul seiskus auto mootor ja kaldteel jäi hätta möödasõidul, parkimine lõpus õnnestus teisel korral. Eksamineerija rääkis pärast eksamit puudustest ja ütles, et läks hästi. Helistas pärast eksamit Kle ja rohkem kohtunud ei ole. A.S pealtkuulatud kõnedest nähtub alljärgnev (tl 45): 06.07.2015 kell 18.29 ja järgmisel päeval DZ helistab Kle, lepitakse kokku kohtumine (puudub info, et Z oleks teinud sõidueksamit tasu eest). 30.07.2015 S helistab Kle, ütleb, et D andis telefoninumbri, soovib võtta sõidutunde, lepitakse kokku kohtumine. Järgmine kõne toimub 28.08.2015, räägitakse kohtumisest ja eksamist, mis 15 toimub 04.09.
2. Kokku saadakse 03.09.2015 ja seejärel 04.09.2015 kell 16.33 helistab S Kle ja teatab, et tegi eksami ära, K räägib pudelist, mis S nüüd võlgu on ja talvisest sõidust. Seega pealtkuulatud kõnedes puudub süüdistust kinnitav info. A.S telefonis asusid K ja Z kontaktid, 04.09.2015 kell 13.32 on Zadorožnõi edastanud Sle sms, milles kirjas kaks K telefoninumbrit, seejärel kell 17.31 04.09.2015 on kõned toimunud S ja Z vahel (tõend 126) (kuivõrd varem oli S Kle helistanud, jääb arusaamatuks, miks oli vaja uuesti telefoninumbreid küsida, kas vahepeal kaotas numbrid ära või võttis kasutusele uue telefoni, kuid antud info ei ole määrava tähtsusega, kohtu märkus). A.S suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud 06.10.2016 (tõend 172). Endine eksamineerija JT kinnitas altkäemaksu andmise-võtmise skeemi, on võtnud raha Klt, kuid T ütlused ei puuduta Lepikut (see on Ji episoodi tõend, kohtu märkus). ARISe väljatrükid G, K (tema suhtes lõpetatud kriminaalmenetlus 2016.a.aprillikuus), Je (kriminaalmenetlus lõpetatud oktoobris 2016), S (kriminaalmenetlus lõpetatud oktoobris 2016), F (nüüd P, kriminaalmenetlus lõpetatud 15.11.2016) poolt eksamite soorituste kohta ei kinnita konkreetselt Lepiku tegutsemist. MO ARISe väljatrükk, temale 19.10.2015 matkimiseks üle antud sularaha kupüüride vaatlus (protokoll koostatud alles 23.10.2015, tõend 149) ja PPi kinnipidamise protokoll 22.10.2015 kell 15.10 tõendavad K tegutsemist, kuid mitte Lepiku käitumist. Kusjuures matkimiseks üleantud sularaha kupüürid (tõend 149) ei ühti Pilt leitud sularaha kupüüridega (tõend 152). Jah, K kinnitas, et sularaha kupüürid võis segamini minna, kuid matkimise mõte antud juhul ei realiseerunud täies hiilguses ning leidis kinnitust asjaolu, et K sisuliselt kasvõi mingiks ajaks omastas õpilastelt saadud raha. Kohus uuris kaitsja poolt esitatud kirjalikke tõendeid: sõiduki ja korteri läbiotsimise määrused ja protokollid, vastused pankadest, konto vaatlusprotokoll (alates 2009 kuni 02.06.2015), need süüdistust ei kinnita: läbiotsimisel ei leitud midagi. aha ei ole liikunud ei S kontol ega Lepiku kontol. 25.02.2016 koostatud vaatlusprotokolli kohaselt (tõend 5) A.S (ja veel A.S ja J.S) kontodel kajastuvad sularaha väljamaksed ja muud tehingud ei ole seostatavad altkäemaksu maksmisega sõidueksami positiivse läbimise kindlustamiseks. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-131-13 kohaselt isikulisest tõendiallikast pärineva teabe osaliselt ebausaldusväärseks tunnistamine võimaldab tõstatada tõsiseid kahtlusi samast tõendiallikast pärineva teabe tõelevastavuse kohta tervikuna. Kahtluste olemasolu iseenesest ei tähenda, et sellised ütlused tuleks tõendikogumist automaatselt kõrvale jätta ka osas, milles vastuolud puuduvad, vaagimata seejuures kriminaalasja eripära. Ütluste osaline arvestamine võib kõne alla tulla eeskätt siis, kui ütlused tervikuna puudutavad mitut kuritegu ja diametraalsed vastuolud ilmnevad pelgalt ühe või mõne teo osas. Kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Varasema praktika kohaselt oleks tulnud sellised ütlused tõendikogumist tervikuna välja jätta. Ütluste seda osa, milles vastuolud puuduvad, tuleb aga kohtul KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnata kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt. Samas jäi Riigikohtu kriminaalkolleegium varasemates lahendites väljendatud seisukoha juurde, et kohtuotsuse rajamine isiku nendele ütluste osadele, milles ilmnevad diametraalsed vastuolud, on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Tunnistaja või süüdistatava ütlused on võrdsed tõendid, mõlema ütlused tuleb kõrvutada teiste tõenditega ja kontrollida usaldusväärsust. Kui puuduvad teised kindlad tõendid, mis kinnitaksid tunnistaja ütlusi, ei saa automaatselt lugeda tunnistaja ütlus usaldusväärseks ainuüksi seepärast, et tunnistajat on hoiatatud või ei ole tuvastatud motiiv, miks ta peaks valetama. Hinnates käesolevas menetluse raames 2017.a.detsembrikuus kohtus tunnistajana ülekuulatud AK ütlusi märgib kohus, et need on muutunud, ühe asjaolu kohta on K rääkinud erinevat juttu, vastuolude kõrvaldamiseks on kohus avaldanud K poolt 23.10.2015 ja 18.12.2015 antud ütlused, 16 kuid vastuolud jäidki kõrvaldamata. Ühe ja sama asjaolu kohta on K andnud erinevaid vastuseid, S eksamiga seoses ta pigem selgitas oma üldist käitumist, kui kinnitas nimetatud üksikjuhtumiga seotud asjaolusid. Üldise pildi loomine aga ei kinnita konkreetse kuriteo toimepanemist. Seoses ütluste usaldusväärsuse kontrollimisega esitati kohtule K kahtlustatavana ülekuulamise protokollid ja nendest nähtub, et 23.10.2015 K võttis omaks O, G ja Si episoodid (ei olnud kahtlustust Lepikule pistise andmises, tõend 77). 18.12.2015 ülekuulamisel lisandus „S-Lepiku“ episood. Allpool toodud K vastused toovad esile sellised vastuolud, et kohtu hinnangul tuleb tema ütlustesse suhtuda väga kriitiliselt, samale küsimusele erinevate vastuste andmine seab K ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. 13.12.2017 kohtuistungil ristküsitlusel K vastas alljärgnevalt: ”ma ei suuda meenutada praegu, aga ilmselt tulin varem kella 9ks läksin läbi kõik autod, vaatasin läbi kõik perekonnanimed… Täpselt ei mäleta, kuid ma kindlasti käisin autod läbi. Kui õpilane viibis seal, käisime koos. Kui N veel ei olnud, käisin üksinda läbi. K: kas enne eksamit te eksamineerijaga ka kohtusite? V: Ei K: Kunas te eksaminaatoriga rääkisite sellest, et Nt tuleb aidata võimalusel? V: Vahetult enne eksamit V: Jah, kuid kuidas öelda, Riho ei armastanud eriti kontakteeruda K: Kas teil enne oli mingisugune ettekujutus Rihost, tema iseloomust, võis talle niisuguse ettepanekuga üldse ligineda? V: Ausalt öeldes, ei ole soovitatav. Riho võttis väga karmilt vastu. Ma ei tea, kuidas ülejäänud, mina üritasin mitte kontakteeruda eriti K: kas peale N eksamisõitu te kohtusite tema eksamit vastu võtnud eksaminaator Rihoga? V: Kohtusin raha üleandmise jaoks K: Kas sama päev, kui N eksam? V: Ei mäleta K: Millal ja kus te raha Rihole üle andsite? V: Millal, ei oska öelda, kuid andsin ARKi platsil K: Kas see oli samal päeval või järgmisel päeval või kunas? V: Ei mäleta K: Kas sõidu arutamine, et A sõitis hästi, millal see toimus või seda ei toimunud? V: Peale eksamit K: kas te arutasite, kuidas A sõitis? V: kui andsin raha üle, ütles ta ainult, et hästi ja ma ei loe seda hästi. Ma ei hinda seda kontaktiks. See ei ole pikem dialoog K: Kas te olete Riho poole taoliste palvetega varem pöördunud? V: Ei“. Samuti K kinnitas, vastates kohtu küsimustele, et isik, kelle kaudu tema juurde tuli S, ei läbinud eksamit raha eest. Kohus leiab, et K ütlusi ei ole üldse võimalik tõsiselt võtta, nii palju vastuolusid nendes esineb: diametraalses vastuolus olevad ütlused tuleb tõendikogumist välja jätta. AK andis esmaseid ütlusi, viibides kohtueelses menetluses vahi all alates 22.10.2015 kuni 21.12.2015, seejärel lahendati tema kriminaalasi kokkuleppemenetluses, st ei saa välistada teatud ütluste andmist vastukaaluks vahi alt vabastamisele. K ütlused kohtus osutusid kohtueelses menetluses antud ütlustest nii erinevateks, et prokurör isegi esitas kohtuliku arutamise käigus Jile uue süüdistuse, sest K ütluste kohaselt raha andis hoopis Ji ema, mitte J ise. S ja K vahelistest kõnedest ei ole võimalik välja lugeda või aru saada, et räägitakse raha eest eksami sooritamisest. Ei ole tõendatud sularaha liikumine vahetult enne eksamit. Ei ole jäädvustatud eksamit ennast, et oleks võimalik kindlaks teha, et S tegi selliseid vigu, milliste alusel oleks pidanud eksami negatiivseks lugema. Ei ole jäädvustatud raha üleandmise fakti. Ei ole R.Lepikult midagi kahtlast äravõetud ega leitud. 17 Kohus asub seisukohale, et K ütlustele (mis on sisuliselt ainuke tõend ja tekib nn sõna-sõna vastu olukord) ei ole võimalik rajada süüdimõistvat kohtuotsust. Kohus ei nõustu prokuröri arvamusega, et mõningad ebatäpsused ei muuda ütlusi ebausaldusväärseteks. Need mõningad ebatäpsused on viinud uue süüdistuse esitamiseni kohtuliku arutamise käigus, prokurör on jaatanud K vabadust oma ütlusi muutma ning ei ole arusaadav prokuröri poolt vaidlustes esitatud loogika, et K ei olnud kommet õpilastelt saadud raha jätta endale. Prokurör on soovinud tõendada üldist skeemi, kuidas sõiduõpetajate poolt altkäemaksu üleandmine toimus. Kohus asub seisukohale, et üldine skeem ei tõenda kuidagi igat üksikjuhtumit. Iga kuriteoepisood vajab eraldiseisvat tõendite kogumit (või ühte usaldusväärset tõendit). Modus operandi kehtib ainult sama isiku analoogses olukorras käitumise kohta. Ei ole võimalik tõendada erinevate isikute käitumist ühes asutuses üldiselt võib olla kehtinud käitumismalliga. Z soovitas Sl õppida K juures, K tõi S eksami päeval liiklusregistri juurde, seda ei ole vaidlustatud. S kinnitas, et andis Kle raha eksami eduka sooritamise eest, pärast eksamit helistas Kle ja teatas, et tegi eksami ära. K ütlustest nähtub, et kas samal päeval või ühel järgmisel päeval nägi ta Lepikut liiklusregistri läheduses väljas ja andis üle 160 eurot S eksami eest. Lepik eitab raha vastuvõtmise fakti. K ei oska täpsustada, millal täpselt ta raha Lepikule üle andis, teiste tõenditega (näiteks videosalvestusega, nagu M puhul, kus tõepoolest esines „käepigistus“, mille kaudu andis K raha üle) ei ole K ütlused kinnitatud. Prokurör on soovinud tõendada üldist skeemi, kuidas raha üleandmine eksamineerijatele on toimunud, kuid üldist skeemi ei ole võimalik kasutada tõendina igal konkreetsel juhul. Oletuste ja arvamuste põhjal ei ole võimalik isikut konkreetses teos süüdi mõista. AK kodust leiti märkimisväärne summa sularaha - 5850 eurot ja kinnipidamisel võeti ära 740 eurot, kokku valdas kinnipidamise hetkel K sularaha summas 6590 eurot. K selgitas kõikidele õpilastele, et ainult väikestele vigadele pigistatakse silm kinni, tõsisema vea puhul raha ei aita. Kohtu arvates on reaalne võimalus, et kogu õpilaste poolt antud raha võis K jätta endale, mida kinnitavad kodust leitud suuremad summad sularaha. Oleks vähemalt kergemeelne eeldada, et altkäemaksuandja on kindlasti aus inimene, kes ilmtingimata annab kogu raha edasi eksami vastuvõtjale. K teenis altkäemaksu vahendamise pealt ning ei ole välistatud, et võis kogu õpilastelt saadud raha endale jätta. Ei ole välistatud, et ta jättis õpilastele mulje, et eksami eest tasutakse, tegelikult lootis sellele, et õpilane sooritab eksami edukalt ise. Siinkohal erineb kohtu arvamus prokuröri arvamusest, kes leiab, et Kl ei olnud kommet õpilastelt saadud raha omastada. Et tal kodus leidus suur summa sularaha ja ühel oli lipik „..К от Иры“ ja S samuti kinnitas, et raha jäi K kätte uue eksami sooritamise jaoks, tõendab just nimelt seda, et Kl oligi komme õpilastelt saadud raha omastada. Olt saadud kupüürid ei liikunud edasi eksamineerijale, viimaselt võeti ära teised rahakupüürid. Peale selle K võttis alati pool rahast (320:2=160) endale ning suur summa sularaha kodus kinnitab just nimelt asjaolu, et K võis omastada õpilastelt saadud raha. Antud juhul ei ole Lepikule raha üleandmise fakti usaldusväärsete tõenditega tuvastatud ning kui Slt see raha Kle laekus, võis K ära kasutada olukorda, et õpilane läbiski eksami, sõites hästi. Prokuröri arvates Lepiku süü on tõendatud O juhtumiga, kuid selles episoodis koheselt pärast eksamit K andis raha Pile. Millal K väidetavalt andis raha Lepikule, ei suutnud K meenutada: kas sama päev või sellel nädalal. Samuti märgib kohus ka seda, et süüdistuses ei ole nimetatud ühte olulist KrMS § 62 loetletud tõendamiseseme asjaolu – kuriteo toimepanemise kohta Lepiku episoodis, ehk nimetamata on jäänud ja ei ole Lepikule etteheidetud väidetava altkäemaksu üleandmise koht. Koosmõjus K oletuslikke ja umbmääraste ütlustega etteheidetava kuriteo toimepanemise koha nimetamata jätmine moodustab olulise puuduse esitatud süüdistuses. K istus kaks kuud karistusest ära, ta on tunnistanud korduvat altkäemaksu andmist, temalt leiti suur summa raha, sellistel asjaoludel ei pea kohus võimatuks, et tunnistaja võib eksida tahtmatult (ajades 18 teiste episoodidega segamini, sest neid oli päris mitu) või tahtlikult rääkida raha andmisest. Jah, Lepik teretas Kt, kuid mitte midagi enamat tuvastatud ei ole. Üleandmise fakti ei ole fikseeritud. 15.04.2016 jälitusprotokoll (tõend 27) koostati 9 kuud hiljem ilmse süüdistatava kallakuga, videosalvestus puudub, seega puudub võimalus kontrollida, kas jälitusprotokoll vastab tegelikkusele. Kui protokoll koostati 9 kuud hiljem, siis tekib küsimus, mille alusel see koostati, kui kohtule videosalvestust esitatud ei ole. Pealtkuulatud kõnesid sisaldav jälitusprotokoll on kontrollitav kõnede salvestuste järgi. Antud juhul on koostatud jälitusprotokoll sõiduauto liikumise kohta, mis ei ole kontrollitav videosalvestuse puudumise tõttu. Esitatud tõendite pinnalt jääb arusaamatuks, millal selgus, et S eksami videot ei ole. Kust tuleneb, et video ei ole säilinud? Võib olla video on olemas, aga tõendab Lepiku süütust? A/N ja Ji videod saadeti uurijale alles 02.05.2016 (24.03.2017 vaatlusprotokoll, tõend 29). Kohus on tunnistanud 15.04.2016 koostatud jälitusprotokoll lubamatuks seetõttu, et see ei ole kontrollitav, ei ole võimalik hinnata kas S tegi eksamil palju vigu ja eksam oleks tulnud lugeda mittesooritatuks. Kiiruse märkimine „umbes“ ja sõnade „umbes, kiirelt, hetkeks, mitu minutit, veidi üle, pikalt“ kasutamine on ebamäärane, tegemist on protokolli koostanud isiku subjektiivse hinnanguga ja eksitava arvamusega, mida ei ole võimalik kontrollida ja kasutada tõendina kriminaalasjas süüdi tunnistamiseks. Eksami videosalvestus puudub, kohtul ei ole võimalik hinnata, kas S eksis sõidueksamil, kui eksis – kas viga oli tõsine. Prokurör vaidlustes ei väida, et kõik S minetused sõidueksamil on kindlasti käsitatavad tõsiste vigadena. Jääb mõistmatuks, kuidas on siis võimalik väita, et S sõidueksamit ei sooritanud. Kohus asub seisukohale, et 15.04.2016 koostatud jälitusprotokoll on koostatud hiljem eesmärgipäraselt. Kusjuures esitatud tõenditest ei ole selge, millal selgus, et videosalvestus puudub, selles osas ei ole kohtueelse uurimise ja tõendite kogumise käik jälgitav. Protokoll on sügavalt subjektiivne ja süüdistatava kallakuga, sest sisaldab ainult S poolt tehtud vigu. Protokoll ei saa olla objektiivne, kui on kirjeldatud kellegi kõrvaltvaataja hinnangut sõidukiirusele ja viited mõne aja jooksul ristmikul seismisele ilma, et oleks ajavahemikku mõõdetud. Ei ole võimalik rajada süüdimõistvat kohtuotsust kellegi subjektiivsele hinnangu alusel, see ei ole aus kohtumenetlus. Igasugune kõrvaldamata kahtlus tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks, ei ole võimalik ühele ebausaldusväärsele tõendile süüdimõistvat kohtuotsust üles ehitada. Seega kõiki tõendeid kogumis hinnates ei ole võimalik kindlalt tuvastada, et üldine skeem toimis kõikide süüdistatavate puhul: raha üleandmine ei ole tõsikindlalt tõendatud, S poolt sõidueksamil tehtud vead ei ole kontrollitavad ja ei olnud sellised, mis ilmtingimata tingiksid eksami mittesooritatuks lugemist. Seega, kui on jäänud põhjendatud kahtlus, et R.Lepik käitus eksamit vastu võttes õigesti, ei ole alust rääkida süüdi mõistmisest. Prokurör vaidlustes väitis, et kolmes olulises aspektis on Lepik kohtule valetanud ja ennastõigustavatele ütlustele kohtuotsust rajada ei saa. Kohus ei nõustu sellega, et Lepik on valetanud, tema ütlused on veenvad, nende siiruses veendus kohus vahetult kohtuistungil. Et S ARIS raportisse ei ole vigu kantud, ei tähenda, et need vead tingimata olid, videot ei ole ju kohtule esitatud. Enamgi, kui videot eksamist kohtule esitatud ei ole, on kohtul alust arvata, et seda videot ei saagi süüdistust kinnitava tõendina esitada, sest seal puuduvad eksimused ja vead, eksam oli sooritatud tõsiste vigadeta. Tegemist on kinnitamata kahtlusega, sest menetluse alguses puudus info nii Lepiku kui S kohta. Seega jõuab kohus järeldusele, et nn S episoodis altkäemaksu andmise-vahendamise-võtmise ahel ei ole tõendatud, viimane lüli puudub. Kokkuvõtvalt: AK ebausaldusväärsed (mis ajas muutuvad vastavalt olukorrale) ütlused, eksamivideo puudumine ja teiste süüdistust kinnitavate tõendite puudumine – need on asjaolud, milliste hindamisel 19 jõuab kohus seisukohale, et Riho Lepiku süü esitatud süüdistuses tõendatud ei ole. Otsust ei ole võimalik rajada oletustel, prokurör on üldise käitumise skeemi äranäitamisega püüdnud süüdistust tõendada. Meelevaldne on prokuröri vaidlustes esitatud etteheide, et kohus kavatseb rajada otsuse süüdistatava ennastõigustavatele ütlustele. Ennastõigustavatel ütlustel kohtuotsust ja rajatagi, vaid kohtuotsus põhineb tõendite kogumil, milline R.Lepiku süüd üldse ei kinnita. Ka väide, et SMS saatmiseks kõnekaarti xxxxxxxx võis kasutada ainult Lepik, on prokuröri meelevaldne oletus, mis on tuletatud välistamise meetodil. Kohus on tunnistanud lubamatuks prokuröri poolt kohtule esitatud sideettevõtjalt saadud andmete protokolli, mis koostati kohtumenetluse ajal prokuröri loal. Samuti arusaamatu on järgmine prokuröri loogika: Kl tekib õigus nõuda kokkuleppemenetluses tehtud otsuse ülevaatamist juhul, kui R.Lepik õigeks mõistetakse, mistõttu K ütlused on usaldusväärsed. Süüdimõistvat kohtuotsust saab teha ainult siis, kui süü on ümberlükkamatult tõendatud. Varasem kohtuotsus, millega kokkuleppemenetluses K süüdi mõisteti, ei ole Riho Lepiku süüd kinnitav tõend. Kriminaalmenetluses ei otsustata, kas kahtlustatav on tõenäolisemalt süüdi või süütu, vaid inimest saab kuriteos süüdistada ainult siis, kui kuriteo toimepanemine on nii kindlalt tõendatud, et selles ei jää mõistlikku kahtlust. KrMS § 7 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Süüdimõistev otsus langetatakse ainult siis, kui süü on ümberlükkamatult tõendatud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjades sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus kahtlustatava kasuks, mitte aga teha kahtlustatavale kahjulikku otsust vastuoluliste või puudulike tõendite alusel. Kohus jõuab järeldusele, et Riho Lepik tuleb temale esitatud süüdistuses tuleb õigeks mõista. Karistus

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus peab otsuses põhistama vangistuse mõistmist, kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi. Kohtu eesmärk karistuse mõistmisel on mõjutada süüdistatavat selliselt, et ta edaspidi hoiduks süütegude toimepanemisest. Kohus arvestab, et M.Vaarmetsa ja E.Abdullajevi puhul kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Karistusregistri õiendist nähtuvalt süüdistatavatel puuduvad kehtivad kriminaalkaristused. Süüdistatavatele M.Vaarmetsale ja E.Abdullajevile inkrimineeritud kuriteo eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. 2014.a kehtinud

§ 295lg 1 nägi ette karistusena rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse.

Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süü suurust, süüdistatavate isikut, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Vaarmetsa ja Abdullajevit võib karistada rahalise karistusega sanktsiooni keskmäära lähedases suuruses. Tulenevalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06, p 16). Kohus asub seisukohale, et arvestades kuriteo toimepanemisest möödunud ajavahemikku, mis on mõõdetav aastates (kõne alla võib tulla isegi mõistlik menetlusaeg), kuriteo toimepanemisest saadud kasu suurust (mis on väike) ja teo tehiolusid, võib rahalise karistuse mõlema süüdistatava suhtes jätta täielikult täitmisele pööramata. Karistuse mõistmisel arvestab kohus sedagi, et süüdimõistmisega kaasnevad märkimisväärsed menetluskulud. Menetluskulud 20 KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Seega tuleb riigieelarve vahenditest hüvitada R.Lepiku poolt valitud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulud valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kriminaalasjas on süüdistatava Lepiku poolt valitud kaitsjale makstud tasu kokku summas 16 425 eurot (vt õigusabi aruanne ja arve). Kohtu hinnangul on arved osutatud õigusabi eest esitatud mõistliku suurusega. RKKKo on lahendis nr 3-1-1-60-14 märkinud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb kohtul silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Seejuures on kohtul kaalutlusruum, hindamaks tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata (vt RKKKo 3-1-1-99-11, p-d 9–12). Kohus möönab, et ettevalmistus üldmenetluse istungiks eeldab kogu kriminaaltoimiku, nii prokuröri kui kaitsja enda tõendite läbivaatamist, väljakirjutuste tegemist, isikuliste tõendiallikate puhul küsimuste ettevalmistamist jms. Kohus ei leia, et kaitsja poolt istungi ettevalmistamiseks kulutatud aeg oleks paisutatud. Ajakulu, mis puudutab osalemist eel- ja kohtuistungitel on kaitsja kajastanud korrektselt. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaitsja poolt õigusteenuseks kasutatud aeg on põhjendatud, kriminaalasi ei ole kohtu hinnangul oma olemuselt lihtsakoeline. E.Abdullajevilt ja M.Vaarmetsalt tuleb KrMS § 175 lg 1 p 4,9; 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 750 eurot ja määratud kaitsja tasu. M.Vaarmetsalt kuulub väljamõistmisele kaitsjatasu kokku summas (144+72+1320+816+336+390=) 3078 eurot. E.Abdullajevilt kuulub väljamõistmisele kaitsjatasu kokku summas (144+72+1368+696+384+750=) 3414 eurot. KrMS §§ 313 lg 1 p 7, 417, 423 ja 424 alusel annab kohus võimaluse tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid KrMS § 126 alusel otsustab kohus asitõendite osas tarvitusele võetavad meetmed: AK elukoha läbiotsimisel ära võetud 2015. aasta kalendermärkmik ja sedel kirjega „27.10 – 9.00 3.2 O «М» xxxxxxxx К от Иры» tuleb anda üle Harju Maakohtu menetluses oleva kriminaalasja nr 1-18-919 juurde (AJi suhtes eraldatud kriminaalasi); PKi ja VKu kalendermärkmikud tuleb neile tagastada; Meelis Vaarmetsa kinnipidamisel ära võetud Tele2 SIM-kaart tuleb hävitada; Salvestised, failid ja lisad CD ja DVD-plaatidel tuleb jätta kriminaaltoimiku juurde. PPA KKP KOKB andmehoidlas asuvad salvestised: AJilt ära võetud IT-seadmete koopiafailid tuleb säilitada andmehoidlas, lõplik otsustus võetakse vastu eraldatud kohtuasja nr 1-18-919 raames; Meelis Vaarmetsalt, Eldar Abdullajevilt ja Riho Lepikult ära võetud IT-seadmete koopiafailid tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Koos käesoleva kriminaalasja alustamise ajendiks oleva kuriteoteatega edastas Maanteeamet PPA-le 200 eurot, millise MM Maanteeameti juhtkonnale üle andis (SA tõendid 2 ja 4). 200 eurot pakuti eksamineerija MMale pistisena 04.12.2013.a. Tegemist on seega kuriteo vahetu objektiga, mis kuulub

§ 83lg 2 ja § 301 alusel konfiskeerimisele.

Kohtu arvates on võimalik käesoleva asja raames otsustada nimetatud raha üle, ei ole vajalik nimetatud küsimuse lahendamise üleandmine kriminaalasja nr 1-18-919 juurde. Juhindudes KrMS §-dest 175, 179, 180, 309 lg 2 ja lg 3, 315, 318, 319 kohus otsustas: 21 Õigeks mõista Riho Lepik

§ 294lg 1 järgi esitatud süüdistuses.

Süüdi tunnistada Meelis Vaarmets

§ 295

lg 1 (alates 01.01.2015 kehtiv

§ 296

lg 1) järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 250 miinimumpäevamäära ulatuses, so 2500 eurot.

§ 68

lg 1 kohaselt arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03.-05.11.2015, so kolm päeva, mis ümberarvestatult rahalise karistuse päevadeks moodustab 9 päevamäära, kandmisele jääks rahaline karistus 241 miinimumpäevamäära, so 2410 eurot.

§ 73

lg 1 kohaselt karistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui Meelis Vaarmets 1-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 kohaselt katseaja alguseks on 19.04.2018.a.

Süüdi tunnistada Eldar Abdullajev

§ 298

lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 250 miinimumpäevamäära ulatuses, so 2500 eurot.

§ 73

lg 1 kohaselt rahalist karistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui Eldar Abdullajev 1aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 kohaselt katseaja alguseks on 19.04.2018.a. Kr

MS § 175 lg 1 p 4,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Eldar Abdullajevilt riigieelarve tuludesse menetluskulud: kaitsjatasu 3414 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Meelis Vaarmetsalt riigieelarve tuludesse menetluskulud: kaitsjatasu 3078 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 eurot. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Luminor Pank. KrMS § 159 lg 3 alusel makseinfo menetluskulude tasumiseks lisatakse kohtuotsusele eraldi dokumendina. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Hüvitada riigieelarve vahenditest Riho Lepiku poolt valitud kaitsjale makstud tasu summas 16 425 (kuusteist tuhat nelisada kakskümmend viis) eurot. Asitõendid kohtuotsuse jõustumisel: - AK elukoha läbiotsimisel ära võetud

1. aasta kalendermärkmik ja sedel kirjega „27.10 – 9.00 3.2 О «М» xxxxxxxx К от Иры» - anda üle Harju Maakohtu menetluses oleva kriminaalasja nr 1-18-919 juurde; - PK sõiduauto läbiotsimisel ära võetud
2. aasta kalendermärkmik - tagastada PKile; - VKu sõiduki läbiotsimisel ära võetud
3. aasta ja
4. aasta kalendermärkmikud tagastada VKule; - Meelis Vaarmetsa kinnipidamisel ära võetud Tele2 SIM-kaart xxxxxxxxxxxxxxxxxxx– hävitada; - Salvestised, failid ja lisad, millised asuvad CD ja DVD-plaatidel - jätta kriminaaltoimiku juurde; Salvestised, mis asuvad PPA KKP KOKB andmehoidlas: - Andrei Jilt ära võetud IT-seadmete koopiafailid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo andmehoidlas – säilitada andmehoidlas, lõplik otsustus võetakse vastu eraldatud kohtuasja nr 1-18-919 raames; 22 - Meelis Vaarmetsalt, Eldar Abdullajevilt ja Riho Lepikult ära võetud IT-seadmete koopiafailid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo andmehoidlas - hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

§ 83

lg 2 ja § 301 alusel konfiskeerida ja kanda riigituludesse 200 eurot, millised on 29.03.2016 määruse kohaselt kantud Rahandusministeeriumi hallatavale PPA tagatiskontole nr EE932200221023778606 viitenumbriga 3100082116 Swedbank AS. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 19.04.2018. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav 10.05.2018.a. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakoht 28. juunil 2018. a otsusega : 1. Tühistada Harju Maakohtu 19. aprilli 2018 aasta otsus Riho Lepiku õigeksmõistmises

§ 294

lg 1 järgi ja tema kasuks menetluskulude, summas 16 425 eurot, Eesti Vabariigilt väljamõistmise osas. Uue otsusega: 1. Süüdi tunnistada Riho Lepik

§ 294

lg 1 järgi ja karistada rahalise karistusega 300 päevamäära, päevamäära suuruseks 15,20 eurot, so. summas 4560.00 ( neli tuhat viissada kuuskümmend) eurot. 2. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 180 lg 1 , § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Riho Lepikult Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna sundraha 750.00 (seitsesada viiskümmend) eurot. Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga rahalise karistuse ja menetluskulude tasumiseks edastatakse Riho Lepikule eraldi dokumendina. 3.

§ 175

lg 1 p 1 ettenähtud, valitud kaitsjale maakohtu menetluses õigusabi osutamise eest makstud tasu, summas 16 425.00 eurot jätta KrMS § 180 lg 1 alusel süüdistatava Riho Lepiku kanda.

1. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
2. Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt.
3. Süüdistatava Eldar Abdullajevi ja Meelis Vaarmetsa kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
4. Määrata Ahto Sirendi Advokaadibüroole seoses advokaat Ahto Sirendi poolt Meelis Vaarmetsale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks koos käibemaksuga 150.00 ( ükssada viiskümmend ) eurot. 23
5. KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista Meelis Vaarmetsalt Eesti Vabariigi kasuks apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulude katteks 150.00( ükssada viisküõmmend) eurot. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Meelis Vaarmetsale eraldi dokumendina.
6. KrMS § 185 lg 2 alusel mõista Eesti Vabariigilt välja apellatsioonimenetluses õigusabi osutamise eest makstud tasu hüvitamiseks Riho Lepiku ( ik: 37106210243) kasuks 600,00 ( kuussada) eurot. Kohtukoosseis / allkirjad / 24