Obsah (4)

§ 202§ 131§ 183§ 187

2-18-6838 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Vanemkohtujurist Anu Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 26. september 2018.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-6838

) § 206 lg 1 esimese lause kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Tulenevalt

§ 202

kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid.

§ 131

lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid.

§ 183

lg 1 kohaselt on eestkostja kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Muu hulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara.

§ 187

lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Avalduse kohaselt seati Harju Maakohtu 13.06.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-6838 M Z üle eestkoste ning eestkostja ülesandeid määrati täitma Tallinna linn Haabersti Linnaosa Valitsuse. Eestkoste lõpetamise või pikendamise M Z suhtes otsustab kohus mitte hiljem kui 13.06.

1. M Z on puudega vanaduspensionär. Kohtupsühhiaatrilisest ekspertiisi 17.05.2018 aktist nr 226 nähtub, et M Z´l esineb täpsustamata dementsus F
2. Isik ei ole võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Oma elu iseseisvalt korraldada ei suuda. Isiku vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid ja see suutmatus on kestev. Tsiviilasjas nr 2-18-6837 on kohtu 22.05.2018 määrusega Tallinna linna eestkostele määratud ka M Z poeg O Z, kes on sünnist saati teovõimetu ja olnud ema eestkoste all. Kuna ema jäi tervise tõttu voodisse ja ei ole suuteline hoolitsema oma poja eest, paigutati nad elama xxxx, et tagada neile inimvääriline elamine ja teenuste kättesaadavus. M Z ja O Z´i sissetulek ei ole nii suur, et tasuda hooldusteenuse, ravimite, korteriga kaasnevate kulutuste eest. Tallinna linn palus luba võõrandada eestkostetava M Z kinnisvara: korteriomand asukohaga xxxx. M Z´le määratud esindaja RÕA korras märkis oma arvamuses, et ärakuulamisel M Z sisulisi seisukohti ei andnud. Ei osanud öelda, kaua on xxxx elanud, kus varem elas ega ka seda, kus tulevikus elada soovib. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 17.05.2018 aktist nr 226 (ekspert M M) nähtub, et M Z´l esineb täpsustamata dementsus F
3. Isik ei ole võimeline oma tegudest aru 2 2-18-6838 saama ja neid juhtima. Oma elu ta iseseisvalt korraldada ei suuda. Isiku vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid, teostada valimisõigust. See suutmatus on kestev. Arvestades isiku viimase aja elukorraldust ning eelnevas eestkoste seadmise menetluses kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi käigus tehtud järeldusi võib teha prognoosi, et eeskostetav peab elupuhuselt elama hooldekodus ning ta ei saa hakata ise sihipäraselt osundatud korteriomandit elamiseks kasutama. Iseenesest on üldteadaolevaks ka asjaolu, et korteriomandi omamisega kaasnevad kulud, millised vähendavad eeskostetava vara väärtust. On võimalik asuda seisukohale, et nende kandmine on arvestades eeskostetava poolt igakuuliselt saadavat sissetulekut ebamõistlik. Tehing tuleb eestkostjal teha võimalikult kasumliku hinnaga. Esindaja palus anda Tallinna linna Haabersti Linnaosa Valitsusele luba eestkostetava M Z korteriomandi asukohaga xxxx võõrandamiseks ning müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks eestkostetava jaoks võimalikult kasumliku hinnaga. Kohus märgib, et eestkostja ülesannete teostamise ja kohustuste täitmise mõistes on eestkostetava hoolduskulude tasumiseks vajalike rahaliste vahendite saamiseks eestkostetavale kuuluva kinnisvara võõrandamise puhul tegemist tavapärase protsessiga, sest eestkostjal puudub kohustus oma vahenditest eestkostetava kulusid tasuda, kui eestkostetava enda vahenditest kulude tasumiseks ei piisa. Kuna käesoleval juhul on teada, et eestkostetava koju naasmine tema tervisliku seisundi tõttu ei ole tõenäoline, ei ole ka korteri väljaüürimine selles olukorras põhjendatud. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et korteri väljaüürimine on oluliselt suurema riski ja sugugi mitte kindlustatud tuluga ettevõtmine, samas kui müük tähendab reaalset ja kindlalt mõõdetava summa laekumist. Eeltoodust tulenevalt on mõistlik korter müüa. Korteri müümisel ei jää eestkostetava kanda ega vastutada korteri remont ning üldine heakord jms. Tulenevalt eelnevast ning tuginedes seejuures eelkõige asjaolule, et eestkostetava õigused ja huvid ei saa kahjustatud, rahuldab kohus avalduse tingimustega, mis on ära toodud käesoleva määruse resolutsioonis. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas eestkostetava esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 3