Obsah (7)

§ 444§ 367§ 174§ 163§ 177§ 178§ 317

2-18-108821 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 27. august 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-108821 Tsiviila

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus 1. IPF Digital Estonia OÜ ja D P (kostja) vahel 10.08.2017 sõlmitud laenuleping nr 3176295, millest tulenevaid kohustusi ei ole kostja kohaselt täitnud, ja kostjale 13.11.2017 saadetud teatis nõude loovutamise kohta OK Incure OÜ-le (hageja). Kohtu selgitused 2.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Siiski peab kohus seoses hageja viivisenõude osalise rahuldamata jätmisega vajalikuks selgitada järgmist.

1. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele kaasneb viivis maksetega hilinemisega krediidilimiidi intressi aasta- ja päevamäära alusel. Hageja selgitas seejuures, et ta lähtub viivise arvestamisel kolmekordsest seadusjärgsest viivisemäärast, tuginedes Riigikohtu 10.05.2016 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, s.o 0,066% päevas. Hageja palus seetõttu kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 139,44 eurot arvutatuna määraga 0,066% päevas ajavahemiku 04.12.2017 kuni 21.05.2018 eest põhivõlgnevuse summalt 1250 eurolt. Lisaks palus hageja välja mõista viivise alates 22.05.2018 kuni põhivõlgnevuse (1250 euro) tasumiseni määraga 0,066% päevas. 2 2-18-108821
2. Kohus selgitab, et viivise määraks on vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele laenulepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt krediidiandja (IPF Digital Estonia OÜ) poolt väljastatud (
3. a juuli) Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele kaasneb maksetega hilinemisega viivis krediidilimiidi intressi aasta- ja päevamäära alusel alates maksetähtpäevast kuni tegeliku maksepäevani. Fikseeritud intressi aastamäär on 45% ja fikseeritud päevamäär 0,13%. Kohus juhib tähelepanu, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist“ alusel (vt Riigikohtu 18.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Seejuures tuleks Riigikohtu arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus tsiviilasja nr 3-2-1-25-16, p 13). Maakohus juhib tähelepanu, et hageja viivise aastamäär 45% ning päevamäär 0,13% ületavad käesoleval juhul seadusjärgset viivisemäära enam kui kolm korda. Kohus rõhutab siinkohal, et viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine ei tähenda seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu 13.05.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15, p 14). Kohus leiab, et tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega VÕS § 42 lg 3 pst 5 tulenevalt ning VÕS § 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine.
4. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Riigikohus on seejuures selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24 ja 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt on hageja viivise nõue kohtu hinnangul põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgse viivisenõude osas perioodi 04.12.2017 kuni 21.05.2018 eest (põhivõla summalt 1250 eurolt) summas 46,30 eurot. Ülejäänud (s.o 139,44 eurot – 46,30 eurot = 93,14 eurot) osas jääb hageja viivisenõue rahuldamata. Lähtuvalt eeltoodust ja

§ 367

järgi mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka viivise protsendina põhinõudelt (s.o 1250 eurolt) alates 22.05.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 6. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest tulenevalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 53,69 eurot ja hagimenetluses tasutud riigilõiv 171,31 eurot. 7. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 94% ulatuses, peab kohus

§ 163

lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 94% ulatuses kostja ja 6% ulatuses hageja kanda. 3 2-18-108821 Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 211,50 eurot (s.o 225 eurost 94%). 8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

9.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 10. Lähtudes

§ 317

lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte toimetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 4