← Eesti

2-11-24312/153

Obsah (9)§ 178§ 193§ 116§ 120§ 124§ 100§ 101§ 96§ 106

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Kohtujurist Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht 24. september 2018. a. Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-24312 Tsiviilasi Alaealisele

§ 178

lg 2 sätestab, et kohus võib kindlaks määrata iga eestkostja ülesanded ja esindusõiguse ulatuse.

§ 193

lg 1 kohaselt kohus teostab järelevalvet eestkostja tegevuse üle.

§ 193

lg 2 sätestab, et kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks. Nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja vabastada. Tulenevalt

§ 193

lg-st 3 eestkostetava huvides võib kohus kõrvaldada eestkostja oma ülesannete täitmisest kuni tema vabastamise otsustamiseni.

  1. Tuvastatud asjaoludel 14.09.2011 määras kohus alaealise lapse A L V Ri eestkostjaks tema emapoolse vanaema R K (K, tlk 21). 15.02.2018 tsiviilasjas nr 2-11-24312 lõpetas kohus Ale määratud eestkostja R K eestkostja volitused lapse varahooldusõiguse osas, andes lapse eestkostja volitused varahooldusõiguse osas üle Tallinna linnale Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu kuni lapse täisealiseks saamiseni või lapsevanemate hooldusõiguse peatamise aluse äralangemiseni. Seega sai 15.02.2018 kohtumääruse alusel Tallinna linnast Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu lapse seaduslik esindaja lapse varahooldusõiguse osas, mis seisneb õiguses ja kohustuses valitseda lapse vara. R K jäid 15.02.2018 kohtumäärusega A eestkostja volitused lapse isikuhooldusõiguse osas kuni lapse täisealiseks saamiseni või lapsevanemate hooldusõiguse peatamise aluse äralangemiseni.
  2. Kohus märgib, et vanema õiguste ja kohustuste maht sõltub sellest, kas vanemale kuulub lapse suhtes hooldusõigus või mitte. Vaidlus puudub, et avaldajale kuulub 15.02.2018 kohtumääruse alusel A isikuhooldusõigus. Hooldusõigus tähendab

§ 116

lg 2 mõttes seda, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest, sh hoolitseda lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja lapse vara (varahooldus) eest ning otsustada lapsega seotud asju (otsustusõigus), samuti on hooldusõiguslik vanem

§ 120lg 1 järgi üldjuhul lapse seaduslik esindaja (esindusõigus).

Vanema isikuhooldusõigus hõlmab

§ 124

lg 1 ja § 126 lg 2 järgi mh vanema kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata, määrata tema viibimiskohta ja suhtlusringkonda. Hooldusõigusliku vanema õigus määrata lapse viibimiskohta ja suhtlusringkonda hõlmab mh ka vanema õigust määrata, kus ja kellega koos laps elab, ning see loob ühtlasi eeldused lapse kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks. Seega on avaldaja õigus ja kohustus last kasvatada, tema elu korraldada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Arusaadavalt vajab lapse isikuhoolduse teostamine kulutuste tegemist. 15. Avaldaja leiab, et A ülalpidamiseks Sotsiaalkindlustusametist avaldajale laekuv xxxx eurot kuus on ebapiisav summa lapse kasvatamiseks. Avaldaja palub määrata, et Tallinna linn (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu) kohustub tasuma alates 4

(8)01.03.2018.a R K kui eestkostjale isikuhooldusõiguse osas lapse ülalpidamiseks igakuiselt summa, mis moodustub kahekordse elatise miinimummäära ning lisaks puudega lapse toetusest PISTS § 6 lg 5 p-s 2 sätestatud määras (2018.a summas xxxx eurot).
  1. Sotsiaalhoolekande seadus § 4511 lg 1 sätestab, et asendushooldusteenust rahastatakse teenust saava lapse eestkostja ülesandeid täitva kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest või selle puudumisel rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest ning asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest. Sama sätte § 4511 lg 3 kohaselt peab lapse isiklike kulude katteks iga kuu tegema kulutusi keskmiselt xxxx euro ulatuses ja vähemalt xxxx eurot aastas. Lapse isiklike kulutuste all peetakse silmas toidu, riiete, riietuse, hügieenitarvete, hariduse, vabaaja, huvitegevuse tervise ja ravikulud (tlk 129, Nõmme LOV vastus).
  2. Kohus on tuvastanud tuginedes Nõmme Linnaosa Valitsuse 13.07.2018 esitatud vastusele (tlk 147), et käesoleval ajal A kulude katmiseks maksab riik Sotsiaalkindlustusameti kaudu eestkostetava lapse toetust xxxx eurot kuus ja lapsetoetust xxxx eurot kuus ehk kokku xxxx eurot kuus. Eelnimetatud vahendid on tagatud A ülalpidamiseks R K kui eestkostjale A isikuhoolduse osas. Lisaks saab A puudega lapse toetust summas xxxx eurot ja A isa poolt makstavat elatist xxxx eurot kuus (01.06.2018 avaldus, tlk 117 pöördel). Seega saab A enda ülalpidamiseks igakuiselt rahalisi vahendeid kokku summas xxxx eurot kuus.
  3. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 19. Avaldaja palub puudutatud isikult II välja mõista elatis, mis moodustub kahekordse elatise miinimummäära. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (RK: 7.02.2018 kohtuotsuse p 12, tsiviilasjas nr 2-15-15909). Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 järgi on alates

  1. jaanuarist 2018 töötasu alammäär 500 eurot kuus, millest ühe vanema kohta on elatise miinimummäär 250 eurot kuus.
  2. Kohus selgitas 12.09.2018 toimunud kohtuistungil, et lapse ülalpidamist on kohustatud andma mõlemad lapsevanemad. Vaidlus puudub, et A isa poolt makstav elatis on xxxx eurot kuus (01.06.2018 avaldus, tlk 117 pöördel). Kohus juhtis avaldaja tähelepanu, et kõrvuti lapse isaga on ka lapse emal lapse ülalpidamise kohustus, kuid seda ei ole avaldaja elatise hulka arvestanud. L-O R ülalpidamise kohutustust lapse suhtes reguleerib

§ 96

sätestades, et lapse ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. Seega on lapsevanemad kohustatud andma ülalpidamist ka siis kui lapsevanemate hooldusõigus on peatatud nagu käesolevas asjas. Juhul kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, tekib

§ 106lg 2 alusel vanavanematel oma lapselapse ülalpidamise kohustus.

Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada. Seega juhul kui lapse ema L-O R ei täida A 5

(8)ülalpidamiskohustust, tekib avaldajale R K oma lapselapse ülalpidamise kohustus (

§ 106lg 2).

  1. Kuivõrd lapse ülalpidamise kohustus on võrdselt mõlemal vanemal, siis lisaks isa panusele arvestab kohus ka ema panusega lapse ülalpidamisse. Seega arvestatakse A enda ülalpidamiseks igakuiselt rahalisi vahendeid kokku summas xxxx eurot (lapse toetust xxxx eurot, lapsetoetust xxxx eurot, puudega lapse toetus xxxx eurot, A isa poolt makstavat elatis xxxx eurot ning ema poolne elatis xxxx eurot). Isegi kui arvestada lapse ema panuseks xxxx eurot kuus, siis on lapse ülalpidamiseks saadav raha xxxx eurot kuus. Sellises määras saadav elatis on tunduvalt suurem kui avaldaja taotletav miinimumelatis kahe vanema peale kokku (s.o xxxx eurot
  2. a). Miinimum elatist ületavas osas tuleb avaldajal kohalikule omavalitsusele kulusid igakordselt tõendada, lapse ülalpidamiseks põhjendatud kulutuste korral on kohalik omavalitsus kohustatud kulutused hüvitama. Kulutuste hüvitamise korra (kuludokumentide esitamine mis kuupäevaks või mitu korda kuus, kuhu ja kellele, samuti tehtud kulude arutelude ja väljamaksete tegemise lepivad avaldaja ja kohalik omavalitsus kokku etteulatuvalt ja põhjendatud väljamaksed avaldajale peavad toimuma mõistliku aja jooksul lapse huve maksimaalselt arvestades st esimesel võimalusel). Laps ei tohiks jääda ilma kohesest rahalisest toetusest/hüvitusest kulude hüvitamise menetluse tõttu. Kulutuste hüvitamine mis ületab miinimumelatise suuruse võib toimuda nii etteulatuvalt kui ka tagantjärele kuludokumentide alusel. Kulutuste hüvitamine toimub lapse vajaduste põhiselt lähtuvalt ja arvestades avaldajale ühe lapsevanema (ema) ja riigi poolt igakuiselt tehtud väljamakseid arvestades.
  3. 12.09.2018 toimunud kohtuistungil avaldaja ütluste kohaselt on lapse kulud ühes kalendrikuus 300 eurot toit, taskuraha 40 eur, bensiinikulu 60 eurot, riided/jalanõud 100 eurot, kulutused kunstile (paber, pliiatsid, voolimisasjad, meisterdamisvahendid) 100 eurot kuus, sidekulud 50 eurot kuus, kommunaalkulud 33,33 eurot (100 eurot : 3 inimesega), vesi 6,66 eurot (20 eurot : 3 inimesega), prügi 4 eurot (12 eurot : 3 inimesega). Avaldaja märkis, et hetkel kooliga seoses tasulisi kulusid ei ole, tulevikus soovib laps minna keraamikasse ja see on tasuline. Kohus selgitas, et elatis on mõeldud lapse esmavajaduste rahuldamiseks. Kui vanematel puuduvad rahalised vahendid kallite hobide tasumiseks, siis see raha ei saa tulla lapse elatise arvelt. Kohus märgib, et huviringid ei ole lapse esmavajadus ja seda ei saa lugeda ülalpidamise andmiseks

§ 100lg 1 mõttes.

Avalduse kohaselt esineb lapsel autistile tüüpilised raevuhood, mille esinemisel lõhub laps mööblit ja kodutehnikat ning see toob kaasa täiendavad kulud. Kohus selgitas, et avaldajal on võimalik ühendust võtta kindlustusfirmadega ja võimalusel kodusisustus ära kindlustada. Seoses riiete sagedase lõhkumisega, on kohtu hinnangul tänapäeval erineva hinnatasemega poode ning osta saab ka väga odavalt korralikke riideid. Oluline on arvestada lapse haigusega (autistlikud erivajadused), sest tulenevalt diagnoosist on lapsel ka eelduslikult suuremad vajadused, mis põhjustab lisakulusid. Arvestades lapse sissetulekut xxxx eurot kuus, asub kohus seisukohale, et sellises määras elatis tagab lapse ülalpidamise määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda ning lapse puudest tulenevate lisakulutuste katmiseks.

  1. Avaldaja heidab eestkosteasutusele ette, et puudetoetuse xxxx euro ja isa tasutava elatise xxxx euro kinnipidamine Nõmme Linnaosa Valitsuse poolt takistab Al puudetoetuse ja isalt laekuva elatise vabalt kasutamist. Nõmme Linnaosa Valitsuse vastuväite kohaselt peavad kulud olema dokumentaalselt tõendatud ja seotud otseselt eestkostetavaga. Avaldaja on seisukohal, et ta ei pea lapse kulusid tõendama. Lastekaitsespetsialist K V vastab 02.05.2018 e-kirjas (tlk 126) avaldaja lepingulisele esindajale Kerstin Malbergile, et R K ei ole
  2. aasta aprilli kuust esitanud ühtegi 6

(8)konkreetselt A ülalpidamisega seotud kuludokumenti ega taotlust, ka mitte lapse ravimitega seoses. Eestkosteasutus lisab, et kohtuliku järelevalve käigus on korduvalt selgunud, et R K kasutab lapse raha laenumaksete tasumiseks ja kasiinos mängimiseks. Isegi kui avaldaja on praegu endale pannud kasiinokeelu, siis pole välistatud, et avaldaja võib ühel hetkel kasiinokeelu maha võtta. R K puuduvad oskused rahalises mõttes mõistlikult majandada, ta ei mõista et elatis ja puudetoetus on sihipärane makse ja on ainult lapse ülalpidamiskulude katmiseks ning selleks, et avaldaja ei kasutaks oma harjumuspäraste eluviiside jätkamiseks lapse raha, ongi varahooldusõigus ja- kohustus määratud kohalikule omavalitsusele. R K pole esitanud kohtule kuluaruandeid, keeldub esitamast miinimum elatist ületavas summas kuludokumente, mille alusel oleks kohalik omavalitsus valmis täiendavaid väljamakseid põhjendatud ulatuses tegema. 24. R K on kohtu järelevalve teinud 07.11.2017 esildise (tlk 5) ja järelevalve juhib avaldaja tähelepanu, et pangakontodelt on näha, et eestkostja ja eestkostetava rahad on segamini, esineb raha edasi-tagasi kandmist lapse kontolt avaldaja kontole ja vastupidi. Pangakontodelt on näha, et avaldaja kulutas toetuste ja elatise saamisel lapse raha kasiinos mängimiseks ja oma laenude maksmiseks (kiirlaene 19 erinevast kiirlaenuga tegelevast äriühingust). Kinnistusregistrist nähtub, et xxxx majale, kus perekond elab, on seatud neli hüpoteeki võlasummas kokku 230 000 eurot. Avaldajal puudub ülevaade oma laenukohustustest, avaldaja ei osanud öelda 12.09.2018 toimunud ärakuulamisel, kes on I P, kelle kasuks on xxxx majale hüpoteek seatud. Avaldaja kinnitas 12.09.2018 toimunud kohtuistungil, et ta ei tule rahadega toime, seepärast võtab ta laene juurde. Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et avaldajal puudub oskus mõistlikult majandada. Eestkoste puhul on tegemist käsundilaadse suhtega, mistõttu on eestkostele kohaldatavad ka võlaõigusseaduse käsunduslepingu regulatsioon. VÕS § 622 kohaselt eeldatakse samuti, et käsundisaaja peab täitma käsundi isiklikult – küll aga võib käsundisaaja käsundi täitmisel kasutada kolmanda isiku abi. Tuvastatud asjaoludel on ainuüksi laenukohustusi avaldajal kokku üle xxxx euro kuus, mida ta tasub enda ja lapse arvelt (avaldaja väide, tlk 100). Lapse arvelt tasumist kinnitavad ka pere sissetulekud, mis on väiksem kui laenukohustus. Avaldaja igakuine sissetulek on xxxx eur (töövõimetuspension xxxx eur, puudetoetus xxxx eur, eksabikaasalt elatis xxxx eur ja käsitöö tegemisest xxxx euro, tlk 100) ja lapse ema igakuine sissetulek on xxxx eur (tlk 100), kokku jäävad pere sissetulekud alla xxxx euro. Kohtu päringule vastas eestkoste järelevalve jurist M A 11.09.2018 ekirjaga, et viimase aruande esitas avaldaja 14.09.2016, mistõttu vabastati R K lapse varahooldusest. R K ise leiab, et aruanded on kohaselt esitatud. M A 11.09.2018 ekirjast selgub, et R K ei ole täitnud kohtu ettekirjutust esitada kuludokumendid. Kohus selgitab, et suurema elatise puhul kui miinimumelatis, tuleb lapse kulusid tõendada. Samuti ei ole eestkostja täitnud 13.12.2016 kohtumäärust tsiviilasjas 2-15157291, mille kohaselt pidi avaldaja lapse arvele panema iga kuu 170 eurot. Eestkostetava arvel peaks olema raha xxxx eurot, kuid lapse konto oli 31.07.2017 seisuga 0,51 eurot. Arvestades, et laenukoormused käivad avaldajale üle jõu ja avaldaja ise möönab, et võlgade tasumiseks kasutab ta nii enda kui ka lapse raha, samuti arvestades avaldaja senist käitumist (kohtu ettekirjutuste eiramine, kuludokumentide mitte esitamine), siis kohtul on tõsine kahtlus, et avaldaja kasutab A isa elatise xxxx euro eraldamisel avaldajale lapse ülalpidamiseks. Avaldaja kasutab lapse rahasid olemasolevate laenude refinantseerimiseks, võttes juurde uusi laenukohustusi ning seega suurendades võlakoormust. Avaldaja ise usub, et probleemid saavad lahendatud maja müügiga, maja on müügis olnud 1,5 aastat hinnaga 220 000 eurot. Kohus kaalus 12.09.2018 toimunud ärakuulamisel R K vabastamist eestkostja ülesannetest lapse isikuhooldusõiguse osas. Kuid arvestades 7
(8)lapse arengut, tervist ja häid suhteid avaldajaga, on lapse huvides tema elamine kodus. Kohtul ei ole avaldajale etteheiteid lapse kasvatamise osas, avaldaja tuleb toime lapse tervise, õppe ja arenguga. Kuid avaldaja vajab tõsist abi lapse varahooldusõiguse küsimuses ja selleks ongi kohus määranud kohaliku omavalitsuse. Kohalik omavalitsus on korduvalt avaldajale selgitanud, et Nõmme Linnaosa Valitsus toetab lapse täiendavate kulude katmist lapsele laekuvatest vahenditest aga selleks peavad need kulud olema dokumentaalselt tõendatud ja seotud otseselt eestkostetavaga (tlk 148).
  1. Arvestades, et A L V R saab enda ülalpidamiseks igakuiselt rahalisi vahendeid xxxx eurot kuus, so tunduvalt enam kui elatise kahekordne miinimum (xxxx eurot), ei täida kohtu määratud juhiseid ja ettekirjutusi võimalike kulude tõendamiseks - ei ole avaldus põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
  2. TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 tulenevalt jätab kohus eestkostetavale riigi kulul määratud õigusabi kulud riigi kanda, kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.