KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 10. september 2018, Tartu Haldusasja number 3-18-1745 Haldusasi R.V.i kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamis

) § 49 lg 1 kohaselt on tervishoid vanglas riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel.

§ 52

lg 1 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid (

§ 52lg 2).

1. Kohtupraktikas on kujunenud järjekindel seisukoht, et tervishoiuteenuse osutamine vanglas ja sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal ning tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe (vt Riigikohtu erikogu 25.
2. 2017 määrus asjas nr 3-17-1076, p 8 ja seal viidatud praktika). Kui kaebajal on etteheiteid talle osutatava tervishoiuteenuse osas, ei ole tegemist halduskohtu pädevusse kuuluva kohtuasjaga.

§ 52

lg-le 2 tuginedes tuvastab tervishoiuteenuse vajaduse arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Küsimus ravimite saamata jäämisest või kaebaja arvates talle sobivate ravimite mittevõimaldamisest on olemuslikult vaidlus vanglas osutatava tervishoiuteenuse sisu üle.

1. Ka tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumisega tekitatud kahju hüvitamine on võlaõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus (
2. peatükk) ja valdkondlikud seadused. Tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine kuulub samuti maakohtu pädevusse (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.12.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-69-10, p 9). Kaebaja on sõnaselgelt märkinud, et esitatud kaebusega taotleb ta ravi saamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist. Käesoleval juhul on kaebaja pöördunud halduskohtu poole vaidluse lahendamiseks, mis olemuslikult tekib vangla ja kinnipeetava vahel kujunenud eraõiguslikust suhtest. Vaidlus, mis tuleneb eraõigussuhtest, lahendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 ja § 9 lg 1 alusel maakohtus. Ka Tartu Vangla on, lahendades 03.09.2018 otsusega nr 1-3/140-2 kaebaja kahju hüvitamise taotlust, selgitanud, et vaidlus ravimite saamata jäämisega tekitatud kahju hüvitamiseks lahendatakse maakohtus.
3. Eelnevat arvestades tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada. Tervishoiuteenuse osutamise üle toimuva vaidluse lahendamiseks (sh vastava kahju hüvitamise nõude esitamiseks) tuleb kaebajal pöörduda Tartu Maakohtusse. Maakohtusse pöördumisel ei pea kinnipeetaval olema eelnevalt läbitud

§ 11lg-s 8 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus.

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 2