← Eesti

2-17-125965/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Kohtujurist Kertu Altin Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2018, Tallinn, Tallinna Kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-125965 Tsiviilasi Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagi E. S.i vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (registrikood 10625474, asukoht Tartu mnt 24-15, Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Alari Avamägi (Tallinna Õigusbüroo OÜ, e-post alari@tallinnlaw.ee); Kostja: E. S. (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja lepinguline esindaja: Andrei Petrov (isikukood xxx, e-post andreypetrov@hot.ee). Asja läbivaatamine Istungil osalenud isikud Juures viibis
  2. oktoobril 2018 avalikul kohtuistungil Hageja lepinguline esindaja Alari Avamägi, kostja E. S., kostja lepinguline esindaja Andrei Petrov Sekretär Triin Matteus Resolutsioon
  3. Kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromissleping, mille kohaselt: 1.1 E. S. (isikukood xxx) kohustub tasuma Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsile (registrikood 10625474) 750 eurot, mis hõlmab põhivõlgnevust, viiviseid ja intressi ning poolt hageja poolt hagi hinnalt tasumisele kuulunud riigilõivust. 1.2 Kostja tasub kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1 nimetatud võlgnevuse hagejale igakuise maksegraafiku alusel 45 eurot kuus alates
  4. novembrist 2018 iga kuu
  5. kuupäevaks kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Kostja tasub 16 kuu jooksul 45 eurot kuus ja
  6. kuul 30 eurot. 1.3 Kostja tasub kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1 nimetatud võlgnevuse Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi (registrikood 10625474) arveldusarvele number xxx. Makse selgitusse tuleb märkida „kompromiss tsiviilasjas 2-17-125965“. 1.4 Juhul, kui kostja viivitab kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.2 nimetatud igakuise maksega vähemalt 30 päeva, muutub kogu kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1 nimetatud võlgnevuse jääk koheselt sissenõutavaks.
  7. Tsiviilasja menetluskulud, mida ei ole kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1 nimetatud, jätta poolte endi kanda.
  8. Menetlus asjas lõpetada.
  9. Tagastada riigilõiv 100 eurot Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsile arveldusarvele nr xxx.
  10. Kohtumääruse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse 3 tööpäeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagi E. S.i vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. 16.10.2018 toimunud kohtuistungil saavutasid pooled kompromissi. Pooled soovivad sõlmida kompromissi järgmistel tingimustel:
  11. Kostja kohustub tasuma hagejale 750 eurot, mis hõlmab põhivõlgnevust, viiviseid ja intressi ning poolt hageja poolt hagi hinnalt tasumisele kuulunud riigilõivust.
  12. Kostja tasub punktis 1 nimetatud võlgnevuse igakuise maksegraafiku alusel 45 eurot kuus alates
  13. novembrist 2018 iga kuu
  14. kuupäevaks kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Kostja tasub 16 kuu jooksul 45 eurot kuus ja
  15. kuul 30 eurot.
  16. Kostja tasub võlgnevuse hageja arveldusarvele number xxx. Selgitusse tuleb märkida „kompromiss tsiviilasjas 2-17-125965“
  17. Juhul, kui kostja viivitab igakuise maksega vähemalt 30 päeva, muutub kogu kompromissi summa jääk koheselt sissenõutavaks.
  18. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
  19. Pooled lühendavad kompromissi kinnitavale määrusele edasikaebetähtaega kolme tööpäevani. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et poolte kompromissleping tuleb kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et poolte kompromissileping vastab nõuetele ning selle võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Pooltevaheline kompromisskokkulepe on 16.10.2018 kohtuistungil protokollis fikseeritud ning pooled on kompromissi 16.10.2018 kohtuistungil ka allkirjastanud. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed 2 tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 3 alusel kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Tulenevalt asjaolust, et pooled on sõlminud kompromissi ja saavutanud vastava kokkuleppe, jätab kohus menetluskulud, mida ei ole kompromissis nimetatud, poolte endi kanda. Hageja on esitanud taotlused riigilõivu tagastamiseks seoses asjaoludega, et kostja on hagist osaliselt loobunud ning pooled on ülejäänud nõude osas saavutanud kompromissi. Kohus märgib, et hageja loobus 29.03.2018 menetlusdokumendis oma nõudest 342,62 euro ulatuses. Kohus võttis nõudest loobumise 18.06.2018 määrusega vastu. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Pärast hageja poolt hagist loobumist oli hageja põhinõude suurus 905,57 eurot, millele lisandus VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisenõue, mis tähendab, et hageja nõude hagi hind on 978,02 eurot (905,57+72,45). Sellise hagihinnaga hagilt tuleb riigilõivu tasuda 175 eurot. Võttes arvesse, et hageja oli esialgse hagi esitamisel tasunud 25 eurot, tuleb hagejale TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel seoses hagist osalise loobumisega tagastada riigilõivu 12,50 eurot. Täiendavalt taotleb hageja riigilõivu tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega. Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p-st 1 tuleb hageja taotlusel tagastada pool tasutud riigilõivust. Hageja on tasunud riigilõivu 175 eurot. Hageja taotlusel kuulub hagejale tagastamisele pool riigilõivust, s.o 87,5 eurot. Kokku tuleb hagejale tagastada riigilõivu summas 100 eurot (12,5+87,5) hageja arveldusarvele nr xxx. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.