← Eesti

2-14-56087/131

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-56087 Tsiviilasi XX hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks CC avaldus tema ja YY ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning hooldusõiguse XX viibimiskoha määramise õiguse ja tervisekorralduse osas CC-le üleandmiseks YY avaldus tema ja CC ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning viibimis- ja elukoha, kooli, huvialaringide ning tervise küsimustes otsustusõiguse üleandmiseks YY-le YY avaldus lapse XX-ga suhtlemiskorra määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. aprilli 2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 750 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biin Avaldaja: CC (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Kostja/avaldaja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anneliis Räpo Eestkosteasutus: Tallinna linn (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu), esindaja Kati Valma Istungi toimumise aeg
  3. september 2018, avalik kohtuistung RESOLUTSIOON:
  4. Jätta Harju Maakohtu
  5. aprilli 2018 otsus muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.
  6. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
  7. Apellatsioonimenetluse kulud (v.a alaealisele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud) jätta YY kanda.
  8. Teiste menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulude rahaline suurus jätta kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  9. XX esitas 19.08.2014 Harju Maakohtule hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumsummas alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni või kui hageja jätkab täisealiseks saanuna keskhariduse omandamist, siis kuni keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni ja tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.04.2014-18.08.2014 eest. Hageja palus kohustada YY tasuma elatis CC arveldusarvele iga kuu
  10. kuupäevaks selgitusega „X elatis“ ja tunnistada otsus viivitamata täidetavaks. Samas menetlusdokumendis esitas CC avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks selliselt, et lapse viibimiskoha määramise otsustusõigus antakse üle avaldajale.
  11. Hagiavalduse kohaselt lahkus lapse ema (kostja) 2014.a aprillis perekonna juurest ja lõpetas lapse ülalpidamises osalemise. Laps jäi isa kasvatada. Lapse isa ei ole emale lapsega suhtlemise osas mingeid takistusi teinud. Laps on isale korduvalt kinnitanud, et soovib edaspidi elada koos temaga. Vaatamata läbirääkimistele ei ole vanematel õnnestunud lapse hooldusõiguse küsimuses kokkuleppele jõuda. Ema ähvardas lapse viia Soome.
  12. Lapse ema esitas 02.09.2014 Harju Maakohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja palus anda otsustusõiguse lapse viibimis- ja elukoha, kooli, terviseküsimuste ning huvialaringide suhtes üle emale. Maakohus liitis 23.09.2014 määrusega tsiviilasjad ühte menetlusse ja jätkas menetlust tsiviilasja nr 2-14-56087 all. 2
  13. Ema avalduse kohaselt on lapse isa alates 2009.a vägivaldne. Teda on süüdistatud lapse ema õemehe ja ema naabri peksmises. Alates 2011.a on isa vägivaldne ka lapse ema suhtes. 07.-09.04.2014 tarvitas lapse isa lapse ema suhtes vägivalda, mille kohta alustati kriminaalmenetlust. 11.04.2014 varastas lapse isa lapse ema töökohast lapse ema võtmed, mille tagajärjel ei pääsenud ema enam oma elukohta ega saanud ka lapsega suhelda, kuna lapse isa seda keelas. Aprillis ja mais elas laps isaga. Juunis ja juulis elas laps ema ema juures. 30.augustil tuli lapse ema koju XXX ja lapse isa hakkas lapse nähes tarvitama lapse ema suhtes vägivalda ja teda piinama, mis kestis varahommikuni. Lapse isa suhtes on algatatud kriminaalasi. 02.09.2014 kohaldas Harju Maakohus kriminaalasjas lapse isale ajutise lähenemiskeelu lapse ema suhtes ja isal keelati emaga suhelda. Toimunu on last tugevalt traumeerinud. Ema ei ole kindel, et isa ei vii koolist last ära. Laps vajab kindlat väljakujunenud elukorraldust ja stabiilsust, mida lapse äravõtmine, lapse ema suhtlemise takistamine ja lapse varjamine ei taga. Lapse isa ei suuda lapse eest hoolitseda ning tema vastutustundetu käitumine ja hoiakud on lapse tervisele ohtlikud.
  14. Lapse ema esitas 21.03.2016 avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks, mille kohaselt veedaks laps isaga iga kuu teise ja neljanda nädalalõpu reedest kuni pühapäevani ning esimese ja kolmanda nädala kolmapäevad pärast kooli kuni kella 20.00 ning suvel 2 järjestikku nädalat. Menetlusosaliste seisukohad
  15. Lapse esindaja on seisukohal, et käesolevas asjas on mõistlik ja lapse huvides rahuldada ema avaldus. On tõendatud, et isa oli ema suhtes vägivaldne ja seda nägi laps pealt. Lapsel on posttraumaatiline stressihäire. Isa on pannud lapse olukorda, kus ta peab alluma isa soovidele ja püüab olla igati isa meele järgi, et vältida trauma põhjustanud sündmuse kordumist. Selline olukord ei ole lapse huvides. Isa ei ole oma käitumisega tõendanud, et ta suudaks ja sooviks nõuetekohaselt lapse huvidega arvestada ja vastavalt käituda. Pidevad elukohavahetused, lapse üksinda jätmised, lapse koolitöös mitteaitamine ei ole lapse huvidega kooskõlas. Kui siia lisada isa käitumine, kus ta proovib lapse abil lapse ema kiusata või oma tahet peale suruda, ei ole mingit põhjust anda isale ainuhooldusõigus. Ema on oma käitumisega tõendanud, et ta soovib ja suudab tegutseda lapse parimates huvides ning seada lapse huvid enda huvidest kõrgemale. Ema suudab lapsele pakkuda kindlat elukohta ja elukorraldust, mis arvestab lapse tervise ja eripärast tulenevate huvidega. Ema suudab lapsele pakkuda tuge koolitöös ja normaalset kasvukeskkonda.
  16. Eestkosteasutus leiab, et lapse soov elada isa juures ei pruugi vastata tema huvile pikaajalises perspektiivis. Arvestades teadaolevat informatsiooni ja kaaludes vanemate võimalikku potentsiaali vanema rolli täitmisel ja lapse vajaduste tagamisel toetab eestkosteasutus ema taotlust lapse viibimiskoha määramise üleandmiseks. Terviseküsimuste ja huviringide osas võiks jätkuda praegune olukord. Vanemad võiks jõuda nendes küsimustes kompromissile. Lapsele on kool valitud ja ei ole selgunud vajadust selle muutmiseks.
  17. Lapse isa palus jätta ema avalduse rahuldamata, v.a osas, mis puudutab vanemate ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist, kuid seda isa taotletud viisil. Vanemate ja lapse suhtlemise kord on stabiliseerunud. Laps soovib veeta aega koos ema ja isaga, aga kindlatel aegadel. Ta soovib elada koos isaga. Ema esitas kohtule valeväiteid isast negatiivse mulje jätmiseks. Ema poolt kirjeldatud vägivallatsemist ei ole toimunud. Hooldusõiguse küsimus tuleks lahendada lähtuvalt lapse huvidest. 3 Esimese astme kohtu otsus
  18. Maakohus rahuldas elatisehagi osaliselt ja mõistis lapse emalt välja elatise alates 17.04.2018 igakuiselt summas, mis vastab 1/6-le Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatis tuleb tasuda CC arveldusarvele iga kuu 10.kuupäevaks selgitusega “X-le elatis”. Kohus rahuldas isa avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lõpetas osaliselt ühise hooldusõiguse, andes hooldusõiguse lapse viibimiskoha ja tervisekorralduse osas üle lapse isale. Ema avaldused ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja suhtlemiskorra määramiseks jättis kohus rahuldamata ja määras kohtu algatusel emale lapsega suhtlemiseks järgmise korra: laps viibib kahel järjestikusel nädalavahetusel alates reedest (koolipäeva lõpust) kuni pühapäeva õhtuni (kella 21:00-ni) ema juures ning kolmandal nädalavahetusel isa juures. Siis jälle kahel järjestikusel nädalavahetusel ema juures jne. Suhtlemiskorra arvestus jätkub vastavalt kehtivale suhtlemiskorrale alates 24.10.
  19. Iga nädala kolmapäeval viibib laps pärast kooli ema juures kuni kl 20:00-ni. Kui isa viibib kodust eemal välisriigis vm, viibib laps ema juures. Mõlemad vanemad on kohustatud tagama lapsele võimaluse privaatselt suhelda teise vanemaga telefoni, e-posti jm kaudu. Kumbki vanem ei tohi last mõjutada vanemate vahel valima. Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult, sh e-kirja või sms teel, nõustunud. Vanematel on alati õigus kokku leppida ema ja poja teistsuguses suhtlemiskorras. Vanema õiguste ja suhtlemiskorra määramise nõuetes jättis maakohus riigi poolt määratud esindaja kulud riigi kanda ja muud kulud menetlusosaliste endi kanda. Elatise nõudes jättis maakohus menetluskulud lapse ja ema endi kanda.
  20. Tõendamist on leidnud järgmised asjaolud: vanemad elavad alaliselt eraldi vähemalt alates 2014.a aprillist; laps elas alates sünnist ühise perena koos ema ja isaga; alates 2014.a aprillist elab laps koos isaga; vanematel on ühine hooldusõigus, kuid maakohtu 21.10.2014 määrusega on kohtumenetluse ajaks antud emale ainuotsustusõigus lapse terviseküsimustes (arstide, psühholoogi jt lapse tervisega seotud spetsialistide vastuvõtule pöördumised, vajadusel haiglaravi korraldamine jms) ja ühe huviringi (käesoleval ajal puidutöö) korraldamise küsimustes; laps on emaga suhelnud vastavalt maakohtu 21.10.2014 määrusega kohtumenetluse ajaks määratud suhtlemiskorrale; vanemad ei ole üksmeelel selles, kumma vanemaga koos hakkab laps edaspidi elama ning seoses sellega ka lapsega suhtlemise korras; vanemate omavahelised suhted on komplitseeritud, emotsionaalsed ja kantud lähiminevikus kogetud tunnetest; vanemate konfliktsed suhted kahjustavad lapse kasvatamist ja heaolu; lapse isa on olnud lapse ema vastu lapse juuresolekul füüsiliselt vägivaldne; pärast 2014.a aprilli vanemad enam linnaosa valitsuse lastekaitse spetsialistide ja õiguskaitseorganite sekkumiseta ja isapoolse vägivallata suheldud ei saanud ning vanemate vahelisse võitlusesse oli kaasatud laps.
  21. Lapse vanematel on alati võimalik omavahel kokku leppida lapsega suhtlemise korras ja muus lapse elukorralduses. Lapse elukorralduse stabiilsuse huvides on ühe elukoha olemasolu. Vägivallategu, mille isa pani ema suhtes toime aastal 2014 ja milles isa on Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX (XXXXXXXXXXX) süüdi mõistetud, on igati koletu ja hukkamõistmist vääriv ning sellest vägivallateost tulenevaid ema kannatusi ei ole võimalik üle hinnata. Samuti on vägivallateoga ja kriminaalmenetlusega seonduv jätnud kahtlemata jälje lapse emotsionaalsele seisundile. Käesolevas menetluses ei ole tõendatud, et isa oleks olnud vägivaldne lapse suhtes.
  22. Vanemad ei soovi hooldusõigust ühiselt teostada. Mõlemal vanemal on hingeline seotus lapsega ja nad on võimelised last edasi kasvatama olukorras, kus nad elavad eraldi. Maakohtu 21.10.2014 määruse alusel on laps elanud kohtumenetluse ajal, seega juba üle 3,5 aasta isa juures ja kohtunud emaga vastavalt kohtumäärusele ning ema poolt 4 kohtuistungil avaldatud teabe kohaselt ka muul ajal ja sagedamini, kui kohtu poolt määratud. Isa kinnitas kohtuistungil, et ta ei tee takistusi ema ja poja kohtumistele. Vanemad on teadlikult lapse huvisid kahjustanud sellega, et ei ole tegutsenud hoolduskohustuse üksmeelse täitmise eesmärgil ja lapse rahu on olnud korduvalt häiritud vanemate võimetuse tõttu lahendada eriarvamusi rahumeelselt. Vanemad on lähtunud iseenda soovidest. Mõlemad vanemad on olnud pühendunud lapse eest hoolitsemisele. Samas ei vähenda viimastel aastatel isaga koos elamine ema osatähtsust lapse elus. Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX (XXXXXXXXXXX) isale ema suhtes määratud lähenemiskeelu tähtaeg on möödunud ja nähtuvalt vanemate põhjendustest on lapse vanemate vahel isiklikud omavahelised vastuolud, mis takistavad neil lapse heaolu silmas pidades normaalselt suhelda. Ühise hooldusõiguse teostamine üksmeeles ja lapse heaolu silmas pidades võib olla ohus seoses vanemate vahelise konfliktse suhtlemisega, mis omakorda võib negatiivselt mõjutada lapse arengut. Laps elab käesoleval ajal koos isaga. Kohtumenetluses on leidnud kinnitust asjaolu, et lapse mõlemad vanemad soovivad edaspidi osaleda lapse kasvatamises ja elukorralduses. Nõmme Linnaosa Valitsuse esindaja on külastanud lapse mõlema vanema kodusid ja on kindlaks teinud, et mõlema vanema juures on tagatud lapsele hea elukeskkond. Ema on kavandanud suurema elamispinna üürimist juhul, kui laps jääks püsivalt ema juurde elama.
  23. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 05.03.2018 kirja nr 2018/2-23.1/194-2 kohaselt on lapsel alates 06.10.2014 diagnoositud posttraumaatiline stressihäire. Kirja kohaselt ei soovinud laps kuulda halba juttu kummagi vanema aadressil ning oli häiritud igast uuest olukorrast, mis olid tekkinud vanemate vaheliste eriarvamuste ja tülide tagajärjel. Vanemate vaheline rahumeelne olukord peegeldus lapse olekus ja käitumises positiivselt, samas kui vanemate omavahelisel suhtlemisel on info lünklik, siis ei jõua selged sõnumid lapseni ja laps võis käituda ootamatutes olukordades ettearvamatult. Lapsel on vajadus rutiini järele ja teha asju ühtviisi, ootamatud muutused tekitavad temas segadust ja põhjustavad tagasilööke. Seega sõltub lapse tervislik seisund põhiliselt vanemate käitumisest ja nende võimekusest tagada lapsele rahulik ja konfliktideta elukorraldus.
  24. YYY 05.03.2018 iseloomustuse kohaselt on laps rahuliku iseloomuga, saab hästi läbi kõigi klassikaaslastega, liidripositsiooni ei oma, kuid sõbraliku loomuse tõttu on sage kaaslane või sõber paljudele. Õppetöös täidab alati korrektselt õpetajapoolseid juhiseid, on iseseisev ja kohusetundlik. Hinded on head, käitumine ja hoolsus hea ja eeskujulik. Samas on e-kooli väljavõttest nähtuvalt lapsel olnud korduvalt kodused ülesanded osaliselt tegemata, ta on lahkunud koolist enne tundide lõppu ja on viibinud seltskonnas, kus suitsetatakse. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on lapsel ja emal seoses õppetööga püsiv kontakt ning ema on aktiivselt lapsega koos õppinud, tema ülesandeid kontrollinud ja talle ülesandeid selgitanud. Kuivõrd vanematel on haridusküsimustes ühine hooldusõigus, siis ei ole vahet sellel, kumb vanematest lapsega selles osas tegeleb või koolile vajadusel tõendeid esitab. Samuti ei ole negatiivne see, et laps oma emale helistab ja teda külastab ka muul ajal, kui on suhtlemiskorras määratud. Kohtumenetluses on läbivalt esitatud isale etteheiteid selle kohta, et laps käib söömas oma ema ja vanaema juures. Tuleb eeldada, et lapse ema ei tunne kahju lapse toidule tehtud kulutuste pärast. See on positiivne, et laps soovib täiendavalt oma ema ja vanaemaga suhelda, samuti on loomulik, et kasvueas poisile pakutakse süüa. Olukorras, kus lapse isa töötab, ei ole midagi taunitavat ning ei saa nõustuda sellega, et töötamine või selle tõttu hiline kojutulek näitab lapse suhtes hoolimatust. Samuti ei ole emale hooldusõiguse üleandmine lapse viibimiskoha osas põhjendatud selle tõttu, et laps veedab nädalavahetused isa kodu asemel ema või vanaema juures.
  25. Laps on kohtunikule avaldanud, et tema soov on elada isa juures kogu aeg, kuid üle nädalavahetuste reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni olla ema juures. Lapsele määratud 5 esindaja ja Nõmme Linnaosa Valitsuse esindaja ei pea lapse soovi küll siiraks, kuid laps on selle soovi ise avaldanud. Arvestades lapse vanust, on põhjendatud lapse sooviga arvestada. Veenvad ei ole ema väiteid selle kohta, et lapsele ei ole isa juures tagatud head elukeskkonda. Lapsele määratud esindaja ja eestkosteasutuse esindaja leidsid, et isal ja lapsel on lähedane suhe ning et isa on võimeline lapse eest nõuetekohaselt hoolitsema. Isa avaldus on võimalik rahuldada ja anda lapse hooldusõigus osaliselt, s.o lapse viibimiskoha määramise õiguse osas Eesti Vabariigi piires, üle isale. Lapse arenguks on oluline turvaline suhe mõlema vanemaga. Lapse huvides on, et hooldusõigust teostatakse parimal võimalikul viisil ja et senise elukorralduse muutus ei tooks kaasa lapsele kahjulikke tagajärgi. Lapse senise elukorralduse jätkamine koos isaga on lapse huvides ning ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine on põhjendatud. Seega tuleb ema avaldus jätta rahuldamata. On põhjendatud, et lapse välisreiside üle otsustavad lapse vanemad jätkuvalt ühiselt. Lapsele teise vanemaga välireiside keelamisel ei karista vanem mitte teist vanemat, vaid last, kuna vanem ise ei vaja reisile minekuks teise vanema nõusolekut.
  26. Kohus nõustub lapse vanematega selles, et kumbki vanem suudab iseseisvalt langetada otsuseid lapse hariduse osas, kuid leiab, et asjaolu, et vanemad elavad eraldi, ei ole piisavaks põhjuseks, et hooldusõigus lapse haridusega seonduvates küsimustes ainult ühele vanemale üle anda. Kumbki vanem ei ole esile toonud konkreetseid erimeelsusi või vaidlusi lapse haridusküsimustes. Lapse kooli valiku osas on vanemad üksmeelel ja laps käib YYY. Arvestades lapse vanust tuleb huviringide valikul lähtuda lapse soovist ja selles osas on vanematel põhjendatud hooldusõigust teostada ühiselt. Lähtudes eeltoodust jääb rahuldamata ema taotlus anda temale üle otsustusõigus lapse kooli- ja huvialaringide osas.
  27. Kumbki vanem suudab iseseisvalt langetada otsuseid lapse tervise osas. Kuna laps elab koos isaga tema elukohas, siis terviseprobleemide tekkimisel on isa esimene, kes saab sellele reageerida. Ka on lapsega koos elav vanem täielikult teadlik lapse terviseküsimustest ja suudab võtta vastu selles osas lapsele vajalikke otsuseid, sh vajadusel kiireloomulisi. Isa suhtub täie tõsidusega lapse tervislikku seisundisse ja ei jäta tähelepanuta lapse vaimse tervisega seonduvat. Samas sõltub lapse vaimne tervis suures osas vanemate vahelisest läbisaamisest ja selle tõttu on vanematel kohustus hoiduda põhjendamatutest tülidest. Lähtudes eeltoodust tuleb rahuldada isa taotlus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja on põhjendatud anda hooldusõigus lapse terviseküsimustes üle isale. Seega jääb ema avaldus selles osas rahuldamata.
  28. Põhjendatud on määrata kohtu algatusel emale lapsega suhtlemise kord, võttes aluseks Harju Maakohtu 21.10.2014 määrusega määratud suhtlemiskorra. Arvestades käesolevas menetluses vanemate poolt väljendatud seisukohti, eriarvamusi ja omavahelisi suhtlemisraskusi, on suhtlemiskorra määramine vajalik selleks, et kindlustada lapse katkematu suhtlemine emaga. Käesolevaks ajaks on nimetatud suhtlemiskord kehtinud 3,5 aastat ning laps ja vanemad on sellega harjunud. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et suhtlemiskorda oleks rikutud. Laps avaldas, et ta soovib viibida ema juures üle nädalavahetuse reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni, seega erinevalt kehtivast suhtlemiskorrast. Ei ole põhjendatud vähendada ema ja lapse koos viibimise aega kuus ühe nädala võrra. Ema ja lapse suhtlemine ning koos veedetud aeg on lapse huvides, mistõttu peavad mõlemad vanemad tegema kõik selleks, et lapse kohtumiste tagamine lapse emaga sujuks tõrgeteta ning vanemad peavad vältima oma tunnete esikohale seadmist. Kohus leiab, et lapse huvides on eelkõige stabiilne elukorraldus, turvaline suhe ja suhtlemine mõlema vanemaga ning vanemad peavad seadma omavahelisel suhtlemisel lapse huvid ettepoole enda solvumistest ja tahtmistest.
  29. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et alates 2014.a aprillist elas laps peamiselt koos isaga ning 24.10.2014 kohtumäärusega määrati lapse elukoht tööpäevadel isa juurde ja emale 6 lapsega suhtlemise kord, milline lapse elukorraldus kehtib käesoleva ajani. Kohtuistungil avaldas lapse seaduslik esindaja, et laps soovib elatise väljamõistmist alates otsuse tegemisest, seega ei soovi laps elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt. Lähtudes kehtivast suhtlemiskorrast viibib laps ühes kuus ema juures keskmiselt 3 nädalavahetust (reedest pühapäevani), millele lisandub igal nädalal ühel tööpäeval koos emaga veedetud aeg. Selles osas ei ole vanemate vahel vaidlust. Kohus määrab emale lapsega sama suhtlemiskorra, mis kehtib ka praegu. Seega viibib laps koos emaga igas kuus keskmiselt 10 päeva ja on sel ajal ema täielikul ülalpidamisel. Emalt tuleb lapse kasuks välja mõista igakuine elatis ulatuses, mis vastab 33,33%-le poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast alates kohtuotsuse tegemisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kuivõrd ema kannab 1/3 lapse kuludest sellel ajal, kui laps on tema juures, siis tuleb emalt välja mõista elatis ülejäänud osas, s.o 1/6 miinimummäärast. Ema ei ole väitnud, et tal ei ole rahaliselt võimalik elatist maksta. Laps ei ole täisealine ja ta on õigustatud elatist saama kuni täisealiseks saamiseni. Apellatsioonkaebus
  30. Lapse ema palub maakohtu otsuse tühistada p-de 1, 2 ja 4-10 osas ning teha uus otsus, millega jätta hagi ja isa avaldus rahuldamata, rahuldada ema avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks selliselt, et ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha, kooli, huvialaringide ja tervise küsimustes antaks üle emale. Menetluskulud palub ema jätta isa kanda.
  31. Maakohus kohaldas ebaõigesti perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg-t 1, PKS § 137 lg 2 p 2 ja lg-t 3 ning lastekaitseseaduse (LasteKS) § 21 lg-t
  32. Samuti rikkus kohus oluliselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-d 1 ja 2 ning § 442 lg-t
  33. Kohus on eelkirjeldatud sätteid ebaõigesti kohaldades ja rikkudes jõudnud järeldusele, et laps peaks elama isaga ning lapse isal peaks olema ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha ja hariduse küsimustes. Lapse elukoht peaks olema selle vanema juures, kes on pühendunud lapse kasvatamisele ja abistamisele, võttes arvesse kõnealuse perekonnaga seotud asjaolusid ja eripära. Lapse huvides on olukord, kus tema vanem tunnistab aset leidnud sündmusi ja kannatusi. Seda on kinnitanud Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku juhataja 21.10.2014 ja 03.06.2016 vastustes. Peamised kohtu seisukohad ei ole kooskõlas käesoleva vaidluse asjaolude ja detailidega ning lapse heaolu ja huvidega.
  34. Ema ei nõustu kohtuga, et tõendamata on isa vägivaldsus lapse suhtes. Emotsionaalne vägivald lapse suhtes on tõendatud. Lapse jaoks on emotsionaalselt vägivaldne, kui lapse isa on vägivaldne ema suhtes. Ema suhtes vägivalla tarvitamist on kohus kinnitanud. Laps väldib iga hinna eest konflikte isaga. Tema eesmärk on vältida 30.08.2014 juhtunu kordumist. Lapse suhtes toime pandud vägivalda ei saa välistada. Vaidlust ei ole selles, et lapse isa näol on tegemist vägivaldse isikuga. Juhul, kui maakohtu otsus jääks kehtima, näekski laps üksnes sellist eeskuju, s.o agressiivsus, vägivaldne käitumismuster, oma arvamuse pealesurumine, üleolev suhtumine. Laps peab juba täna vägivalda normaalseks viisiks probleemide lahendamisel.
  35. Ebaõige on kohtu väide, et lapse isa on võimeline last edasi kasvatama olukorras, kus lapse vanemad elavad eraldi. Lapse isa ei kasvata teda, kuigi laps elab temaga. Kõikide lapse isiku, tervise, koolitööde, riietamise jt küsimustega tegeleb peamiselt lapse ema. Ka selle ühe nädalavahetuse kuus, mil laps peaks olema isaga, veedavad isa ja laps üldjuhul eraldi. Lapsel on vaja tuge, mõistmist ja abi, kuid ta ei saa abi, mida ta vajab. Laps on hakanud rääkima surmast. Perearst kinnitas, et lapse halb enesetunne ja palavikud on psühhosomaatilised. Selleks, et nendega tegeleda ja lapsele järjepidevat abi pakkuda, peab 7 lapse emal olema lapse tervise küsimustes ainuhooldusõigus. Lapse isa on keeldunud lapse probleemi tunnistamast.
  36. Ema ei nõustu, et lapse isa on olnud pühendunud lapse eest hoolitsemisele ja isa juures on tagatud lapsele hea elukeskkond. Lapsele sobib rutiin, harjumuspärane ja stabiilne elukorraldus, sh vaikne ja rahulik keskkond. Lapse isa vahetab pidevalt elukaaslasi ja elukohti ning seeläbi peab laps tihtipeale kohanema uute inimeste, kohtade ning elukorraldusega. Seejuures jätab lapse isa tagaplaanile selle, mis on lapse huvides ja mis tagab lapsele eluterve tuleviku ning rõhub üksnes sellele, mida laps tahab. Otsustaja peaks olema lapsevanem. Lapse huvides oleks elada koos vanemaga, kes tunnistab probleeme ja otsib abi nende lahendamiseks, kui ta ise ei suuda neid lahendada ning kes on lapsele eeskujuks.
  37. Arusaamatuks jääb kohtu seisukoht, et ei ole vahet, kumb vanematest lapse haridusküsimustega tegeleb või koolile vajadusel tõendeid esitab. Ajal, mil laps on isa juures, peaks isa olema see, kes lapsega tegeleb, tema õppimist kontrollib ja tagab, et lapsel on kõik kohustused täidetud. Lapse isa seda siiani ei tee. Laps puudub endiselt koolitundidest, jätab tegemata kontrolltöid või teeb need hindele
  39. Lapse väljendatud tahe elada isa juures ei ole siiras. Kohus ei oleks tohtinud otsust tehes lähtuda üksnes lapse avaldatud soovist. Emale on laps kinnitanud, et soovib elada mõlema vanema juures. Lastekaitsespetsialist ja lapse esindaja, kes on lapsega suhelnud juba 4 aastat, on kinnitanud, et lapse huvides oleks elada emaga. Isa käitumine ja kodune suhtumine kahjustab lapse ja ema vahelisi suhteid ning lähedust.
  40. Ema ei ole nõus kohtu seisukohaga, et vanemad on lapse koolivaliku osas üksmeelel ja laps käib YYY, et huviringide valikul tuleb lähtuda lapse soovist ja selles osas on vanematel põhjendatud hooldusõigust teostada ühiselt. Lapsel on eeloleval sügisel ilmselt ees koolivahetus. See, millisesse kooli laps läheb ja kas tema hinded võimaldavad õpingute jätkamist gümnaasiumis, on hetkel lahtine. Ühist hooldusõigust ei ole vanematel võimalik teostada. Vanemate suhted on endiselt äärmiselt keerulised.
  41. Jääb arusaamatuks, millele tuginedes on kohus leidnud, et lapse isa suhtub täie tõsidusega lapse tervislikku seisundisse ja ei jäta tähelepanuta lapse vaimse tervisega seonduvat. Lapse isa ei ole mitte kunagi lapse tervisega seotud probleeme lahendanud – last arsti juurde viinud, lapsele abi, nõustamist ega teraapiaid otsinud ega temaga seal käinud. Minnes koos isaga psühhiaatri või psühholoogi vastuvõtule, on selge, et laps ei suuda rääkida kogetud traumadest ega lahata seda, kas tema isa käitus õigesti või mitte. Olukorras, kus keegi lapse isaga ei nõustu, on tulemuseks vägivald ja seda nii vaimses kui füüsilises mõttes. Andes sellisele vanemale ainuhooldusõiguse lapse terviseküsimustes, on kohus loonud olukorra, kus igasugune lapse vaimse tervise ja heaolu eest seismine ning vajaliku abi osutamine katkeb.
  42. Küüniline on kohtu järeldus, et käesolevaks ajaks on esialgse õiguskaitse korras paika pandud suhtlemise kord kestnud 3,5 aastat ning laps ja vanemad on sellega harjunud. Kuna lapse isa mõisteti süüdi mitmes vägivallaepisoodis ja talle määrati karistuseks 1-aastane vanglakaristus, siis juba seetõttu oleks tulnud määrata, et lapse elukohaks on ema elukoht.
  43. Tulenevalt asjaolust, et kohus määras ebaõigesti isale ainuhooldusõiguse viibimiskoha ja tervise küsimustes, on kohus seeläbi määranud asjatult kindlaks ka lapse ja ema vahelise suhtlemise korra. Samuti puudub põhjus mõista emalt välja elatis, kuna tegelikult peaks lapse viibimiskoht olema ema elukohas ning elatis tuleks välja mõista hoopis isalt. 8 Vastused apellatsioonkaebusele
  44. Lapse esindaja ja eestkosteasutus toetavad apellatsioonkaebuse rahuldamist ning isa avalduse ja hagi rahuldamata jätmist.
  45. Lapse isa palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja mõista menetluskulud välja vastavalt seadusele. Ringkonnakohtu seisukoht
  46. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks, kuid täiendada tuleb otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kohtuotsus lõppjärelduses muutmata.
  47. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
  48. Apellatsioonkaebuses kordab lapse ema suures osas maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda, kuid täiendab neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  49. Käesolevas asjas on lapse vanemate vahelise vaidluse keskmes ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine. Selle küsimuse lahendamisest sõltub elatisehagi lahendamine ja lapsega suhtlemise korra määramine.
  50. Ühise hooldusõiguse lõpetamist reguleerib PKS § 137, mille kolmanda lõike kohaselt lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt nt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-159-15).
  51. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud maakohus hooldusõiguse küsimuses otsust tehes diskretsiooni piire. Iseenesest asjaolu, et lapse ema maakohtu järeldustega ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu diskretsiooniotsuse muutmiseks.
  52. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et asjas esile toodud asjaolude ja tõendite alusel ei saa teha järeldust, et maakohus ei lähtunud otsuse tegemisel lapse huvidest, nagu lapse ema väidab. Maakohus leidis, et mõlemal vanemal on lapsega hingeline seotus, nad on pühendunud lapse kasvatamisele ja on võimelised last edasi kasvatama olukorras, kus lapse vanemad elavad eraldi. Mõlema vanema kodus on tagatud lapsele hea elukeskkond. Samas leidis maakohus põhjendatult, et vanemad on lapse huve teadlikult kahjustanud sellega, et nad ei tegutse hoolduskohustuse üksmeelse täitmise eesmärgil, lapse rahu on olnud korduvalt häiritud vanemate võimetuse tõttu lahendada eriarvamusi rahumeelselt ja vanemad on lähtunud iseenda soovidest.
  53. Kuna on tõendatud, et lapse vanematel on olnud tõsised ja korduvad erimeelsused lapsega seotud küsimuste lahendamisel, pidi maakohus otsustama, kummale vanemale jääb 9 ainuhooldusõigus kõige olulisemates küsimustes (lapse viibimiskoht, tervisekorraldus, kool ja huvialaringid). Maakohus põhjendas määruses piisavas ulatuses, miks ta jättis ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha ja tervisekorralduse osas lapse isale. Samuti põhjendas kohus korrektselt, miks ei ole põhjendatud anda kooli, haridusküsimuste ja huvialaringide valikute otsustamise osas hooldusõigust üle ühele vanemale, vaid jätta nendes küsimustes vanematele ühine hooldusõigus. Maakohus ei saanud otsust tehes lähtuda üksnes lapse ema ja tema seisukohti toetavate isikute seisukohtadest, nagu lapse ema soovib.
  54. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et ainuüksi isa kriminaalkorras karistamine annab aluse määrata lapse elukohaks ema elukoht. Ühise hooldusõiguse lõpetamisel tuleb PKS § 137 lg 3 järgi arvesse võtta erinevaid asjaolusid.
  55. Tõendamata on isa vägivaldsus, sh emotsionaalne vägivaldsus lapse suhtes. Samuti ei ole tõendeid selle kohta, et lapse isa oleks olnud pärast 2014.a vägivaldne, üleolev või agressiivne teiste isikute suhtes. Seega ei saa pidada põhjendatuks lapse ema väiteid selle kohta, et lapse elama jäämisel isa juurde näeks laps üksnes agressiivsust, vägivaldset käitumismustrit, oma arvamuse pealesurumist ja üleolevat suhtumist. Ema väide, et laps peab juba praegu vägivalda normaalseks viisiks probleemide lahendamisel, on vastuolus YYY 05.03.2018 iseloomustusega, mille kohaselt on laps rahuliku iseloomuga, saab klassikaaslastega hästi läbi ning on sõbraliku loomuse tõttu sage kaaslane või sõber paljudele. Käitumist ja hoolsust on hinnatud õpetajate poolt heaks ja eeskujulikuks (IV kd lk 158).
  56. Tõendatud ei ole ema väited, et lapse isa last ei kasvata ning ei tegele lapse tervise, koolitööde, riietamise jt küsimustega. Lapse ema on kohtumenetluse ajal läbivalt kinnitanud, et kui laps on haige, viib ta lapse isa juurde (vt nt 01.03.2018 kohtuistungi protokolli lk 140 pöördel viimane lõik), kus teda eeldatavalt ka ravitakse. Samuti nähtub asja materjalist, et lapsele on ostnud riideid mõlemad vanemad. Laps on kinnitanud, et isa aitab teda koolitöödes, kui ta on abi vajanud (I kd lk 80).
  57. Arvestada tuleb muu hulgas ka seda, et kooli iseloomustuse järgi on laps õppetöös iseseisev ja kohusetundlik ning hinded on head. Samas on e-kooli väljavõttest näha, et lapsel on olnud mõnikord olnud kodused ülesanded osaliselt tegemata, tal on olnud mõned põhjuseta puudumised ja ta on saanud mõnikord puudulikke hindeid (IV kd lk-d 96-99, 196-198). Eeltoodust ei saa järeldada, et seda on tinginud just isa tegevusetus, nagu ema väidab. Kuna lapse kooliasjadega on senini tegelenud mõlemad vanemad ja neile jääb haridusküsimustes ühine hooldusõigus, ei ole tähtis, millisel päeval kumbki vanematest lapse kooliasjadega tegeleb, nagu leidis põhjendatult ka maakohus.
  58. Ringkonnakohus nõustub emaga selles, et lapsele sobib rutiin, harjumuspärane ja stabiilne elukorraldus, sh vaikne ja rahulik keskkond. Samas on laps kinnitanud 22.09.2014 ärakuulamisel, et just isa juures on tal rahulik olla ja õppida (I kd lk 80). Maakohus leidis põhjendatult, et vajaliku rutiini ja stabiilse elukorralduse tagab senise olukorra jätkumine, st, et laps elab isa juures ja jätkub suhtlemine nii ema kui ka vanaemadega. Stabiilse elukorralduse tagamine vastab lapse huvidele.
  59. Laps on alates kohtumenetluse algusest avaldanud soovi elada isa juures. Sama avaldas ta ringkonnakohtule 14.06.2018 saadetud e-kirjas (V kd lk 33). Puudub alus arvata, et isa on mõjutanud last korduvalt kohtule, riigi poolt määratud esindajale ja eestkosteasutusele sellist seisukohta avaldama. Ringkonnakohus leiab, et 15-aastast noorukit ei ole võimalik sundida oma elukorraldust muutma, kui ta seda ise ei soovi. Selle välistab PKS § 137 lg 2 p 1, mille kohaselt hooldusõiguse lõpetamise avaldust ei rahuldata, kui vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu. Seega ainuüksi nimetatud sätte alusel oleks 10 maakohus pidanud jätma ema avalduse rahuldamata ja selles osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi täiendada.
  60. Täiendavalt märgib ringkonnakohus ka seda, et lapse huvides on see, et mõlemad vanemad toetavad last tema tegevustes, sh hariduse omandamises ja teise vanemaga suhtlemises. PKS § 143 lg 2 kohustab vanemat hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Kuigi mõlemad vanemad kahtlemata armastavad oma last, ei käitu nad kahjuks nii omavahelises suhtluses kui ka ametkondade ja spetsialistidega suheldes lapse huve arvestavalt. Vanematel tuleks mõista, et nende käitumine mõjutab oluliselt lapse emotsioone ja psüühikat ning praegu lapse ümber toimuv võib jätta lapsele jälje kogu eluks.
  61. Maakohtu otsuse põhisisuks oli lapsele stabiilse elukorralduse tagamine ja ringkonnakohus ei pea võimalikuks seda apellatsioonkaebuse väidete alusel muuta. Seetõttu ei tühista ringkonnakohus ka maakohtu otsust emalt elatise väljamõistmise ning ema ja lapse suhtlemise korra osas. Menetluskulud
  62. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud (v.a alaealisele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud) TsMS 171 lg 1 alusel lapse ema, YY kanda. Teistel menetlusosalistel menetluskulude puudumise tõttu jätab ringkonnakohus need rahaliselt kindlaks määramata.
  63. Riigi õigusabi korras määratud esindajate tasu suuruse ja õigusabi kulude hüvitamise ulatuse määrab ringkonnakohus kindalaks eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm Iko Nõmm Ande Tänav 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.