) või võita tagasi võõrandatud kinnisasi (
Kuna vara jagamise tulemusena tekkiv lahusvara ei kata nõude summat, ei ole vara jagamine perspektiivikas ning tekitaks vaid asjatuid lisakulusid mõlemale osapoolele. Nõude rahuldamiseks tuleks lähikondsele võõrandatud vara tagasi võita. Kostja I lõplik seisukoht Kostja I vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostjate võlgnevus hageja ees erinevate kohtulahendite alusel koos viivistega on hageja poolt kohtule esitatud kirjalike dokumentide alusel mitte suurem, kui 12 000 eurot. Harju Maakohus on juba teinud jõustunud otsuse, millega on jaganud kostjate ühisvaraks oleva R.e kinnistu selle müügi ja omanike vahel müügist saadud raha jagamise teel. Kinnistu on käesoleval ajal kohtutäituri poolt arestitud hinnaga 30 000 eurot ning on alustatud selle kinnistu müüki enampakkumise teel. Kinnistut müüakse kohtutäituri poolt korraldatud enampakkumisel, millistest üks on kuulutatud nurjunuks. Järgmine enampakkumine on välja kuulutatud hinnaga 28 000 eurot. See hind ületab vähemalt kahekordselt kostjate võlgnevuse. On võimalik, et ka selle hinnaga ostjat ei leita ning kinnistut võidakse veelgi alla hinnata, kuid arvestades praegust turusituatsiooni ei ole eluliselt usutav, et kinnistule ei leita ostjat vähemalt sellise hinnaga, mis katab nõude summa, s.o 12 000 eurot. Reaalne on müüa see 4344 m2 suurune hoonestamata kinnistu Tallinna lähedal, Aespa külas, suhteliselt populaarses linnalähedases suvilarajoonis, vähemalt 15 000 euro eest, milline summa katab täielikult nii hageja nõude kui ka kohtutäituri tasud. Kahjuks ei nõustunud kohus käesolevas asjas menetlust peatama kuni R.e kinnistu müügist laekuva summa selgumiseni, et see asjaolu oleks teada ja kindel. Samas ei saa menetluse käesolevas etapis väita, et oleks teada ja kindel see asjaolu, et konkreetse kostjatele kuuluva vara müügist ei oleks eelduslikult võimalik hageja nõuet täita. Käesolevas asjas ei ole tõendatud, et tulenevalt
lg 2, R.e kinnistule sissenõude pööramine ei vii eelduslikult sissenõude rahuldamiseni. Vastupidi, on tõendatud kohtutäituri poolt vara arestimisega alghinnaga 30 000 eurot, et vara hind võib olla selline, mis ületab sissenõude summa üle kahe korra. Kohtutäitur hindab enne enampakkumise väljakuulutamist vara
Järelikult enampakkumise alghind vastab asja harilikule väärtusele ning igal juhul ka pärast enampakkumise nurjumist vähendatav hind, isegi selline, mis jääb tublisti allapoole kinnistu harilikust väärtusest, katab sissenõude.
sätestab, et arestida ei või rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks. O. x kinnistu harilik väärtus ületab sissenõudja nõude ulatuse vähemalt kümnekordselt. Niivõrd suures ulatuses võlgniku vara arestimine ja sellele sissenõude pööramine oleks vastuolus
sätestatule ning järelikult puudub täielikult sissenõudja eelduslik õigus tagasivõitmisele O. x kinnistu osas. Tuleb arvestada seda, et sissenõue on pööratud mõlema kostja pensionile, millelt tehakse igakuulisi kinnipidamisi, milline täitmise viis samuti viib eelduslikult sissenõude vähemalt osalise rahuldamiseni. Kostja I leiab, et käesoleval ajal puudub sissenõudjal seaduslik alus nõuda O. x kinnistu osas, mis kostjate abieluvaralepinguga on jäänud kostja II omandisse, tagasivõitmist, kuivõrd on tõendatud, et R.e kinnistu müügist ja kostjate pensionist teostatavate kinnipidamiste teel on eelduslikult võimalik sissenõudja nõude täielik rahuldamine. O. x kinnistule sissenõude pööramine oleks vastuolus
Kostja vaidleb kategooriliselt vastu ka hageja taotlusele rahuldada hagi tingimuslikult, selliselt, et O. x kinnistu osas toimub tagasivõitmine siis, kui R.e kinnistu müük ebaõnnestub ja sellest laekuv summa ei kata sissenõuet. Selline otsuse tingimuslik formulatsioon ei oleks täidetav, kuivõrd ei ole teada, kui suures summas, kui üldse, võib jääda hageja sissenõue rahuldamata.
lg 2 nõuab, et kohtul oleks sissenõudja tagasivõitmise nõude suhtes lahendi tegemisel võimalik tõsikindlalt järeldada, et selle vara müügist, millele sissenõue on pööratud, eelduslikult kindlasti ei jätku sissenõudja nõude rahuldamiseks. Käesolevas asjas see nii ei ole. Selline kohtulahend, milles hagejale lubatakse kostjatele kuuluva kinnistu tagasivõitmist, teadmata, kas üldse ja millises ulatuses võib jääda sissenõudja nõue rahuldamata, oleks ebaseaduslik ja rikuks kostjate kui vara omanike põhiseaduslikke õigusi oma vara takistamatult omada ja käsutada. Kostjate põhiseaduslik õigus omada vara kaalub sellisel juhul kindlasti üles sissenõudja õiguse saada oma nõue rahuldatud, eriti juhul, kui nõudest jääb (eelduslikult või õigemini oletuslikult) tasumata suhteliselt väike osa, mida on võimalik täita võlgnike regulaarsest sissetulekust kinnipidamise teel. Kostja II lõplik seisukoht Kostja II on seisukohal, et hageja ei ole esitanud ülevaadet kostjate võla hetkeseisu ega täitemenetluste edenemise kohta. Ilma võla saldot teadmata ja omamata infot täitemenetluste edenemiste kohta ei ole osapooltel ega kohtul piisavat informatsiooni seisukoha võtmiseks antud asjas, kuna olulised asjaolud on välja selgitamata. Hageja ei ole tõendanud haginõude aluseks olevaid olulisi asjaolusid, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Kostja II esindaja leiab, et isegi juhul, kui nõue kostjate vastu peaks olema hageja poolt istungil nimetatud algses terviksummas 10 127,89 eurot, on ilmne, et hageja nõuded on võimalik kustutada Rukilille kinnistu müügist laekuva raha arvel. Seega ei ole põhjendatud käesolevas asjas hagi rahuldamine ja hagi tuleks jätta rahuldamata. Kuna esineb põhjendatud kahtlus, et kostjal II esineb tsiviilkohtumenetlusteovõime oluline piiratus, tuleks algatada kostja II suhtes eestkoste seadmise menetlus ja selleks ajaks käesolev kohtumenetlus peatada. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama 5 2-16-1950 neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Perekonnaseaduse (PKS) § 35 p 2 kohaselt, varaühisuse varasuhe lõpeb, kui sõlmitakse abieluvaraleping, millega kehtestatakse seaduses ettenähtud muu abieluvarasuhe. PKS § 33 lg 1 kohaselt, abikaasa vastutab kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses: 1) nende kohustuste eest, mille kumbki abikaasa on võtnud perekonna vajaduste rahuldamiseks käesoleva seaduse § 18 kohaselt või ühisvara valitsemisest tulenevalt; 2) abikaasade solidaarkohustuse täitmise eest; 3) kohustuste täitmise eest, mille puhul on kohustatud abikaasa leppinud kolmanda isikuga kokku, et ta vastutab nii ühisvaraga kui ka lahusvaraga. PKS § 33 lg 2 kohaselt, käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud kokkuleppe sõlmimiseks on vaja ka teise abikaasa nõusolekut. PKS § 33 lg 3 kohaselt, muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Täitemenetluse seadustiku (
) § 14 lg 1 kohaselt, sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument.
lg 2 kohaselt, sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus.
lg 1 kohaselt, sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses.
lg 2 kohaselt, sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.
kohaselt, kohus tunnistab kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluvaraleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud: 1) pärast täitemenetluse alustamist; 2) ühe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist; 3) enne käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud tähtaja algust, kuid kahe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist, kui võlgnik või tema abikaasa ei tõenda, et võlgnik oli vara jagamise või varast loobumise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks ühisvara jagamise või varast loobumise tõttu. 15.04.2012 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse H. J.i (kostja I) ja M. J.i (kostja II) vastu vara tagasivõitmiseks ja ühisvara jagamiseks. Hageja palus tunnistada kehtetuks 18.11.2010 kostjate vahel sõlmitud abieluvara- ja asjaõiguslepingu x, T. alevikus, O. x asuva kinnistu (reg osa nr
lg 5 kohaselt, kohtutäitur lähtub arestitud asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist. Kohus on seisukohal, et lähtudes vara arestimisel määratud alghinnast on reaalne müüa nimetatud hoonestamata kinnistu Tallinna lähedal hinnaga, millest pool katab nii hageja nõude kui ka kohtutäituri tasud. Seega ei ole alust eeldada, et sissenõude pööramine võlgnikul olemasolevale varale ei vii nõude rahuldamiseni, mistõttu ei ole põhjendatud tagasivõitmise nõude rahuldamine. Kostja I ja kostja II on 18.11.2010 sõlminud abieluvaralepingu (koostatud ja tõestatud Tallinna notari Kaata Kartau notaribüroos, registris nr 4604), mille p 2 abikaasad leppisid kokku, et kinnistu asukohaga O. x, T. alevik, x (registriosa nr x2) jääb kostja II lahusvaraks. Abieluvararegistrisse on kanne tehtud 26.11.2010. Kohtutäitur Veiko Kaasiku 01.07.2011 õiendi täitemenetluse kohta täiteasjas nr 007/2011/81784 kohaselt on kostja I suhtes hageja 15.04.2011 avalduse alusel algatatud 01.05.2011 täitemenetlus. Täitmisele kuuluvaks lahendiks on Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2010 otsus tsiviilasjas nr 2-07-52301, millega mõisteti võlgnikult välja 2042,94 eurot. Sama õiendi kohaselt oli kostja I sissetulekuks pension ja pärast abieluvaralepingu sõlmimist kuulus kostjale I ühisomandina R.e kinnistu x (registriosa nr x). Kostja I on 29.11.2013 esitatud vastuses hagile selgitanud, et pärast abieluvaralepingu sõlmimist jäi abikaasadele ühisvarast piisavalt üle vara, mida vajadusel oleks saanud kasutada võimalike nõuete rahuldamiseks ning et nimetatud ühisvara oli alles ka hagile vastamise ajal. Kostja I on kinnistu (registriosa nr
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.