Obsah (6)

§ 477§ 173§ 172§ 174§ 177§ 138

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Ilisson Määruse tegemise aeg ja koht 9. märts 2017, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-477 Tsiviilasi Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vlad

) § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt

§ 477

lõikele 7 peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

1. Kohus, olles tutvunud esitatud avalduse, puudutatud isikute seisukohtade ning dokumentaalsete tõenditega, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kohtutäituri avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2. TMS § 177¹ lg 1 näeb ette, et kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku TMS § 177² lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise; 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse; 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Vaidlust ei ole selles, et K. K. on elatise võlgnik, kes ei ole tema suhtes algatatud täitemenetluses nr XXX alates 01.03.2016 kahe kuu jooksul korrapäraselt K. - C. K. ülalpidamiseks elatist maksnud ning kohtutäituril ei ole õnnestunud elatist sisse nõuda võlgniku vara arvelt. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et kohtutäitur on sissenõudja nõusolekul võlgnikku 25.04.2016 hoiatanud TMS § 177² lõikes 1 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamisest (tlk 15-16). Võlgnik on 29.11.2016 kinnitanud hoiatuse kättesaamist (tlk 17). Võlgnik ei ole esitanud kohtutäiturile põhjendusi, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane.
3. Kohtutäitur on esitanud kohtule avalduse TMS § 177³ lg 1 p 1 alusel, kuna võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte TMS § 177¹ lõikes 1 nimetatud tingimust. Kohtutäitur on avalduses kinnitanud, et võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates tasunud lapse ülalpidamiseks ühe kuu elatist, samuti ei ole võlgnik sõlminud elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppeid, ega esitanud põhjendusi, miks hoiatuses märgitud õiguste ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane.
4. TMS § 177² lg 1 p 2 kohaselt kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse. Kohtu hinnangul on antud juhul täidetud TMS § 177² lõikes 1 nimetatud eeldused mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks – K. K. ei ole K. - C. K. elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluses alates 01.03.2016 maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, olemas on sissenõudja nõusolek (tlk 13) ja kohtutäituri avalduse esitamisele (tlk 1-5) on eelnenud võlgniku hoiatamine (tlk 15-16), võlgnik omab B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (juhiluba nr XXX, väljastatud 29.10.2014, kehtiv kuni 27.10.2024 – tlk 35). 3
5. TMS § 177² lg 3 teine lause sätestab, et õiguse ja loa kehtivuse peatamisel ning nende andmise keelamisel võtab kohus arvesse TMS § 1774 lõikes 2 sätestatut. TMS § 1774 lg 2 kohaselt ei peata kohus võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt TMS § 177³ lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist: 1) asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; 2) sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise; 3) põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Vaidlust ei ole selles, et K. K. ei ole pärast 29.11.2016 asunud elatisenõuet täitma ega tasunud K. - C. K. ülalpidamiseks vähemalt kahe kuu elatist, samuti ei ole sissenõudjaga sõlmitud elatise tasumiseks maksegraafiku kokkulepet, ega ole esitanud põhjendusi, miks õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguste peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Võlgnik on 08.02.2017 kohtule edastatud vastuses märkinud (tlk 26), et ta töötab poole kohaga ning saadavast töötasust ei piisa talle endalegi. Kohus märgib vastuseks võlgniku põhjendustele, et tegemist ei ole mõjuva põhjusega elatise tasumata jätmiseks. Kohus selgitab, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta vanemat elatise maksmisest. Samuti viitab kohus, et vastuses esitatud asjaolud on K. K. poolt tõendamata (ei ole esitatud töölepingut, töötasu suurust kinnitavat palgatõendit jne). Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et võlgnik ei ole toonud esile põhjendusi, miks mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane. Kuivõrd võlgniku põhjendustes ei ole märgitud selliseid erandlikke asjaolusid, jätab kohus TMS § 1774 lg 2 p 3 kohaldamata.
6. TMS § 177² lg 2 järgi kui kohus peatab TMS § 177² lg 1 alusel võlgniku õiguse või loa või mõlema kehtivuse, keelab ta ka vastava õiguse või loa või mõlema andmise sama kohtumäärusega.
7. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kohtutäituri avalduse ning peatab K. K. mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult. Ühtlasi keelab kohus mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise K. K. .
8. Kohus selgitab võlgnikule, et võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse peatatuse ning nende andmise keelamise lõpetamine toimub TMS § 1775 lg 1 kohaselt. TMS § 1775 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 15.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 172

lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita asjas menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Sama lõike teise lause kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib 4 kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on asunud seisukohale, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti.

§ 172

lg 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole (vt 3-2-1-42-08 p 18). Kuivõrd kohus tegi lahendi võlgniku kahjuks, jätab kohus

§ 172lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste menetluskulud K.

K. kanda. 16.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtutäitur on osalenud menetluses isiklikult, mistõttu ei saa tal olla menetluskulusid tekkinud. Sissenõudjat on esindanud menetluses seaduslik esindaja M. K. . Asja materjalidest ei nähtu, et M. K. oleks teinud toiminguid, millega kaasnenuks menetluskulud

-i mõttes. Kohus jätab eeltoodust tulenevalt Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei ja K. - C. K. menetluskulude rahalise suurus kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Hele Ilisson kohtunik 5