2-17-3897/68

(15)Tsiviilasi nr 2-17-3897 mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast kuus ületavas osas. Jätta tühistatud osas hagi rahuldamata.

1. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
2. Otsuse tervikresolutsioon on järgmine: 4.
3. 4.
4. 4.
5. 4.
6. 4.
7. 4.
8. Rahuldada hagiavaldus osaliselt. Välja mõista CC-lt elatis XX kasuks tema ülalpidamiseks alates 10.03.2017 kuni 31.08.2017 summas 139.77 eurot, alates 01.09.2017 kuni 31.12.2017 summas 117.50 eurot, alates 01.01.2018 kuni 12.01.2018 summas 125 eurot ja alates 13.01.2018 summas 250 eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast kuus kuni XX täisealiseks saamiseni. Välja mõista CC-lt elatis YY kasuks tema ülalpidamiseks alates 10.03.2017 kuni 31.08.2017 summas 127.65 eurot, alates 01.09.2017 kuni 31.12.2017 summas 121.65 eurot, alates 01.01.2018 kuni 12.01.2018 summas 125 eurot ja alates 13.01.2018 summas 250 eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast kuus kuni YY täisealiseks saamiseni. Käesoleva kohtuotsuse alusel väljamõistetud hagejate igakuine elatis tuleb kohtuotsuse jõustumisel kanda iga kuu eest ette vastava kuu
9. kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja AA arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kohtuotsuse jõustumise hetkeks maksmata elatis tuleb kostjal tasuda viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist AA arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, märkides selgituseks “elatis vastavalt kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-173897”. Jätta rahuldamata XX hagi tagasiulatuva elatise nõudes perioodi eest alates 10.03.2016 kuni 09.03.2017 summas 4742.40 eurot ja YY hagi tagasiulatuva elatise nõudes perioodi eest alates 10.03.2016 kuni 09.03.2017 summas 4544.39 eurot. Jätta rahuldamata hagejate taotlus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks ja kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks.
10. Poolte menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
11. XX (hageja I) ja YY (hageja II, koos hagejad) esitasid 10.03.2017 kohtule hagiavalduse, mida täpsustasid 29.09.2017 menetlusdokumendiga, CC (kostja) vastu elatise saamiseks. 2

(15)Tsiviilasi nr 2-17-3897 Hagiavalduse kohaselt taotlesid hagejad mõista kostjalt välja elatise: 1) alates 10.03.2017 kuni 31.08.2017 summas 439.86 eurot ja alates 01.09.2017 kuni hageja I 18-aastaseks saamiseni summas 388.43 eurot ning tagasiulatuvalt alates 10.03.201609.03.2017 summas 4742.40 eurot; 2) alates 10.03.2017 kuni 31.08.2017 summas 413.05 eurot ja alates 01.09.2017 kuni hageja II 18-aastaseks saamiseni summas 418.89 eurot ning tagasiulatuvalt alates 10.03.201609.03.2017 summas 4544.39 eurot.

1. Hagejad elavad emale kuuluvas korteris LLL. Tegemist on 3-toalise korteriga, kus hagejatel on kasutamiseks oma tuba. Korteri kasutamisega seonduvalt tuleb kanda igakuiselt järgmisi kulusid: korteriühistule tasutavad maksed, kindlustus, elekter, kulutused internetile, kulud seoses korteri varustamisega vee, kanalisatsiooni, kütte jm eluks vajalikuga. Hagejate elukohaga analoogse korteri üürihind on minimaalselt 450 eurot, mis teeb kummagi lapse igakuiseks kasutuseeliseks 150 eurot (450/3). Kuna internetti kasutavad kodus ainult hagejad (hagejate emal on mobiilne internet oma telefonis), siis on interneti arved jagatud laste vahel (24/2). Hagejate keskmine toidukulu kuus on arvestatud ca 100 eurot. Seejuures tuleb arvestada, et sellises suuruses on laste toidukulu eelkõige ajal, kui nad käivad lasteaias/koolis, kus nad saavad süüa. Koolivaheaegadel ja suveperioodil on laste toidukulu ca 150 eurot kuus lapse kohta (s.o ca 5 eurot lapse kohta päevas). See tähendab, et arvestades aastast perioodi, on hageja I toidukulu 9x100+3x150 = 1350/12 = ca 112 eurot kuus. Transport on kulu, mis kaasneb laste ema poolt laste arsti juurde ja erinevatesse huviringidesse või meelelahutuskohtadesse viies. Laste emal tuleb iga kuu sõidutada lapsi kokku minimaalselt 511 km. Hagejate ema kasutab sõidukit Peugeot 301, mille keskmine kütusekulu linna sõidul on 9 l/100 km kohta, mis tähendab, et igakuine kütusekulu on minimaalselt 46 liitrit (kütuse hind on 1.229 eurot/l) ehk ca 56 eurot. See kulu on mõlema lapse peale ühine, ehk hageja I osa sellest on 28 eurot ja hageja II osa 28 eurot. Tervishoiu- ja hügieeni puhul tuleb pidada mõistlikuks kulus 20 eurot kuus. Riiete ja jalanõude kulu lapse kohta on ca 50 eurot kuus. Lasteaias ja koolis käimisega kaasnevad lisakulud, nt õpilaspiletid, klassipilt, ekskursioonid jms. klassijuhatajale lilled, klassiraha 25 eurot, ekskursioonid jms. Suurt osa lasteaia/kooliga kaasnevatest kuludest ei ole võimalik tõendada, kuna arveldamine toimub sularahas. Samas on tegemist üldteada kuludega, mis lasteaias/ koolis käimisega kaasnevad.
2. Laste osalemine erinevates huvialaringides on nende edasise tuleviku parimates huvides. Lisaks tuleb antud juhul arvestada seda, et kuna lapsed on saanud isa poolse väärkohtlemise osaliseks, siis on laste psüühika ja ravi seisukohalt oluline pakkuda neile aktiivset tegevust, sh teraapilisi tegevusi (nagu nt ratsutamiseteraapia), mis aitab neil muuhulgas nendega juhtunut unustada ja eluga edasi minna. Kuna ratsutamisteraapia on väga kallis (1 kord on 30 eurot), siis jagavad lapsed hetkel seda 1 korda omavahel. Alternatiivselt saab hobuteraapiat käsitleda laste tervisekuluna. Käesoleval ajal käib hageja I iluuisutamises, ratsutamisteraapias. Hageja II käib iluuisutamises, võistlustantsus, inglise keeles, robootikas, ratsutamisteraapias. Hagejad leiavad, et selline kulu laste võimete ja silmaringi arendamise ning tervise seisukohalt on igati põhjendatud. Võistlustants, inglise keele, robootika ringid/tunnid toimuvad 9 kuud aastas, iluuisutamine 10 kuud ja ratsutamisteraapia 12 kuud aastas. Iluuisutamises käivad lapsed alates 10.2015; võistlustantsus, inglise keeles ja robootikas käivad lapsed alates 10.2016; ratsutamisteraapias alates 09.
3. Iluuisutamise trenniga kaasneva kulu osas selgitavad hagejad, et kuna nad on selles väga andekad ja käivad võistlustel, siis tuleb neil võtta lisatrenne (lisatrennide arv varieerub ja sõltub ka võistlustest). Ühe lisatrenni kulu on jäähalli kasutamise pääse lapsele (3,5 eurot kord) ja treenerile (5 eurot kord), mis teeb lisakuluks lapse kohta kuus keskmiselt 34.42 eurot.
4. On üldteada, et lastele tuleb osta mänguasju, raamatuid jms. Hagejate hinnangul on need kulud tavapäraseks ja põhjendatud osaks iga lapse kasvamises ja lapsepõlvest. Meelalahutuse ja 3

(15)Tsiviilasi nr 2-17-3897 vaba aja kulud on seotud lastele meelelahutuse pakkumisega (sõprade sünnipäevade kingitused, restoranid/kohvikud, kino, muuseumid, veekeskused, reisimine) ja hagejate enda sünnipäevade korraldamisega seonduvate kuludega. Lisaks käivad lapsed regulaarselt 1 kord nädalas XXX ujumas. Lisaks sellele käivad lapsed reisimas. Tegemist on laste silmaringi avardamise ning sotsiaalsete oskuste arendamise aspektist. Igakuine keskmine kulu on cà 50 eurot lapse kohta.

1. Kostja ei ole täitnud hagiavalduse esitamisele eelnevalt oma ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt ning seetõttu on põhjendatud elatise väljamõistmine ka tagasiulatuvalt 1 aasta eest enne hagiavalduse esitamist (s.o periood 10.03.2016-09.03.2017). Kostja vastuväited hagile
2. Kostja vaidles hagile sellele täies ulatuses vastu. Kostja taotleb jätta hagiavaldus läbi vaatamata, kuivõrd hagejate seaduslik esindaja on juba laste elatise kuni laste täiskasvanuks saamiseni kätte saanud. Alternatiivselt jätta hagiavaldus rahuldamata põhjusel, et hagiavaldusest ei selgu laste tegelike vajadust suurus, mistõttu ei ole ebaselge hagi alusel võimalik seda rahuldada.
3. Elatise nõude suurus on mõistlikust olukorrast märgatavalt kõrgem. On vähe usutav ning tõendamata asjaolu, millistest vahenditest on ema kõiki neid kulusid kandnud, kui oma hagejate seisukoha kohaselt on ema neto sissetulekuks üksnes 340 eurot kuus. Selle kohaselt kuluks laste ülalpidamisele 4,7 kordne ema netosissetulek, ema kuludest siis veel rääkimata. Ainuüksi väide, et tegemist on Norra säästude või laste emapoolselt vanaisalt saadud rahaga, on paljasõnaline ning tõendamata. Lisaks on vähe usutav, et laste vanaisa on suutnud lapsi nii suures ulatuses üleval pidada. Sellises mahus treeningud ning kursused nii väikeste laste puhul, kes vajavad kõikjale lapsevanema transporti, ei ole lihtsalt eluliselt võimalikud või kui isegi on, siis on lastele liialt koormav. Ema poolt esitatud väidetest jääb mulje justkui käiks lapsed nädalas rohkem kui 7 korda iluuisutamise treeningutel (6 x tavatreening, millele lisanduvad lisatreeningud treeneri ning üksinda). Lisaks iluuisutamisele tegelevat lapsed veel ka väidetavalt iganädalaselt võistlustantsu, ujumise ning ratsutamisega, millele lisanduvad veel ka iganädalase inglise keele ning robootika ringid ja psühholoogi vastuvõtt. Seda treeningkava ning huviringe / psühholoogi vastuvõtte arvestades jääb vaid imestada, kus kohast võtavad lapsed selle energia, et seda kõike teha ning millal nad õpivad ja magavad. Väidetavalt käivad lapsed veel ka kinos ja muudel ühiskondlikel üritustel, reisidest välismaale rääkimata. Samuti tõusetub küsimus, kuidas on see logistiliselt võimalik ehk siis ema peab lapsi igapäevaselt pidevalt autoga vedama erinevate treeningute vahel (Veskimetsa, Tondiraba ning Tabasalu vahet, elades ise samal ajal Lasnamäel XXX).
4. Mõistlikud kulud lapse kasvatamiseks ja lapse tavalise elusaad on seotud sellega, milline on tema vanemate varaline seis. Seega ei oma käesoleva elatisnõude lahendamisel mingit tähtsust see, et laste ema sissetulek oli kunagi suurem või et vanaisa tegi lastele kingitusi. Laste ema soov elada kordades paremini, kui sissetulekud võimaldavad, ei ole elatise suuruse määramise aluseks.
5. Laste ema pangakonto väljavõttest nähtub, et laste vaba aja kuludeks on olnud keskmiselt 119.08 eurot kuus. Kostja hinnangul ei ole selline kulu põhjendatud ega reaalselt isegi võimalik. Nimelt käivad lapsed erinevates trennides ja huvialaringides. Olukorras, kus kumbki hageja sisustab oma vaba aega, käies väidetavalt korraga viies huviringis, ei ole põhjendatud veel täiendava 119.08 euro kulutamine vabale ajale. See ei ole isegi reaalselt võimalik, kuna trennid ja muud ringid ise sisustavad kõik laste vaba aja. Ka ei ole hagejad tõendanud, et vajavad jätkuvalt ratsutamisteraapiat. Lisaks eeltoodule nähtub ema konto väljavõttest ning on teada tõsiasi, et emale makstakse laste toetust 100 eurot kuus, mida ema laste kuludest maha arvestanud ei ole. Juhul, kui kohus peaks elatise nõude mingis osas rahuldama, siis tuleks eelkõige laste tegelikest ja vajalikest kuludest maha lahutama lastetoetuse 100 eurot kuus. 4

(15)Tsiviilasi nr 2-17-3897

1. Tagasiulatuva elatise nõue on täielikult tõendamata ja selle koosseis on saadud valele tuginedes. Esimese astme kohtu otsus
2. Maakohtu 06.02.2018 otsusega rahuldati hagiavaldus osaliselt, mõisteti välja kostjalt elatis hageja I kasuks tema ülalpidamiseks alates 10.03.2017 kuni 31.08.2017 summas 389.86 eurot kuus, alates 01.09.2017 kuni 31.12.2017 summas 338.43 eurot kuus ja alates 01.01.2018 kuni hageja I 18-aastaseks saamiseni summas 333.43 eurot kuus. Lisaks mõistis kohus kostjalt välja elatise hageja II kasuks tema ülalpidamiseks alates 10.03.2017 kuni 31.08.2017 summas 363.05 eurot kuus, alates 01.09.2017 kuni 31.12.2017 summas 368.89 eurot kuus ja alates 01.01.2018 kuni hageja II 18-aastaseks saamiseni summas 363.89 eurot kuus. Kohus jättis rahuldamata hagi tagasiulatuva elatise nõudes perioodi eest alates 10.03.2016 kuni 09.03.2017 summas 4742.40 eurot ja summas 4544.39 eurot. Samuti jättis kohus rahuldamata hagejate taotluse kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks ja kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
3. Kohus nõustub hagejatega, et hagejate põhjendatud vajaduse kindlaksmääramisel ning selle pinnalt elatise suuruse üle otsustamisel tuleks lähtuda hagejate tavalisest elulaadist ning mõistlikest ja põhjendatud kulutustest nende ülalpidamisele ja kasvatamisele. Kohus leiab, et hagejad on oma igakuiseid kulutusi piisava põhjalikkuse ja detailsusega põhistanud ning tõendanud. Hagejad on esitanud laste ülalpidamiskulude kohta erinevate perioodide lõikes tõendeid kokku mitmesajal leheküljel. Kostja on nende tõendite osas piirdunud peamiselt üldsõnaliste vastuväitega.
4. Kohus nõustub hagejatega, et toidukulusid, hügieenikulusid ja laste taskuraha ei ole vaja tõendada, kuna üldtuntud asjaolu on, et elamiseks on vaja toitu, samuti vajab laps tänapäeva Eesti ühiskonnas hügieenitarbeid ja võimalusel ka taskuraha. Kohtu hinnangul on hagejate näidatud toidukulud ca 100 eurot kuus lapse kohta, hügieeni ja tervishoiukulud 20 eurot kuus lapse kohta ning taskuraha 10 eurot kuus lapse kohta põhjendatud ja mõistlikud.
5. Kohus nõustub hagejatega, et ekslik on kostja arusaam, et kuna hagejate elukohaks olev korter kuulub hagejate emale ning seda ei üürita, siis ei ole kasutuseelist võimalik laste ülalpidamiskulude kindlaks määramisel arvestada. Kohus leiab, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluruumi ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Hageja tõenditest nähtub, et hagejate elukohaga analoogse korteri üürihind on minimaalselt 450 eurot, mis teeb kummagi lapse igakuiseks kasutuseeliseks 150 eurot (450/3). Kostjad ei ole esitanud vastuväidet sellele, et hagejate elukohaga sarnaste korterite keskmine igakuine üürihind on 450 eurot.
6. Kohtu arvates ei ole oluline käesolevas tsiviilmenetluses tuvastada, millistest vahenditest on ema kõiki eelmainitud lastega seotud kulusid kandnud. Asjaolu, et hagejate ema tööga seonduv sissetulek on hetkel 340 eurot, ei tähenda, et hagejate kulud ei oleks hagejate poolt viidatud suuruses. Hagejate ema on selgitanud, et tema arvelduskonto väljavõttest nähtub, et ta teeb oma teiselt arveldusarvelt olevale arvele igakuiselt ülekandeid summas 1000 eurot (ka kostja möönis kohtuistungil, et ema igakuises kasutuses olev summa on 1340 eurot). Lisaks on hagejad selgitanud, et laste ema kasutab laste ülalpidamiseks oma varasemaid sääste ning laste ülalpidamiseks annab rahalisi vahendeid ka vanaisa. Kohus ei näe kostja huvide riivet olukorras, kus laste ema on vaatamata madalale ametlikule sissetulekule nõus ja võimeline panustama oma laste ülalpidamisse võrdselt kostjaga. Iseenesest õige on kostja seisukoht, et mõistlikud kulud lapse kasvatamiseks ja lapse tavaline elulaad on seotud sellega, milline on tema vanemate varaline seis. Samas ei saa kohtu arvates vanema varalise seisu hindamisel arvestada üksnes 5

(15)Tsiviilasi nr 2-17-3897 kitsalt vanema kuupalka, vaid vanema varalist seisu ja võimet last ülal pidada tuleb hinnata tervikuna.

1. Kohus nõustub hagejatega, et laste osalemine erinevates treeningutes ja huvialaringides on eeldatavalt nende edasise tuleviku parimates huvides. Kuna käesoleva vaidluse ese on elatise nõue, siis ei pea kohus võimalikuks asuda käesolevas vaidluses hindama, kas hagejate treeningkoormus on lastele sobiv või millised täpselt on need treeningud ja teraapiad, mida lapsed vajavad. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest ja õigust hoolitseda lapse vara eest ning otsustada lapsega seotud asju. Vaidlus puudub selles, et laste ema on hagejate suhtes hooldusõiguslik isik, kes elab igapäevaselt koos hagejatega, on pädev hagejate eest hoolitsema ning otsustama lastega seotud asju, sh nende treeningkoormust, huvialaringides käimist, teraapiat jms. Kohus lähtub sellest, et laste ema on pädev tegema hagejatega seotud valikuid mh treeningute ja teraapiate osas ning eeldatavalt lähtub ta seejuures laste parimatest huvidest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selles, et hagejate treeningud, huviringid ja teraapiad oleksid mõjunud halvasti nende füüsilisele või vaimsele tervisele. Kohus nõustub hagejatega, et laste ema ja isa võimalikke vaidlusi seoses treeningute, huvialaringidega jms tuleks vajadusel lahendada eraldi menetluses. Tegemist on hooldusõiguse teostamist käsitlevate küsimusega ning kui kostjal on selles osas pretensioone, siis tuleb tal esitada need teises menetluses. Kohtu arvates ei ole hagejate emale aga käesolevas menetluses etteheidetav, et ta üritab oma lapsi erinevatel viisidel arendada ja pakkuda neile ka meelelahutust (nagu nt hagejate poolt viidatud Soome reis, loomaaed, veekeskus jms). Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hagejate poolt kostjalt nõutav elatis lähtub hagejate mõistlikest ja põhjendatud kulutustest laste ülalpidamisele ja kasvatamisele.
2. Kohus leiab, et ainuüksi tõendid kostja palgatulu kohta kinnitavad, et kostja on võimeline hagejate poolt nõutavat jooksvat elatist tasuma. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudub alus hagejate edasiulatuva elatisenõude vähendamiseks kostja varalise seisundi või muude kohustuste tõttu. Kostja ei ole töövõimetu ja kostjal ei ole ka rohkem alaealisi ülalpeetavaid kui hagejad. Kostja käib tööl ja teenib jooksvat tulu.
3. Vaatamata eeltoodule väärib tähelepanu kostja vastuväide, et hagejate seaduslikule esindajale makstakse lastetoetust, mida hagejate seaduslik esindaja laste kuludest maha arvestanud ei ole. Vaidlus puudub selles, et hagejate seaduslik esindaja on kohtuistungil kinnitanud, et ta on saanud laste eest peretoetust seni 100 eurot kuus ja alates
4. aastast 110 eurot kuus. Kohus leiab, et kostja taotlus lastetoetuse hagejate vajalikest kuludest maha arvestamiseks on põhjendatud, sest lastega seotud peretoetuse eesmärk on sisuliselt sama mis elatisel: aidata katta mõistlikke kulusid laste kasvatamisel. Samas leiab kohus, et eksisteerib ka mõjuv põhjus hagejate poolt kostjalt nõutava elatise vähendamiseks hagejate ema poolt saadavate peretoetuste võrra. Nimelt puudub vaidlus selles, et hagejate ema on hagejate suhtes hooldusõiguslik isik, kes elab igapäevaselt koos hagejatega ning kes on otsustanud laste senise elulaadi, sh nende treeningkoormuse, huvialaringides käimise, teraapia jms. Kohus leiab, et olukorras, kus laste tavaline elulaad ja sellega seotud vajalikud kulud on määratud laste ema poolt, on õiglane arvestada laste ema poolt saadav lastetoetus täies ulatuses sellise ema poolt määratud elulaadiga seotud laste kulutuste katteks ning vastavalt vähendada kostjalt laste kasuks väljamõistetavat elatist. Kohus vähendab seega hagejate kasuks väljamõistetavat elatist hagejate seadusliku esindaja poolt saadava peretoetuse võrra, jagades saadava peretoetuse võrdselt mõlema lapse vahel ja võttes arvesse peretoetuse suurenemist alates
5. aastast. Seega kuni
6. aasta lõpuni vähendab kohus hagejate kasuks väljamõistetavat elatist summas 50 eurot mõlema lapse kohta ja alates
7. aastast vähendab kohus väljamõistetavat elatist summas 55 eurot mõlema lapse kohta (sest kuni
8. a lõpuni oli hagejatega seotud peretoetus summas 100 eurot ja alates
9. a 110 eurot). Apellatsioonkaebus 6

(15)Tsiviilasi nr 2-17-3897

1. Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsust ulatuses, milles on elatis välja mõistetud üle seaduses sätestatud miinimummäära ning millega kohus mõistis elatise välja alates hagiavalduse esitamisest. Kostja nõustub elatise väljamõistmisega alates 15.01.2018 mõlema lapse osas pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamääras kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Kohus ei ole põhjendanud, millistele tõenditele tuginedes on kohus konkreetsete kulude suuruse põhjendatuseni jõudnud. Kostja ei vaidle toidukulu, hügieeni ja tervishoiukulude suurusele vastu, kuid muude kulude suuruse osas ei ole kohus põhjendanud oma seisukohti. Kostja rõhutab, et ka taskuraha ei kuulu elatise koosseisu. Kohus on jätnud laste esmavajadused välja selgitamata. Näiteks see, et ema soovib lapsi panna trennidesse, milliste sagedus on suurem, kui nädalas päevi on, ei tähenda, et need treeningud kuuluksid ka laste esmavajaduste sisse. Kohus on lähtunud ema märgitud summadest, analüüsimata, kas kõik need kulutused on ka esmavajalikud. Kohus ei ole analüüsinud, kas kõik märgitud kulutused on ka tõendatud, sh on oluline, et peale tõendatusse oleks need ka põhjendatud. Kostja hinnangul ei ole tõendatud, et hagejad vajavad millekski ravi, mida siis väidetavalt ravitakse peale psühholoogi juures käimist veel ratsutamisteraapiaga. Isegi kui leiab tõendatust, et nad vajavad ravi, siis lisaks ei ole põhjendatud, miks just kallist ratsutamisteraapiat arvestades, et Eestis on meditsiinilised teenused tasuta. Samuti ei ole usutav ja põhjendatud, et väidetav ravivajadus kestab kuni nende täisealiseks saamiseni. Maakohus ei ole analüüsinud kütusekulu vajalikkust, millisele on kostja vastu vaielnud. Mänguasjadele, raamatutele, koolitarvetele ja mööblile on kohus pidanud põhjendatuks 50 euro suurust summat, kuid puuduvad kohtu hinnangud nimetatud summa suuruse põhjendatusele, sh kas see on ka tõendatud. Ka vaba aja kulude suuruse põhjendatus on kohtu poolt hindamata. Kostja hinnangul ei ole lisaks tõendatud kasutuseelise kulud. Kuna lapsed elavad ühes toas, ei ole põhjendatud jagada korteri kulusid kolmeks, vaid vastavalt kasutuses oleva pinna suurusele, st 450/
2. Laste ema on sidunud eluasemekulud laenulepinguga, millise kohaselt on laenulepingu igakuiseks makseks umbes 230 eurot. Samas on kohus välja mõistnud kostjalt eluasemekulude hüvitamiseks 300 eurot, mis toob kaasa aga alusetu rikastumise, kuna pole arvestatud, et kulusid peavad tasuma mõlemad vanemad võrdses osas. Ka kommunaalkulude osas ei ole kohus arvestanud hagejate kasutuses oleva pinnaga, vaid jaganud need kolmeks põhjendamata miks. Samuti tekib mastaabisääst, millega kohus ei ole arvestanud. Uisutamise trennide kulutused ei ole tõendatud, kuna ei klapi esitatud kontoväljavõtetega ja ema väidetega. Lisaks on kulutused tehtud hommikupoolsetel aegadel, mil lapsed on lasteaias. Mitmetel kuluarvetel on märgitud vanuseks +16, mis samuti ei klapi laste vanusega. Arusaamatu on, miks on esitatud täiendavaid kuluarveid väidetavast uisutamas käimisest, kui need peaksid sisalduma õppemaksus, mille eest on ka esitatud kuluarved. Samuti nähtub arvetest, et need on soetatud ettemakstud tundide eest, mistõttu ei saa neid vaid ühe kuu tasude sisse arvestada. Kostja on korduvalt seadnud kahtluse alla esitatud arvete õigsuse, kuid kohus ei ole seda analüüsinud. Ujumisele tehtud kulutused ei ühti hagiavalduses välja toodud asjaoludega, ei summades ega ajaliselt. Samuti ei ole usutav, et laste ema ei kasuta ei interneti ega vaata telekakat. Riietele ja jalanõudele märgitud kulutused on ülepaisutatud ja tõendamata. Ei ole eluliselt usutav igakuine 50 eurone kulu lapse kohta, arvestades sealjuures, et üks laps kannab teise lapse väikseks jäänud riideid. Kostja on korduvalt viidanud asjaolude ja tõendite vastuolulisusele, kuid kohus ei ole nendega arvestanud. Kohus ei ole välja selgitanud hagejate tavalist elulaadi ning nende seadusliku esindaja varalist seisu. Tõendamata on, et ka laste ema suudab panustada sellises ulatuses laste ülevalpidamisse. Säästude ja vanaisa aitamise kohta tõendid puuduvad. Samas ei saa ka elatist välja mõista vaid säästude ja vanaisa aitamise alusel, kuna kohustus lapsi üleval pidada jätkub ka peale nimetatud 7

(15)Tsiviilasi nr 2-17-3897 asjaolude võimalikku äralangemist. Kostja viitab, et kuna vanematel on endiselt ühine hooldusõigus laste huviringide ja vaba aja veetmise otsustamise osas, kuid temaga nende otsustamise osas arvestatud ei ole, siis ei saa panna kostjale kohustust tasuda hagejate ema valitud kallite huviringide eest. Kuna vanemate sissetulek on väiksem, kui Eesti keskmine, siis on põhjendamatu välja mõista elatist suuremas ulatuses, kui miinimummääras, mis praktika kohaselt katab keskmise pere lapse kulud. Elatise väljamõistmine alates hagiavalduse esitamisest on põhjendamatu, kuna kostja on selgitanud, et tema alusetu kinnipidamisasutuses viibimise tõttu, on see vabandatav. Kostja leiab, et alates 15.01.2018 on elatise väljamõistmine põhjendatud, sest selles ajast omab kostja sissetulekut. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Kuna kostja on alles apellatsioonkaebuses hakanud esitama põhjalikumaid vastuväiteid, siis paluvad hagejad jätta need arvestamata, mida ei ole varasemas menetluses esitatud. Lisaks märgivad hagejad, ei maakohus on niigi teinud otsuses arvutusvea peretoetuse mahaarvamise osas, mille tõttu on elatiste suurused 27 ja 28 eurot väiksemad. Seega, isegi juhul, kui ringkonnakohus peaks leidma, et elatiste suurused kuuluvad vähendamisele, tuleks sellega arvestada. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega ning kuulanud pooled ära kohtuistungil, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt osas, millega kohus mõistis kostjalt välja elatise hageja I kasuks perioodi eest 10.03.2017 kuni 31.08.2017 139.77 eurot kuus ületavas osas, perioodi eest 01.09.2017 kuni 31.12.2017 117.50 eurot kuus ületavas osas, alates 01.01.2018 kuni 12.01.2018 125 eurot kuus ületavas osas ja alates 13.01.2018 kuni hageja I täisealiseks saamiseni 250 eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast kuus ületavas osas. Samuti tuleb tühistada maakohtu otsus osaliselt osas, millega kohus mõistis kostjalt välja elatise hageja II kasuks perioodi eest 10.03.2017 kuni 31.08.2017 127.65 eurot kuus ületavas osas, perioodi eest 01.09.2017 kuni 31.12.2017 121.65 eurot kuus ületavas osas, alates 01.01.2018 kuni 12.01.2018 125 eurot kuus ületavas osas ja alates 13.01.2018 kuni hageja II täisealiseks saamiseni 250 eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast kuus ületavas osas. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning määrab kostjalt välja mõista elatis hageja I kasuks alates 10.03.2017 kuni 31.08.2017 summas 139.77 eurot, alates 01.09.2017 kuni 31.12.2017 summas 117.50 eurot, alates 01.01.2018 kuni 12.01.2018 summas 125 eurot ja alates 13.01.2018 summas 250 eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast kuus kuni hageja I täisealiseks saamiseni. Hageja II osas rahuldatakse hagi elatise väljamõistmiseks alates 10.03.2017 kuni 31.08.2017 summas 127.65 eurot, alates 01.09.2017 kuni 31.12.2017 summas 121.65 eurot, alates 01.01.2018 kuni 12.01.2018 summas 125 eurot ja alates 13.01.2018 summas 250 eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast kuus kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Apellatsioonkaebus rahuldatakse seega osaliselt.
3. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega jäeti hagejate tagasiulatuv elatisenõue rahuldamata, on otsus selles osas jõustunud. 8

(15)Tsiviilasi nr 2-17-3897

1. Esmalt märgib kolleegium, et kuigi kostja maakohtu menetluses esitatud vastuväited ei ole nii üksikasjalikud kui apellatsioonkaebuses, on antud vastuväited maakohtus siiski esitatud (vt nt 30.10.2017 menetlusdokument, tl 1-10, II kd) ning tegemist ei ole TsMS § 652 lg 4 mõttes uute asjaoludega. Seetõttu ei ole põhjendatud hagejate taotlus jätta kostja apellatsioonkaebuse väited tähelepanuta osas, milles kostja on maakohtus esitatud vastuväiteid täpsustanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, sest ei ole hinnanud asjas esitatud tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-s 1 sätestatuga. Seetõttu ei ole maakohtu otsus ka nõuetekohaselt (TsMS § 436 ja § 442 lg 8) põhjendanud.
2. Vastavalt PKS § 101 lg-le 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb seaduses sätestatud miinimummäärast suurema elatise väljamõistmiseks lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha (vt RKTKo 25.05.2011, 3-2-1-37-11, p 12). Eeltoodut arvestades tuleb miinimummäärast suurema elatise saamiseks tõendada ka miinimumvajadustest suurem kulu lapsele kuluvate vajaduste rahuldamiseks. Seega tuleb hinnata, kas hagejad on tõendanud oma ülalpidamiskulusid ning kas hagejate poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud.
3. Apellatsioonkaebuses on kostja nõustunud toidukulu suurusega, mis hagiavalduse kohaselt on hagejate osas 100 eurot ja hageja I osas alates 01.09.2017 112 eurot. Samuti nõustub kostja hügieeni- ja tervishoiukuludega, mis mõlema hageja osas on hagiavalduse kohaselt 20 eurot kuus.
4. Kostja ei vaidlusta iseenesest elatise suuruse määramisel kasutuseelise kuluna arvestamist, kuid kostja hinnangul on kohus valesti sidunud kasutuseelise laste elamispinnaga võrdväärse eluruumi üürisummaga mitte reaalsete kuludega ehk eluaseme laenulepingust tulenevate kohustustega. Kolleegium nõustub antud apellatsioonkaebuse väitega. Tõendatud on, et laste elukohaks olev eluruum kuulub laste emale (tl 185-186, I kd). Hagiavalduse asjaolude kohaselt on antud eluruum kolmetoaline ning hagejatel on ühine tuba. Hagejad on esitanud maakohtule lisaks laste elamispinnaga võrdväärse eluruumi üüri suuruse tõendamiseks ka reaalselt laste eluruumile tehtava kulutuse tõendamiseks laenulepingu (tl 117-119, II kd). Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud võtta kasutuseelise kulude aluseks just tegelik kulu, milleks on laenulepingu alusel tehtavad maksed. Ringkonnakohtus 05.09.2018 toimunud kohtuistungil avaldas hagejate seaduslik esindaja, et laenumaksete suurus on 260 eurot kuus, mida kostja ei vaidlustanud (kohtuistungi protokoll, tl 41-42, III kd). Võrreldes laenulepingus märgitud laenusummat, intressi suurust ja laenuperioodi pikkust, on kolleegiumi hinnangul nimetatud laenumakse suurus tõendatud. Kuna lapsed kasutavad ühte tuba ühiselt, laste emal on enda tuba ning kolmandat tuba koos olmeruumidega kasutavad lapsed koos emaga ühiselt, on põhjendatud lugeda laste kasutada ½ kogu eluruumist, ehk siis ühe lapse kohta ¼ eluruumist. Aritmeetilise tehtena saab lugeda põhjendatuks ja tõendatuks kasutuseelise kuluks ühe lapse kohta seega 65 eurot (260 x ¼).
5. Eluaseme kindlustamisega seotud kulu on Riigikohtu seisukohast tulenevalt põhjendatud arvestada mõistlikus ulatuses lapsele langevas osas lapse eluasemevajaduse rahuldamiseks tehtavate kulutuste hulka (vt RKTKo 16.10.2013, 3-2-1-69-13, p 23), kuid kolleegium on seisukohal, et hagiavalduses märgitud kindlustuskulu suuruses 8.38 eurot ühes kuus lapse kohta ei ole põhjendatud. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et aastane eluaseme kindlustuse kulu on 108.81 eurot (tl 134 pöördel – 137, I kd). Seega on ühe kuu keskmiseks kindlustuse makseks 9.07 eurot (108.81:12). Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuses märgituga, et põhjendatud on arvestada eluaseme kindlustusmakseid samas proportsioonis, millises suuruses laps kodu kasutab ehk siis ¼, millest tulenevalt on põhjendatud kindlustusmakse suuruseks ühe lapse osas kuus 2.27 eurot (9.07 x ¼). 9

(15)Tsiviilasi nr 2-17-3897 28. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, et majandamiskulud tuleb jagada eluruumi pinna kasutusest lähtuvalt. Kohtule esitatud majandamiskulude arvetest (tl 103 pöördel – 109, I

1. kd)nähtub, et majandamiskulude arvestus on ruutmeetripõhine. Vaid vee ja kanalisatsiooni kuluarvestus on kuupmeetripõhine ehk oleneb kasutajate arvust, kuid moodustab üldistest majandamiskuludest marginaalse osa. Ka elektrikulu arvestus ei olene ruutmeetritest, vaid konkreetsest tarbimisest, kuid arvestades, et lapsed kasutavad koos ühte tuba, on ka elektri tarbimine laste osas enamjaolt ühine. Majandamiskulude ja elektritarbimise suuruse saab lugeda tõendatuks kohtule esitatud arvete aritmeetilise keskmisega (tl 103 pöördel – 120, I
2. kd)ning selle suuruse osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Tõenditest tulenevalt on majandamiskulude keskmine suurus ühes kuus 114 eurot ning elektritarbimise maksumus 21 eurot kuus, kokku 135 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud see jaotada vastavalt elamispinna kasutusele, milleks ühe lapse osas on ¼. Seega kommunaalkulude ja elektritarbimise põhjendatud ning tõendatud kulu suuruseks ühe lapse osas tuleb lugeda 33.75 eurot kuus (135 x ¼). 29. Hagiavalduse kohaselt kasutavad lapsed internetiteenust ainuisikuliselt, kuna emal on mobiilne internet. Apellatsioonkaebuses on kostja asunud seisukohale, et ei ole eluliselt usutav, et laste ema ei kasuta interneti- ega televisiooni teenuseid. Ringkonnakohtu istungil on laste ema selgitanud, et lapsed vaatavad arvutist multikaid (kohtuistungi protokoll, tl 41-42, III kd). Kohtule esitatud AS Starman arvetest nähtub, et antud teenust osutatakse vaid internetiteenusena, st et televisiooni teenuseid tellitud ei ole (tl 121 pöördel – 126, I kd). Arvetest selgub, et teenuse maksumus ühes kuus on 25.99 eurot. Hagiavalduses väljatoodud asjaolude kohaselt on internetiteenuse kasutamine laste vahel arvestatud nii, et mõlemad kasutavad teenust osaliselt, st mitte teenuse hinnast tulenevalt pooleks, vaid 12 euro eest. Kolleegium peab usutavaks ja tõendatuks asjaolu, et internetiteenuse kasutamise saab laste vahel jaotada osaliselt nii, et mõlema lapse kuluks on 12 eurot. Isegi kui asuda seisukohale, et hoolimata mobiilsest internetist kasutab laste ema traadita interneti teenust (wi-
3. fi)kodus, nähtub arvetest, et see teenus on tasuta. Lisaks võib pidada usutavaks, et laste ema kasutab samuti vajadusel arvutit, kuid nutitelefoni olemasolul on usutav, et see kasutus on marginaalne ning selle kuluks saab arvestada ema osa 1.99 euro ulatuses. 30. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega laste treeningkoormuse (sh ratsutamisteraapia) vajalikkuse ja põhjendatuse osas ning TsMS § 654 lg-st 6 ei pea vajalikuks selles osas maakohtu põhjendusi korrata. Kolleegium lisab, et kuna nii võistlustants, inglise keel kui ka robootika toimusid kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt lasteaiapäeva raames lasteaias, ei saa neid nimetada eraldi huviringideks/treeninguteks, millele omistada laste jaoks täiendava vaba aja olemasolu vajadust ja treeningkoormuse suurendamist. Arvestades nende toimumise kohta, on eelduslikult tegemist laste silmaringi arendavate mänguliste tegevustega. Ringkonnakohus ei hinda laste ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetavas vaidluses, kas laste treeningkoormus on ülemäärane, vaid eeldab, et kui lapsed käivad regulaarselt ühes täiskoormust eeldavas trennis (iluuisutamine), millele lisaks tegeletakse nädalas kord või paar mõne teise hobiga (nagu näiteks ujumine ja ratsutamine), on nendele kulutuste tegemine mõistlik. Samas aga nõustub kolleegium osaliselt apellatsioonkaebuse väidetega trennikulude tõendamatuse kohta. Hagiavalduses on märgitud mõlema hageja võistlustantsu kuluks 10.50 eurot. Maakohus on 29.08.2017 kirjas palunud esitada tõendid võistlustantsus käimise kohta 2017. aasta osas, mille kohta on hagejad esitanud 29.09.2017 menetlusdokumendiga kolm tõendit: 07.12.2016 arve, 23.01.2017 arve ja 17.02.2017 arve (tl 184 pöördel, I kd). Arved on väljastatud eelneva kuu eest. Seetõttu on kolleegiumi hinnangul maakohus põhjendamatult lugenud tõendatuks võistlustantsu treeningkulu pärast 2017. a veebruari. Hagiavalduse kohaselt käivad hagejad lasteaias ka inglise keele huviringis (toimuvad kalendriaastas 9 kuu jooksul), mille kuutasuks on aritmeetilise tehtena märgitud ühes kalendrikuus 21 eurot. Kohtule on esitatud tõendid inglise keele huviringis käimise osas, mille 10

(15)Tsiviilasi nr 2-17-3897 kohaselt toimub huviring kaks korda nädalas maksumusega 3.50 eurot üks tund (tl 25, 43 ja 183, I kd). Kuna ühes kuus on keskmiselt neli nädalat, on inglise keele huviringi tasuks ühes kuus vähemalt 28 eurot (8 x 3.50). Seega on maakohtu lõppjäreldus inglise keele huviringi kulu tõendatuse osas õige ning inglise keele huviringi kulu ühe lapse osas on 21 eurot ühes kuus terve kalendriaasta lõikes (28x9:12). Hageja I osas antud kulu alates 01.09.2017 puudub, sest hageja I läks siis kooli. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et tõendatud on lasteaias robootikaringis käimise kulu 15 eurot kuus. Kohtule esitatud tõenditest selgub, et tegemist on aastase õppemaksuga 180 eurot (tl 183 pöördel – 184, I kd). Seega on põhjendatud ja tõendatud robootikaringi kulu aasta lõikes ühe lapse osas 15 euro kuus (180:12). Hageja I osas antud kulu alates 01.09.2017 puudub, kuna hageja I läks siis kooli. Kolleegium nõustub maakohtuga iluuisutamise rühmatrenni kulu tõendatuse osas. Kohtule on esitatud arved Iluuisutamisklubi Talveunistus kohta, millest nähtub, et kuni 01.09.2017 oli ühe kuu õppemaks hageja I osas 110 eurot ja hageja II osas 77 eurot (tl 178 pöördel - 179, I kd) ning alates 01.09.2017 on õppemaks tõusnud vastavalt 130 eurot ja 91 eurot (tl 179 pöördel, I kd). Laste ema on selgitanud, et iluuisutamise trennid toimuvad 10 kuud aastas, kuid iluuisutamise trennide kulu on jagatud võrdselt 12 kuu vahel ära. Eelnevast tulenevalt on tõendatud, et hageja I osas on kuni 01.09.2017 iluuisutamise trennikulu 91.66 eurot (110x10:12) ning alates 01.09.2017 108.33 eurot (130x10:12). Hageja II osas vastavalt 64.17 eurot (77x10:12) ja 75.83 eurot (91x10:12). Samas nõustub kolleegium apellatsioonkaebuse väitega, et tõendatuks ei saa lugeda iluuisutamise trennide lisatunde hagiavalduses märgitud suuruses s.o 34.42 eurot kuus. 29.09.2017 menetlusdokumendis on laste ema selgitanud, et ühe lisatrenni kulu on 28.50 eurot, millest 20 eurot tasub ema sularahas ning 3.50 eurot on lapsele soetatud kümne korra kaardi kulu ja 5 eurot õpetaja kuue korra kaardi kulu (tl 99 viimane lõik, I kd). Nõude kujunemise juures on selgitatud, et 20 eurost lisatunni kulu ei ole arvestatud, sest puudub võimalus selle tõendamiseks. Tõendina on esitatud korduvate kümne korra kaartide soetamine summas 35 eurot, s.o 3.50 eurot üks kord, ja treenerile soetatud kuue korra kaardid summas 30 eurot, s.o 5 eurot üks kord (tl 187 pöördel – 189, I kd; tl 100 pöördel – 101 pöördel, II kd). 29.12.2017 menetlusdokumendiga esitas laste ema lisatundide kulu tõendamiseks oma konto filtreeritud väljavõtte (tl 55- 55 pöördel, II kd), milles nähtuvad sh kümne korra kaartide soetamine. Seega saab kohus lugeda tõendatuks ilusuisutamise lisatundide kulu lastele ja treenerile soetatud kaartide alusel (tl 187 pöördel – 189, I kd; tl 100 pöördel – 101 pöördel, II kd). Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ja tõendatud lisatundidel treenerile (kaardil märgituna “täiskasvanu“ või “16+“) jää kasutamise kaartide soetamine, kuna ilma treenerita ei ole võimalik lisatunde võtta. Ostetud kaartide kokkulugemisel selgub, et lastele on soetatud suuremas koguses kümne korra kaarte (aasta lõikes vähemalt 17 kaarti) kui treenerile (vähemalt 7 kaarti). Antud asjaolust saab teha järelduse, et lisatunnis on lastel kahe peale üks treener. Hagiavalduse kohaselt varieerub lisatundide võtmine olenevalt võistlustest ning lisatunde võetakse cà 14,5 korda aastas (tl 46, II kd). Kostja ei ole iseenesest vaielnud vastu asjaolule, et lapsed käivad iluuisutamise trennis juba sellisel treeningtasemel, kus käiakse ka võistlemas. Põhjendatud on võistlustel käimise korral lisatundide võtmine. Seega saab kolleegiumi hinnangul võtta aluseks hageja poolt väljatoodud lisatrennides käimise vajaduse cà 14,5 korda aasta lõikes ning tõendatud lisatrennide kuluks kahe lapse osas kokku on 12 eurot (3.50+3.50+5) ehk ühe lapse osas 6 eurot kuus (12:2). Aritmeetilise tehtena on tõendatud iluuisutamise lisatrennide kulu ühe lapse osas ühes kuus summas 7.25 eurot (14,5x6:12). Ratsutamisteraapia kulu suurust täpsustas laste ema ringkonnakohtu istungil, et selleks on 15 eurot üks kord lapse kohta, mida tõendavad ka kohtule esitatud tõendid (tl 180-182 pöördel, I kd). Ringkonnakohus peab kolm korda kuus antud kulu 45 euro (3x15) kandmist põhjendatuks, kuna peale teraapia saab antud tegevust käsitleda ka treeninguna, mille teraapiline lisaväärtus ei ole 11

(15)Tsiviilasi nr 2-17-3897 kergitanud tunnitasu, arvestades keskmist ratsatreeningu tunnihinda. Esitatud tõenditest ei nähtu, et ratsutamas oleks käidud neli korda kuus, mistõttu on tõendatud teraapias osalemine vaid kolmel korral kuus. 31. Maakohtu otsusest nähtub, et kohus on lugenud põhjendatult tõendatuks lasteaia õppemaksu koos toidurahadega mõlema hageja osas keskmiselt 93 eurot kuus (tl 160-172 pöördel, I

1. kd)kuni 01.09.2017. Kuid alates 01.09.2017 on tõendatud hageja II osas lasteaia õppemaks vaid suuruses 57.34 eurot (tl 105 pöördel – 106 pöördel, II kd). 32. Tõendatud on ka kooliks ettevalmistusklassi kulu hageja I osas kuni 01.09.2017 summas 16.50 eurot. Esitatud tõendite kohaselt on ettevalmistusklassi kuluks ühes kuus 22 eurot (tl 173177, I kd). Kuna ettevalmistusklass toimus 9 kuud, siis aastane aritmeetiline keskmine on hageja I osas 16.50 eurot (22x 12:9). 33. Hagiavalduse kohaselt on hageja I koolitoidu kulu alates 01.09.2017 16.08 eurot kuus. Tõendite kohaselt käib hageja I Tallinna munitsipaalkoolis. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et pikapäevarühmas tuleb tasuda koolitoidu eest raha (tl 107-108 pöördel, II kd). Kuna Tallinna Linnavolikogu 24.08.2017 vastu võetud määruse nr 15 “Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja kord munitsipaalkoolide ja Tallinna Kopli Ametikooli õpilaste toitlustamisel“ § 2 lg 2 p 1 kohaselt riigieelarvest Tallinna linnale koolilõuna kuludeks eraldatud vahendite ulatuses kaetakse munitsipaalkoolis statsionaarses õppes põhi- ja keskharidust omandavate õpilaste koolilõuna kulud, on põhjendatud tasulise koolitoidu vajadus pikapäevarühmas ehk kui lisasöök, mis ei ole kaetud kohaliku omavalitsuse poolt kantava toetusega. 34. Nõustuda tuleb apellatsioonkaebuse väitega, et tõendatud ei ole hagejate vaba aja ja meelelahutusega seotud kulutustest iganädalased ujumised XXX. Kohtule esitatud hagejate ema arvelduskonto väljavõttest nähtub, et aasta lõikes on hagejad käinud XXX vaid 8 korda (tl 140160, I kd; tl 54 pöördel, II kd). Lisatõenditest selgub, et 2017 aasta lõpus on ujumised toimunud tihedamalt (tl 113-115, II kd). Hinnates antud tõendeid kogumis, leiab kolleegium, et tõendatud on XXX ujumised aasta lõikes kord kuus. Hagiavalduse kohaselt ja tõenditest nähtuvalt on ujumise maksumus hageja I osas 6 eurot ja hageja II osas 1.50 eurot üks kord, millega kostja on iseenesest nõustunud. Seega on tõendatud ujumise kulud hageja I osas ühes kuus 6 euro ulatuses ning hageja II osas 1.50 euro ulatuses. 35. Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et vaba aja veetmiseks (restoranis käimine, kohvikud, teater, kino, muuseumid jne) märgitud kulud on ülepaisutatud ja osaliselt tõendamata. Õige on väide, et kõiki vaba aja veetmiseks tehtud kulutusi ei saa siduda vaid ema arvelduskonto väljavõttelt nähtuvate maksetega, kuna antud summad ei kajasta ainult lastele kuluvaid summasid. Kohtule esitatud tõendite kohaselt (tl 112 – 112 pöördel, II kd; tl 190 – 191 pöördel, I
2. kd)on tõendatud lastele vaba aja veetmiseks kuluvad rahalised vahendid, milliste aritmeetilise keskmisena saab lugeda tõendatuks 25 eurot kuus mõlema lapse kohta. 36. Kolleegium leiab, et mänguasjade, raamatute, koolitarvete, lastetoa mööbli kulu 50 eurot lapse kohta on osaliselt tõendamata. Õige on väide, et kõiki laste ema arvelduskonto väljavõttest nähtavaid kulutusi vastavaid tarbeid müüvates kauplustes ei saa pidada lastele kuluvateks kulutusteks. Arvestades lisaks teisi tõendeid (tl 57 pöördel – 58 ja tl 61pöördel – 62 pöördel, II kd), on kolleegiumi hinnangul tõendatud igakuiste kulutustena mänguasjade, raamatute ja koolitarvete, sh lastetoa mööbli soetamine aritmeetiliselt 40 euro ulatuses ühes kuus. Tegemist ei ole ainult laste jaoks meelelahutuseks (mänguasjad, raamatud) kuluvate kuludega, vaid antud kululiik sisaldab ka elamiseks vajalikke tarbeid (mööbel) ning lapse arenguks vajaminevaid vahendeid (õppevahendid jt). 37. Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et riietele ja jalanõudele, sh treeninguteks vajaminevate sporditarvete jaoks tehtavad kulutused on osaliselt ülehinnatud ning 12

(15)Tsiviilasi nr 2-17-3897 arvestamata on mastaabisääst, mis tuleneb asjaolust, et mõlemad lapsed on ühest soost ja väikese vanusevahega. Samuti käivad mõlemad samades treeningutes. Siiski tuleb arvestada laste vanust, mil nad kasvavad kiiresti, vajades seega tihti uusi riideid ja jalanõusid. Lisaks asjaolu, et käies suhteliselt spetsiifilises treeningus (iluuisutamine), kus on vajalik ainult vastavaks treeninguks ettenähtud treeningriiete (sh võistluskostüümide) ja varustuse kasutamine, on selleks tehtavad kulutused õigustatud. Kolleegium peab põhjendatuks tulenevalt esitatud tõenditest (tl 69-71 pöördel, II

1. kd)riiete ja jalanõude kulu arvestatuna mõlema lapse kohta keskmiselt ja aritmeetilise tehtena 45 eurot ühele lapsele kuus. 38. Lasteaia ja kooliga seotud kulutused (klassirahad jms) on kolleegiumi hinnangul samuti üle paisutatud. Hagejad ei ole muutnud usutavaks, et peale sügisel makstava klassiraha, lisaks mõne teatrikülastuse vms ürituse kulu ja kord-paar aastas lillede kuluks on hagejate märgitud 180 eurot (s.o 15x12). Sama kehtib ka lasteaia suhtes. Esitatud tõenditest (arvelduskonto väljavõte, tl 140-160, I
2. kd)nähtub, et nimetatud väljaminekud on õppeaastas vaid paarikordsed (mitte igakuiselt regulaarsed) ning seotud kindla üritusega. Lisaks ei ületa need ühekordselt keskmiselt igakuise kuluna märgitud suurust. Seetõttu ei loe kolleegium tõendatuks lasteaia ja kooliga seotud kulutustena 15 eurot kuus, vaid mõistlikuks ja tõendatuks saab pidada kulu kuni 10 eurot kuus. 39. Taskuraha osas nõustub kolleegium apellatsioonkaebuses märgituga, et selline kululiik ei ole vähemalt praeguses vanuses laste jaoks hädavajalik. Lasteaialapsele on see igal juhul põhjendamatu. Taskuraha saab lapsevanem lubada lapsele juhul, kui tal on selleks võimalus, kuid seda ei saa pidada elementaarseks vajaduseks, mida tuleks lugeda vältimatuks püsikuluks. 40. Transpordikulu osas nõustub kolleegium apellatsioonkaebusega, et vastav kulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kolleegium ei nõustu sellega justkui ei saaks kulutusi transpordile üldse elatise nõudmisel arvestada. Kuivõrd tõendatud ei ole laste vajadus käia jätkuvalt psühholoogi juures ning kohus on pidanud põhjendatuks ratsutamisteraapias käimist kolm korda nädalas (s.o 28.96km x 3 = 86.88km), uisutamist kuus korda nädalas (s.o 10km x 6 = 60km) ja ujumist XXX üks kord kuus (s.o 45.26km), on kilometraaži pikkuseks kokku ~192.14 km (86.88+60+45.26). Kostja hagejate ema sõiduki kütusekulu suuruse 9l/100 km kohta ega kütuse liitri hinna osas 1.229 eurot/l vastuväiteid esitanud ei ole. Tõendatud on kütuse kulu kandmine (tl 140-160, I kd). Seega peab kohus põhjendatuks lastele kuluvat kütusekulu kuus kokku 21.25 eurot [(192.14x1.229x9):100], mis ühe lapse kohta teeb 10.63 eurot (21.25:2). 41. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei ole tuvastanud laste tavalist elulaadi ning on jätnud välja selgitamata PKS § 99 lg 1 sätestatud asjaolud. Kolleegium nõustub vastavas osas maakohtu põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 ei pea vajalikuks selles osas neid korrata. Lastele tehtavad kulutused on tõendatud pika perioodi osas, mida laste ema on suutnud enda sissetulekutest kanda. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, nagu oleks laste tavalisele elulaadile tehtavaid kulutusi vaid hagi esitamise ajal fabritseeritud. Lisaks on laste ema esitanud menetluse käigus ka jooksvate kulutuste kohta tõendeid (nt 29.12.2017 menetlusdokumendiga esitatud tõendid, tl 50-119 pöördel, II kd), millest tuvastatud kulutused on kolleegiumi hinnangul õigustatud (nt lasteaiamaks, koolitoit jne). Nõustuda tuleb samuti maakohtu põhjendustega laste ema sissetulekute kohta, et neid ei saa siduda ainuüksi töötasu suurusega. Asjaolu, et laste ema on suutnud kanda lastele tehtavaid kulutusi lisaks enda vahenditele kellegi teise vara või sissetuleku arvel, ei muuda lastele tehtavaid kulutusi põhjendamatuks. 42. Eeltoodust nähtub, et hageja I ülalpidamiskulud ühes kuus on põhjendatud ja tõendatud alates hagi esitamisest, s.o 10.03.2017 kuni 31.08.2017 summas 659.06 eurot ja alates 01.09.2017 kuni hageja I täisealiseks saamiseni summas 558.31 eurot. Hageja II põhjendatud ja tõendatud ülalpidamiskulud ühes kuus on alates hagi esitamisest, s.o 10.03.2017 kuni 31.08.2017 summas 610.57 eurot ja alates 01.09.2017 kuni hageja I täisealiseks saamiseni 586.57 eurot. Seega on ühe 13

(15)Tsiviilasi nr 2-17-3897 vanema ülalpidamiskohustuse ulatuseks antud summade jagatis ehk hageja I osas alates hagi esitamisest, s.o 10.03.2017 kuni 31.08.2017 summas 329.53 eurot (659.06:2) ja alates 01.09.2017 kuni hageja I täisealiseks saamiseni summas 279.16 eurot (558.31:2) ühes kalendrikuus ning hageja II osas alates hagi esitamisest, s.o 10.03.2017 kuni 31.08.2017 summas 305.29 eurot (610.57:2) ja alates 01.09.2017 kuni hageja II täisealiseks saamiseni 293.29 eurot (586.57:2) ühes kalendrikuus.

1. Maakohus on vähendanud PKS § 102 lg 1 alusel kostja elatise kandmise kohustust terve riikliku peretoetuse summa suuruses miinimummäära ületava elatise osas. Tegemist ei ole arvutusveaga, nagu väidavad hagejad apellatsioonkaebuse vastuses. Maakohtu vastavat otsustust apellatsiooniastmes vaidlustatud ei ole. Aastal 2017 oli riikliku peretoetuse suuruseks 50 eurot ühele lapsele, alates 2018 on antud summa suuruseks 55 eurot. Kostja on nõustunud hagejatele PKS § 101 lg-s 1 nimetatud määras elatise tasumisega. Aastal 2017 oli PKS § 101 lg-s 1 nimetatud elatise miinimummäära suuruseks 235 eurot (Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrusega nr 139 kinnitatud ja 01.01.2016 jõustunud “Töötasu alamäära kehtestamine“ § 1 lg 2). Aastast 2018 on elatise miinimummäära suuruseks 250 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrusega nr 189 kinnitatud ja 01.01.2018 jõustunud “Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1). Seetõttu on põhjendatud vähendada miinimummäärast suuremat elatise summat terve peretoetuse summa ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatise miinimummäär. Vastavate arvutuste kohaselt on seega kostja ülalpidamiskohustus hageja I osas alates 10.03.2017 kuni 31.08.2017 summas 279.53 eurot (329.53 – 50) ning alates 01.09.2017 summas 235 eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast kuus kuni hageja I täisealiseks saamiseni. Hageja II osas alates 10.03.2017 kuni 31.08.2017 summas 255.29 eurot (305.29 – 50), alates 01.09.2017 kuni 31.12.2017 summas 243.29 eurot (293.29 – 50) ja alates 01.01.2018 summas 250 eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast kuus kuni hageja II täisealiseks saamiseni.
2. Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et kostjalt hagejate kasuks elatise alates hagi esitamisest väljamõistmisel on põhjendamatult jäetud arvestamata PKS § 102 lg-s 1 nimetatud asjaolude esinemisega, mil kostja viibis laste ema kaebuse alusel vangistuses. Vaidlustamata asjaolude kohaselt viibis kostja alates 17.11.2016 vahi all. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et kostja suhtes õigeksmõistev kohtuotsus jõustus 12.01.
3. Kolleegiumi hinnangul on usutav kostja väide, et enne õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumist ei olnud kostjal võimalik naasta endisele töökohale, sest puutub töös kokku alaealistega. Kolleegium on seisukohal, et PKS § 102 lg-s 1 nimetatud asjaolud saavad olla elatise alla seaduses sätestatud määra väljamõistmise vähendamise aluseks, kuid mitte elatise täielikult väljamõistmata jätmiseks. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks vähendada elatist nullini. Kolleegium arvestab kostja avaldatut, et kuna ta pidi kinnipidamise ajal maha müüma enda kariloomad, pidi ta eelduslikult saama ka müügist raha. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, peab ringkonnakohus põhjendatuks vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist pooles ulatuses kuni õigeksmõistva kohtulahendi jõustumiseni, s.o 12.01.
4. Kolleegium arvestab kostja igakuise sissetuleku suurust ning sellest tulenevat võimekust tasuda mõlemale hagejale elatist pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alamäärast kuus, mistõttu ei ole õigustatud vähendada põhjendatud elatise summat seetõttu, et lahuselaval vanemal on teises riigis elamise tõttu lastega kohtumiseks vajalik teha kulutusi transpordile ja majutusele.
5. Kokkuvõtvalt on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis hagejate kasuks järgmiselt: kostja ülalpidamiskohustus hageja I osas on alates hagi esitamisest, s.o 10.03.2017 kuni 31.08.2017 summas 139.77 eurot (279.53:2), alates 01.09.2017 kuni 31.12.2017 summas 117.50 eurot (235:2), alates 01.01.2018 kuni 12.01.2018 summas 125 eurot (250:2) ja alates 13.01.2018 summas 250 eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga 14

(15)Tsiviilasi nr 2-17-3897 alammäärast kuus kuni hageja I täisealiseks saamiseni. Hageja II osas alates hagi esitamisest, s.o 10.03.2017 kuni 31.08.2017 summas 127.65 eurot (255.29:2), alates 01.09.2017 kuni 31.12.2017 summas 121.65 eurot (243.29:2), alates 01.01.2018 kuni 12.01.2018 summas 125 eurot (250:2) ja alates 13.01.2018 summas 250 eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast kuus kuni hageja II täisealiseks saamiseni. 46. Kuna apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt, jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja TsMS § 164 lg 1 kohaselt poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 15