) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.
lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
lg 1 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, tuginedes pankrotiavaldusele ja selle lisadele ning ajutise pankrotihalduri aruandele ja selle lisadele, et K N majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud pikema aja jooksul. Võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on hooletu finantskäitumine ning eelnev ebaseaduslik tegevus, mille tulemusena on võlgnikult välja mõistetud kahjuhüvitis ning menetluskulud riigituludesse. Võlgnik on üle hinnanud oma maksejõulisust, ei ole kohustuste võtmisel arvestanud oma sissetulekute suuruse ega majandusliku olukorraga. Võlgniku maksejõuetus kujunes välja 2018. a kevadel, kui võlgnik kaotas töö, mis oli võlgniku ainsaks sissetulekuks. Võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 26 615,72 eurot, mis kasvavad viiviste ja intresside näol, mistõttu on maksejõuetus süveneva iseloomuga. Võlgnikul realiseeritav vara puudub, mille arvelt kohustusi täita. Võlgnikule kuulub 3835.804 XXX Pensionifond XL osakut, millele tulenevalt Täitemenetluse seadustiku §-st 130 lg 4 ei ole võimalik sissenõuet pöörata. Kohtu hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, seega
Koos 6 pankrotiavaldusega on võlgnik esitanud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise avalduse. M K on andnud nõusoleku enda nimetamiseks K N´u pankrotihalduriks. M K tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 12 töötunni eest 1080 eurot (arvestusega 1 tund = 90 eurot), millele lisandub käibemaks 20% ehk 216 eurot, kokku 1296 eurot. Samuti vajalike kulutuste katteks Saneerimismenetluse OÜ-le (a/a xxx Swedxxx AS) välja mõista 45,29 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletava tasu ja kulude summa on mõistlik, vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses. 12.09.2018 määras kohus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks ettemaksuna deposiidi summas 1500 eurot. 16.09.2018 tasus K N (ik xxx) kohtu deposiiti 1500 eurot. Välja mõista 16.09.2018 maksekorraldusega nr 564 OÜ K N poolt kohtu deposiiti tasutud ajutise halduri tasu ja kulude ettemaksu arvelt M K´i kasuks ajutise halduri tasu ja kulud kogusummas 1341,29 eurot. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise 11.10.2018 algusega kell 11:30 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, aadressil Lubja 4, saal nr 4006. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.