Obsah (9)

§ 3§ 1§ 396§ 142§ 149§ 66§ 94§ 113§ 145

2-18-100228 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2018. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-18-100228 Tsiviil

) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

§ 3

p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust.

§ 1

lg 3 sätestab, et rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga. Hageja esitatud faktilistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes on võimalik jõuda järeldusele, et hageja ja kostja 1 vahel on sõlmitud laenuleping

§ 396

tähenduses ning hageja ja kostja 2 vahel on sõlmitud käendusleping (ühendatud üheks dokumendiks laenulepinguga nr *)

§ 142

tähenduses (laenulepingu p 5).

§ 396

lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 142

lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

1. Kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt on tõendatud, et laenulepinguga võetud kohustuse on hageja täitnud 19.02.
2. a, s.o andnud teisele isikule, s.o laenusaajale Viirisepa OÜ rahasumma. 19.02.
3. a maksekorraldusest nähtuvalt on hageja kostjale 1 üle kandnud 4950 eurot /tk 33/. Laenulepingu p-st 1.
4. järgi on lepingu sõlmimise tasu 50 eurot, seega on eeldatavalt laenusummast (5000 eurot, lepingu p 1.1.1) maha arvestatud lepingu sõlmimise tasu, milline on tavapärane käibepraktika. Samuti ei ole kostjad esitanud vastuväiteid, et hageja ei ole kõnealust kohustust täitnud. 4 2-18-100228
5. Seega oli kostja 1 kui laenusaaja kohustatud laenulepingu ja selle 27.08.
6. a digitaalselt allkirjastatud lisa (laenu ja intresside tagastamise graafik, tlk 36) ning

§ 396lg 1 alusel tagasi maksma sama rahasumma osamaksete kaupa hiljemalt 25.04.2017.

a.

1. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid põhivõlgnevuse nõude suurusele summas 4479,38 eurot, küll aga on kostjad leidnud, et ei nõustu esitatud nõudega, kuna kostja I Viirisepa OÜ osas käib endiselt saneerimismenetlus ja võlausaldaja Aktsiaselts Saare Kalur eelistamine nõuete rahuldamisel ei ole lubatud. Kostjad leiavad, et hageja on ekslikult viidanud, et saneerimismenetlus lõppes 31.12.
2. a, kuna saneerimismenetluse osas on esitatud määruskaebus 12.01.
3. a /tlk 106-114/. 12.
4. Hageja on hagiavalduse täiendamisel esitanud kohtule Harju Maakohtu 19.07.
5. a määruse tsiviilasjas nr 2-16-1195 /tlk 51-63/, millest nähtuvalt on kohus kinnitanud 05.04.
6. a koostatud ja 20.04.
7. a kohtule esitatud Viirisepa OÜ võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava. Samuti on esitatud kohtu poolt kinnitatud saneerimiskava, mille alusel kuulus Viirisepa OÜ saneerimiskavas ümberkujundatavate nõuete hulka ka AS Saare Kalur nõue summas 4479,78 eurot võlausaldajate II rühma nõudena (s.o pandiga tagamata nõuetega võlausaldajad, tlk 77). Saneerimiskava täitmise tähtajaks oli 31.12.
8. a /tlk 62, 78/. Samuti nähtub hagi täiendusest, et Harju Maakohtu 19.12.
9. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-1195 tühistati kostja 1 saneerimiskava /tlk 49/. Viidatud määrust kohtule esitatud ei ole. 12.
10. Kostja on oma faktiväidete tõendamiseks esitanud Viirisepa OÜ 12.01.
11. a allkirjastatud määruskaebuse Harju Maakohtu 19.12.
12. a kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-16-1195 /tlk 109113/. Määruskaebusest nähtuvalt on Harju Maakohus 19.12.
13. a määrusega tühistanud Harju Maakohtu 19.07.
14. a määrusega kinnitatud Viirisepa OÜ saneerimiskava ning lõpetanud Viirisepa OÜ saneerimismenetluse /tlk 111/. Määrusekaebusega taotleb Viirisepa OÜ uue määruse tegemist, millega jäetakse võlausaldaja Finora Capital OÜ 15.09.
15. a esitatud avaldus saneerimiskava tühistamiseks rahuldamata. 12.
16. Eeltoodust (p 12.
17. ja 12.2.) nähtuvalt on Viirisepa OÜ saneerimiskava tühistatud ning saneerimismenetlus lõpetatud Harju Maakohtu 19.12.
18. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-1195, kuid kostja on kõnealuse määruse vaidlustanud. Hageja eeltoodud faktilisele asjaolule (s.o kostja 1 poolt määruskaebuse esitamine Harju MK 19.02.
19. a määrusele) vastuväiteid esitanud ei ole. Samuti nähtub Viirisepa OÜ 12.01.
20. a määruskaebusest /tlk 112/, et kohus on saneerimiskava tühistamisel leidnud, et saneerimiskava tuleb tühistada võlausaldaja varaliste õiguste kaitseks, et sellele järgneks SanS § 51 lõikest 2 tulenevad järelmid, mitte lasta saneerimiskava täitmise tähtaja möödumisel saabuda SanS § 53 lõike 2 tagajärjed, et võlausaldaja ei kaotaks saneerimise aja eest intresside ja viiviste nõudeõigust. Saneerimisseaduse (edaspidi Sans) § 51 lg 2 sätestab, et saneerimiskava tühistamisel langevad saneerimismenetluse algatamise tagajärjed ära tagasiulatuvalt. Võlausaldajal, kelle nõue saneerimiskavaga ümber kujundati, taastub nõudeõigus ettevõtja vastu esialgses suuruses. Seejuures tuleb arvestada, mida võlausaldaja saneerimiskava täitmise käigus on juba saanud. SanS § 53 lg 1 ja 2 järgi lõpeb saneerimiskava täitmise tähtaja möödumisel saneerimismenetlus. Võlausaldaja saab saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude pärast saneerimiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna ainult saneerimiskavas kokkulepitud, kuid saneerimiskava kohaselt täitmata ulatuses. 12.
21. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja 1 on esitanud määruskaebuse Harju MK 19.12.
22. a määrusele, millega tühistati Viirisepa OÜ saneerimiskava ja lõpetati saneerimismenetlus, ei ole käesolevas tsiviilasjas takistuseks hageja poolt esitatud põhinõude rahuldamisel kohtumenetluses, kuna Harju Maakohtu 19.07.
23. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-1195 kinnitati saneerimiskava ja määrati saneerimiskava täitmise tähtajaks 31.12.
24. a. Seega kui ka Harju Maakohtu 19.12.
25. a määrusega ei oleks lõpetatud Viirisepa OÜ saneerimismenetlust, oleks Viirisepa OÜ saneerimismenetlus lõppenud hiljemalt 31.12.
26. a saneerimisseaduse (edaspidi SanS) § 53 lg 1 alusel, mis sätestab, et saneerimiskava täitmise tähtaja möödumisel lõpeb saneerimismenetlus. SanS 5 2-18-100228 § 53 lg 2 alusel saab võlausaldaja saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude pärast saneerimiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna ainult saneerimiskavas kokkulepitud, kuid saneerimiskava kohaselt täitmata ulatuses. Hageja on kohtule kinnitanud ja esitanud ka sellekohased tõendid, et saneerimiskavaga ümberkujundatud hageja nõue oli 4479,78 eurot, s.o põhivõlg. Käesolevas tsiviilasjas nõuab hageja kostjatelt solidaarselt põhivõla väljamõistmist summas 4479,38 eurot. Hageja on kinnitanud, et kostja saneerimiskava täitmise arvelt hagejale eeltoodud nõude katteks laekumised puuduvad. Samuti ei ole kostjad kohtule esile toonud asjaolusid ega tõendanud, et saneerimismenetluse käigus oleks kostjate poolt hageja nõude katteks väljamakseid tehtud. 12.
27. Seega leiab kohus, et kuna Viirisepa OÜ suhtes saneerimiskava täitmise tähtaeg saabus 31.12.
28. a, siis saab hageja käesoleval ajal maksma panna põhinõude ainult saneerimiskavas kokkulepitud, kuid saneerimiskava kohaselt täitmata ulatuses. Harju MK 19.12.
29. a määruskaebemenetluse lõpptulemina selgub, kas võlausaldajatel taastub Viirisepa OÜ vastu nõudeõigus esialgses suuruses PankrS § 51 lg 2 alusel või on võlausaldajatel nõudeõigus vaid saneerimiskavas kokkulepitud, kuid saneerimiskava kohaselt täitmata ulatuses PankrS § 53 lg 2 alusel. Hageja on hagiavalduse täienduses (p 2 tlk 48) välja toonud, et saneerimiskavaga ümber kujundatud nõue oli 4479,78 eurot, s.o põhivõlg. Intressi ja viivisenõuded saneerimisakavaga tühistati 100% ulatuses nii tagasiulatuvalt kui saneerimismenetluse ajaks. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 1 põhinõude täitmist summas 4479,78 eurot. Hageja nõuab hagiga põhinõude täitmist summas 4479,38 eurot. 12.
30. Kostja 2 Ade Laja on võtnud Viirisepa OÜ laenulepingu nr * käendajana endale kohustuse (lepingu p 5.1.) vastutada laenuandja ees selle eest, et laenusaaja täidab nõuetekohaselt käesolevast laenulepingust tulenevad kohustused ning lepingu alusel vastutab kostja 2 käendajana laenusaaja ees laenulepingu täitmise eest solidaarselt laenusaajaga. Lepingu p 5.
31. järgi on käendava vastutuse piirmäär 6000 eurot, mida hageja põhinõude summa ei ületa. Lepingu p 5.4 järgi on käendaja kohustatud täitma laenusaaja poolt laenuandja kasuks täitmata rahalised kohustused 14 kalendripäeva jooksul arvates laenuandja sellekohase kirjaliku teate kättesaamisest. Hageja on esitanud kohtule e-kirjad, millega on nõudnud kostjalt 2 A. Laja käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmist. Viidatud tõenditest nähtuvalt on A. Laja kõnealused kirjad kätte saanud, kuna on vastanud hageja kirjadele /tlk 38-41/. Seega oli kostja 2 teadlik käenduslepingust tulenevatest kohustustest ja hageja nõudest ning hageja on kostjat 2 teavitanud käenduslepingust tulenevast nõudest kostjat 2.

§ 142

lg 1 alusel vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 2 solidaarselt kostjaga 1 põhinõude tasumist summas 4479,38 eurot.

1. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja põhinõude kostjate vastu ning kostjatelt Viirisepa OÜ ja Ade Laja kuulub solidaarselt hageja Aktsiaselts Saare Kalur kasuks välja mõistmisele Aktsiaselts Saare Kalur ja kostja 1 Viirisepa OÜ vahel 19.02.
2. a sõlmitud laenulepingust nr * ning Aktsiaselts Saare Kalur ja kostja 2 Ade Laja vahel 19.02.
3. a sõlmitud käenduslepingust (ühendatud üheks dokumendiks laenulepinguga nr *) tulenev põhivõlgnevus summas 4479,38 eurot.
4. Lisaks põhinõudele on hageja palunud ainuisikuliselt kostjalt 2 Ade Laja välja mõista intress summas 1500 eurot ja viivis summas 20,62 eurot. Hagiavalduse kohaselt kohustus kostja 1 tasuma intressi 18% laenusummalt aastas (lepingu p 1.2). Hageja on arvestanud intressi perioodi eest 19.08.2015-25.04.
5. a summas 1960 eurot. Tasumata on intress perioodi eest 26.08.2015-25.04.
6. a, s.o 20 kuu eest kokku 1500 eurot (5000 * 18% / 12 = 75 eurot; 20 * 75 = 1500 eurot). Lepingu p 4.
7. alusel on kokkulepitud viivise määraks 0,06% tähtaegselt tagastamata laenumakselt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagi esitamise seisuga on arvestatud viisi 1697,11 eurot. SanS § 11 lg 1 p 2 alusel peatus kostja 1 suhtes viivise arvestus 09.02.
8. a ning eeltoodud kuupäeva seisuga oli arvestatud viivis 49,77 eurot. Kuna kostja 2 vastutus on piiratud käendaja 6 2-18-100228 vastutuse maksimummääraga 20,62 eurot, siis on hageja vähendanud viivise nõude summat ning palub kostjalt 2 hageja kasuks välja mõista 20,62 eurot.
9. Kostjad on vastuses hagile leidnud, et kuna kostja Viirisepa OÜ osas käib endiselt saneerimismenetlus ja võlausaldaja Saare Kalur aktsiaseltsi eelistamine nõuete rahuldamisel ei ole lubatud. Saneerimise algusest on peatatud intresside ja viiviste arvestus, mistõttu kostjate hinnangul on nõude suurus hageja poolt arvutatud valesti. 15.
10. Kohus leiab, et kuigi

§ 149

lg 1 järgi võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga, on seadusandja saneerimismenetluses näinud ette erisätte, s.o SanS § 45 lõike 4, mille kohaselt saneerimiskava ei vabasta ettevõtja kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui ettevõtja kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutav isik on kohustuse täitnud, on tal ettevõtja suhtes tagasinõudeõigus üksnes selles ulatuses, milles ettevõtja vastutaks kohustuse täitmise eest saneerimiskava järgi. Kostjad on välja toonud, et kuigi Harju MK on 19.12.

1. a määrusega saneerimiskava tühistanud, on kostja 1 kõnealuse määruse määruskaebemenetluses vaidlustanud. Kohtule ei ole esitatud täiendavaid tõendeid määruskaebemenetluse käigu või lõpptulemuste kohta, seega lähtub kohus kohtule esitatust, s.o asjaolust, et 19.12.
2. a määrus Viirisepa OÜ saneerimiskava tühistamise kohta ei ole jõustunud. Samas on käesolevaks ajaks saabunud saneerimiskava täitmise tähtaeg, s.o 31.12.
3. a. 15.
4. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolud ei mõjuta hageja nõudeõigust kostja 2 vastu eelkõige tulenevalt SanS § 45 lõike 1 esimeses lauses sätestatust ning hageja on õigustatud laenulepingu käendajalt A. Laja nõudma laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist, milliste täitmist ta toimunud saneerimismenetluse tõttu käesoleval ajal kostjalt 1 nõudnud ei ole. Tartu Ringkonnakohus on 12.10.
5. a lahendis nr 2-14-51123 leidnud, et: „Saneerimiskavaga ümberkujundatud nõue kehtib põhivõlgniku kohta, kuid ei mõjuta SanS § 45 lg 4 kohaselt põhivõlgnikuga solidaarselt vastutava kostja kohustuse täitmist. SanS § 45 lg 4 teine lause on erisäte, mille järgi kannab käendaja põhivõlgniku maksejõulisuse riski. Seadusandja tahe on olnud SanS § 45 lõikega 4 kaitsta maksimaalselt võlausaldajat ja võimaldada võlgnikul saavutada majanduslike raskuste ületamine. Seega kuigi saneerimiskava kohaselt kujundati hageja nõue põhivõlgniku vastu ümber selliselt, et põhivõlgnik rahuldab hageja nõude 10% ulatuses, ei mõjuta see asjaolu kostja kui käendaja käenduslepingust tulenevat kohustust. Seda seisukohta kinnitab

§ 66

lg 1, mille kohaselt, kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses.“ Ka Riigikohus on 16.03.

1. a lahendis nr 3-2-1-4-16 (p 12) selgitanud, et olukorras, kus võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist käendajalt kui saneeritava ettevõtja solidaarvõlgnikult, kohaldub SanS § 45 lg 4 esimene lause. Selle sätte järgi ei vabasta saneerimiskava ettevõtja kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. See tähendab, et põhivõlgniku kohustuste saneerimiskavaga ümberkujundamine mõjutab üksnes põhivõlgnikku. 15.
2. Eeltoodu alusel leiab kohus ka käesolevas tsiviilasjas, et põhivõlgniku, s.o kostja 1 Viirisepa OÜ kohustuste saneerimiskavaga ümberkujundamine mõjutab üksnes kostjat 1, s.o Viirisepa OÜ-d ning hageja saab nõuda kohustuse täitmist, sh intressi ja viivise tasumist, käendajalt, s.o kostjalt 2 Ade Laja'lt kui Viirisepa OÜ solidaarvõlgnikult, kuna kohaldub SanS § 45 lg 4 esimene lause. Seega ei ole kostja 2 suhtes peatatud ka intresside ja viiviste arvestus, kuna saneerimismenetlus ei mõjuta kostja 2 kui käendaja käenduslepingust tulenevat kohustust. 15.
3. Käenduslepingu p-st 5.
4. järgi vastutab käendaja laenusaaja poolt tasumata laenu summa, tasumata intresside ning kohustuste rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige viivise ja kahju, samuti laenusaajalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest. Hageja on hagis vähendanud viivise nõuet selliselt, et nii solidaarnõue (põhivõlgnevuse kostja 1 ja kostja 2 vastu) kui ainuisikuliselt kostja 2 vastu esitatud intressi ja viivise nõue ei ületaks käenduslepingust tulenevat piirmäära, s.o 6000 eurot (lepingu p 5.2., tlk 29). 7 2-18-100228

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 113

lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 145

lg 1 ja 2 alusel vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.

1. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue ainuisikuliselt kostja 2 vastu on põhjendatud ning kostjalt Ade Laja kuulub hageja Aktsiaselts Saare Kalur kasuks Aktsiaselts Saare Kalur ja kostja 2 Ade Laja vahel 19.02.
2. a käenduslepingu alusel (ühendatud üheks dokumendiks laenulepinguga nr *) 19.02.
3. a laenulepingust nr * tulenev intress summas 1500 eurot ja viivis 09.02.
4. a seisuga summas 20,62 eurot.
5. Hagihind TsMS 124 lg 1 järgi määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 133 järgi arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS § 123 alusel võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. TsMS § 486 lg 2 järgi hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtule esitatud 21.06.
6. a. Eeltoodu alusel on käesoleva tsiviilasja hinnaks 6000 eurot, s.o 03.01.
7. a maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud nõue summas 6000 eurot (laenu põhiosa võlgnevus 4479,38 eurot, intress 1500 eurot ja viivis 20,62 eurot) /tlk 4/.
8. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et põhjendatud menetluskulud jätta solidaarselt kostjate Viirisepa OÜ ja Ade Laja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 425 eurot. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjatel solidaarselt hüvitada hagejale menetluskulu summas 425 eurot, s.o hageja tasutud riigilõiv. 8 2-18-100228 Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjad seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega menetluskulusid kandnud. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 9