lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (
Kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seevastu ei ole võimalik tõendada isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnangu sisu tõesust või väärust. 2. Hageja on jätnud kohtu kaaluda, kas tegemist on avaldatud väärtushinnangutega või avaldatud asjaolud kuuluvad siiski faktiväidete alla. Kohus asub seisukohale, et tegemist on faktiväidetega. Riigikohus on leidnud, et isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta ning on väitnud, et
Kannatanu saab sellisel juhul nõuda 8 avaldaja kulul asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub (RKTKo nr 3-2-1-16105). Väljendid " pole ise hoidunud käitumast sarnaselt neile, kelle vastu ta protestib ", "on käitunud liiga sarnaselt nendega, kelle vastu ta protestib ", „roll arvatavate maksupetturite skeemis paistab olevat sisulisem“ ja „Ausa ettevõtja või eetilise poliitiku või mõlemana korraga oleks Xxx pidanud lõpetama ärisuhted Xxx“ ei ole esitatud omaette, vaid seonduvalt hageja isikuga ja koos teiste kaudsete asjaoludega, millest mõistlikult võib järeldada fakte, mis käivad hageja kohta. Hageja on seisukohal, et Äripäev AS-i poolt xxxartiklites pealkirjaga „Korruptsioonivastane Xxx abistas skeemipunujaid“ on avaldatud kokkuvõtvalt kaks väidet: 1. Xxxon käitunud nagu korruptant; ja 2. Xxxoli pettusliku skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni. Kostja väitel ei ole artiklis sellist sõnastust esinenud ja see on vaid hageja vaba tõlgendus. Riigikohtu seisukohast lähtuvalt võivad
lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Seega ei pea faktiväidet, mille ümberlükkamist isik taotleb, olema kostja avaldanud sõnaselgelt. On oluline, et hageja nimetatud faktiväited järelduvad artikli sisust (RKTKo nr 3-2-1-24-15). Kohtul tuleb tuvastada, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane. Tõendamaks, et tema poolt esitatud kaks kaudset faktiväidet mõistlikult võttes järelduvad avaldatud artikli sisust, on hageja kohtule tõendina esitanud xxx kirjaliku arvamuse (tl 40-47 II kd). xxx on eesti keele PhD, TLÜ rakenduslingvistika professor, Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige, tekstialalüüsi ainete lektor alates 1992, õiguskeele ja – tõlgenduse ainete lektor alates 1995. Kostja vastuväidete kohaselt on nimetatud tõend asjakohatu, sest ekspert ei saa anda hinnangut Äripäeva mõistliku lugeja eest ning tegemist ei ole nõuetekohase ekspertiisiga. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, tegemist ei ole ekspertiisiga ja ekspertarvamusega, vaid TsMS §-s 272 lg 2 nimetatud dokumentaalse tõendiga so menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isiku arvamusega. Keeleteadlasena kuulub xxx tegelusvaldkonda ka tekstianalüüs, mistõttu ta kindlasti omab eriteadmisi, et tuvastada, mis teatud tekstist mõistlikult võttes järeldub. Kohtu arvates ajalehe Äripäev mõistliku lugeja arvamust ei ole võimalik ega vajalik eraldi välja selgitada. 3. xxx, analüüsis xxx avaldatud Äripäeva artikleid „Korruptsioonivastane Xxx abistas skeemipunujaid“ jj ning seejuures vastas hageja küsimustele. Küsimus 1. Kas tekstilõikudest („Ennast korruptsioonivastase võitluse esiliinile paigutav Xxxpole ise hoidunud käitumast sarnaselt neile, kelle vastu ta protestib.“; “Toimetuse arvates pole end korruptsioonivastase võitluse esiliinile paigutav Xxxise hoidunud käitumast sarnaselt neile, kelle vastu ta protestib.“; “Toimetuse arvates on end korruptsioonivastase võitluse esiliinile paigutav Xxxise käitunud liiga sarnaselt nendega, kelle vastu ta protestib.“) või artiklist tervikuna saab vabalt eesti keelt valdav mõistlik isik aru, et Xxxon käitunud nagu korruptant ? Vastus: Tekst ei luba küsitud lausetele anda ühest tõlgendust. Tõlgendusvõimalusi on kaks: 1.Xxxon käitunud nagu korruptsiooni subjekt ehk korruptant. 2.XxxXxxil ei ole sisemisi (moraalseid?) tõkkeid käituda nagu korruptsiooni subjekt ehk korruptant. Mõlema tõlgendusega implitseeritakse lugejale artikli teemaks võetud isiku ühiskondlikult taunitav omadus. Seejuures on implikatsioon artiklitervikus demagoogiline, sest kogu artikli piires ei ole teemaisikule omistatud ühtki ametipositsiooni, millega korruptsioonivihjet saaks seostada (tl 40-44 II kd). 9 Küsimus 2: Kas tekstilõikudest ( Pealkiri: „Korruptsioonivastane Xxx abistas skeemipunujaid“ ; „Nüüd pisendab Xxx oma osa läbirääkimistel. Tema väitel piirdus asi lihtsalt inimeste kokkuviimise ja esimese tutvustava e-kirja saatmisega. Samas toimetusele teadaolevalt osales Xxx esiotsa aktiivsemalt, hiljem lihtsalt kirjasaajana läbirääkimiste juures. Kogu selle protsessi juures pidid ühtlasi tema vahe mõistus ja elukogemus märku andma, et ettevalmistamisel on tõenäoliselt pettus.“; „Kas ausa ettevõtja ja eetilise poliitiku või mõlemaga korraga oleks pidanud Xxx igal juhul lõpetama ärisuhted Xxx, mis siis, et tegu on peretuttavaga. Aga mitte andma oma panust skeemi laienemisse.”) või artiklitest tervikuna saab vabalt eesti keelt valdav mõistlik isik aru, et: Xxxon pettusliku skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni? Vastus : Xxxon kujutatud mingi tekstis nimetatud kütuseäri skeemi ühe kavandaja rollis ja tal on seos selle protsessiga (st kavandamisega) algusest lõpuni. Kohus peab oluliseks viidata vastuse ühele kommentaarile: „Olen eespool juba analüüsinud pealkirja (küsimus 1) ja sõnumi usaldusväärsuse võimendamist toimetusele viitamise abil. Antud juhul esitatakse sõnum toimetuse nimel kui fakt: toimetusele teadaolevalt tähendab, et lõigu väited on toimetusele kui sõnumi avaldajale teada, mis on tavapärane viis kinnitada sõnastatud sisu faktipõhisust: toimetus saab avaldatud sisu dokumentaalselt tõestada, kuid tõendeid allikakaitse tõttu ei avaldata. Küsimus 3 : Kuidas mõjutavad küsimustes 1 ja 2 nimetatud väidete mõju lugejale alljärgnevad artiklid:
lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kostja peab tõendama, et väide hageja käitumisest korruptandina ja kütuseäri skeemi kavandajana selle algusest lõpuni on vastavuses tegelikkusega: millal, kus ja millega seoses hageja käitus korruptiivselt ning millise kütuseäri skeemi ta lõplikult kavandas. 5. Kostja on seisukohal, et kui ka osaliselt on avaldatu kvalifitseeritav faktiväidetena, vastavad avaldatud andmed tõele ning tõese informatsiooni ja andmete avaldamine ei ole õigusvastane. Avaldatu tuleneb hageja enda tegelikkuses toimunud kirjavahetusest ja sellest tehtud järeldustest ning kostja viitab tõenditena 15.07.2014 tema poolt onlineversioonis avaldatud kirjavahetusele (tl 24-27 I kd). Avaldaja on teatanud, et avaldab Xxxja Xxxsuhtlusest aseritega osa. Menetluse käigus kostja tõendeid mingi täiendava ja avaldamata osa kohta esitanud ei ole. Seetõttu saab kohus hinnata kostja väidete (Xxxkütuseäri skeemi kavandajana selle algusest lõpuni) vastavust tegelikkusele vaid avaldatud kirjavahetuse põhjal. Kohus nõustub hageja seisukohtadega e-kirjavahetuse osas, millest tulenevalt nähtub sellest, et Xxxei olnud tehingu algataja kuna ei pöördunud initsiaatorina kellegi poole. Tema poole pöördus 20.06.2012 xxx. Hageja ei võtnud pakkumist vastu, vaid 22.06.2012 on Xxxe-kirjas edastanud „täiendavad küsimused potentsiaalselt ostjalt“. Kostja väide nagu oleks hageja kasutanud erialast sõnavara, on asjakohatu, sest kirjast nähtub üheselt, et küsimused on koostanud kolmas isik. Järgmisel päeval teatab Xxx oma kirjas, et seda ei ole võimalik enam osta, kuid teeb teise pakkumise samale tootele. Vastusena sellele Xxx viib kokku Xxxi ja Xxx, viidates viimasele kui inimesele, kes tegeleb õlitoodetega. Enda kohta Xxxseda väidet ei kasutanud, tehtud ettepanekuid vastu ei võtnud ja tehingu tingimuste üle ei arutlenud. Äripäevas avaldatud kirjavahetusest nähtub, et Xxxon omalt poolt edastanud vaid kaks e-kirja, kus ühes edastab potentsiaalse ostja küsimused ning teises teatab, et suunas küsimused edasi Xxxle, kes antud teemaga tegeleb. Ülejäänud kirjad on saadetud mitmele inimesele ning Xxxon kontaktide vahendajana olnud e-kirjavahetuse „koopias“ ning pole ise aktiivselt kirjavahetust pidanud. Kohtu hinnangul nähtub e-kirjavahetusest, et Xxxei kavandanud kütuseäri skeemi, vaid vahendas müüjale potentsiaalse ostja. Ainuke ettepanek, mille Xxxtegi, oli suunatud müüja ja potentsiaalse ostja otsesuhtluse 11 loomisele, mis ka teoks sai. Skeemi kavandaja on mõistliku inimese arusaama järgi keegi, kes skeemi planeerib ja seda enda kontrolli all hoiab. E-kirjavahetusest nähtub, et Xxxtegevus sellele ei vastanud. Intervjuus Äripäevale on Xxxka ise kinnitanud, et tema roll piirdus vaid kontaktide vahetamisega. Äripäev osundas artiklites, et “toimetusele teadaolevalt osales Xxx esiotsa aktiivsemalt, hiljem lihtsalt ühe kirjasaajana läbirääkimiste juures”. Kohus toetab hageja seisukohta, mille kohaselt potentsiaalse ostja esimese sissejuhatava küsimuse vahendamist ei saa pidada “esiotsa aktiivsemaks osalemiseks”, samuti ei ole kohane pidada lihtsalt kirjasaajana läbirääkimiste juures olemist kavandamiseks. Asjaolu, et Xxxoleks tehingu teokssaamisel teeninud konsultatsioonitasu ei muuda teda kavandajaks. Tasu oleks pidanud olema kontaktide vahendamise eest, millele ta ka ise viitas ühes sellega, et samase teenuse osutamisega, s.t kontaktide vahendamisega, on xxx Xxxile kuuluv äriühing varemgi tulu teeninud. 6. Kostja on selgitanud, et ajakirjanikul tekkis artiklite raames kahtlus, kas on võimalik „ausalt“ soetada kütust 27 dollarit alla turuhinna ning tuginedes artiklite koostamisel kogutud infole leidis, et Xxxon käitunud liiga sarnaselt nendele, kelle vastu ta võitleb ehk liiga sarnaselt korruptandile. Ajakirjaniku artiklites väljendatud seisukoht kujunes Neste Eesti AS-i peadirektori xxx peetud kirjavahetuse pinnalt (tl 88 II kd). E-kirjas selgitas xxx, et ei pea reaalseks olukorda, kus tarnitakse kütust 27 dollarit alla turuhinna ning väga stabiilseks xxx nimetatud kanalit ei pidanud. Arvestades, et Xxxkütuseäriga ei tegele ega olnud ka kaalutud äris osaline, ei pidanudki ta teadma, kas antud juhul on pakutav hind realistlik või mitte. Kostja väide nagu oleks xxx e-kirja (tl 76 II
lg 4 järgi võib hageja nõuda ebaõigete andmete avaldamise korral nende ümberlükkamist või paranduste avaldamist avaldamise eest vastutava isiku kulul. Kohus rahuldab hageja põhinõude ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks. Kohus leiab, et kostja on avaldanud ebaõigeid andmeid xxxajalehe Äripäev artiklis pealkirjaga „Korruptsioonivastane Xxx abistas skeemipunujaid“. Sama artikkel sama kuupäevaga ilmus ka Äripäev online’s. Hageja oma nõudes ebaõigete andmete kostja poolt ümberlükkamiseks või paranduste avaldamiseks on esitanud konkreetsed tingimused avaldatava mahu, paigutuse, värvi, kirja suuruse ning veebilehel püsimise ajavahemiku osas. Kostja on seisukohal, et ümberlükkamine viisil, mida hageja nõuab ei ole põhjendatud ja ei austaks toimetusvabaduse põhimõtteid. Leiab, et hagi rahuldamisel tuleks määrata, et parandus avaldatakse samas meediaväljaandes ning viitab seejuures Riigikohtu lahendile 3-2-1-5-
lg 1 p 4 järgi, mille kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Äripäev on seisukohal, et väidete avaldamine ei olnud õigusvastane, kuna Xxxon avaliku elu tegelane ja tipp-poliitik ning avaldatul oli mingigi faktiline baas. Au teotava faktiväite õigusvastasus tuleneb eelkõige avaldatud faktiväite tõele mittevastavusest ning avaldaja hoolikusest faktide kontrollimisel. Kohus leiab, et kostja majanduslikust kaalutlusest lähtuv soov näha nimetatud asjaolude vahel seost ei ole kostja ebatõese kujutamise õigustuseks ei ajakirjandusliku ega avaliku huvi seisukohalt. Riigikohus on asunud seisukohale, et faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku "väärtustamist" negatiivse hinnanguga (RKTKo nr 3-2-1-83-10). Krista Kerge artikli analüüsis on kokkuvõtvalt lisanud, et ka Eesti Keele Instituudi väiksemahulise emotsioonidetektori järgi, mis ei arvesta irooniat ega tunne ära negatiivseid piltlikke sõnakasutusi on põhiartikli toon sõnastikupõhise analüüsi järgi vastuoluline (seejuures on artikli alguse kolm lõiku ja fookusse jääv lõpulõik negatiivse tundetooniga), usaldusväärsema tõenäosuspõhise analüüsi järgi aga valdavalt negatiivne. Nii võib kindel olla, et artikli lugejat mõjutatakse artikli pealkirjas eenduva teemaisiku suhtes negatiivselt või vähemalt kirjeldatakse tugeva negatiivse värvinguga, mis tekitab neutraalsete ja positiivsete tekstiosadega vastuolu (tl 47 II kd). Eeltoodud tõend täiendavalt kinnitab, et kostja artikli eesmärk oli XxxXxxist lugejale negatiivse kuvandi loomine. Kostja leiab, et ajakirjandusel ongi õigus luua ka negatiivseid seoseid ning kuvandit, mis võib olla ebameeldiv, negatiivne ning solvav. Seda juhul kui ajakirjandus on käitunud heauskselt ning eksisteerib üldine objektiivne faktiline baas. Kohus on eelnevalt andnud hinnangu, et objektiivne faktiline baas ei ole tõendamist leidnud, on vaid kostja soov näha teatud asjaolude vahel seost. Näiteks suuremad etteheited XxxXxxile tulenevad tema lävimisest „kurjategija ja maksupettur“ xxxXxx. Kostja ei ole tõendanud, et mainitud isik oleks toime pannud kuritegusid või oleks tegelenud suuremahulise maksupettusega. Xxxnõustub, et avaliku elu tegelasena on ta ise seadnud ennast üldsuse erilise tähelepanu alla ning kannab seega kõrgendatud talumiskohustust seoses tema au teotamisega. Kuid hageja ei pea kõrgendatult taluma ebaõigeid väiteid, mis ei ole ei otse ega kaudselt seotud tema poliitilise avaliku tegevusega. Isegi kõrgendatud 14 talumiskohustuse korral põhjustab kõnealuste hinnangute andmine rohkem hingelisi üleelamisi kui ajutine meeleolulangus. Riigikohus on leidnud, et isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge - muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa mittevaralise kahju suurust tõendada ühegi tõendiga. Kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (RKTKo nr 3-2-1-83-10). Hagejat kujutati kui hämarate ärisidemete otsijat ning (maksu) pettuslike skeemide planeerijat. Kelmus, maksupettus ja maksude tasumisest kõrvalehoidumine ning nimetatud tegude katsed on Eesti Vabariigis kuriteona karistatavad teod. Seega kujutatakse hagejat kurjategijana. Samuti kujutatakse hagejat kui korruptanti, mis on äärmiselt solvav, sõltumata isiku aktiivsusest avalikus elus. Keskmine lugeja mõistab korruptsiooni eelkõige altkäemaksu või pistise võtmisena või muu avaliku usalduse vastase teona. Seega on kostja süüdistused hageja suhtes väga raske ja tõsise iseloomuga ning faktiväidete avaldamisega kaasneva rikkumise laad ja raskus märkimisväärsed. Hageja leiab, et kõiki asjaolusid arvesse võttes kaalub hageja õigus au ja hea nime kaitsele (sh õigus olla kujutatud üldsuse eest tõeselt ja kohaselt) ning privaatsusele üles võimaliku ajakirjandusliku ning avaliku huvi, mistõttu oli kostja poolt hageja kohta ebaõigete faktiväidete avaldamine õigusvastane. Kohus nõustub hageja seisukohaga. 10. Hageja palub mõista kostjalt välja õiglane rahasumma au teotavate ebaõigete faktiväidete avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja palub, et õiglase rahasumma suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks määraks käesolevas tsiviilasjas kohus. Lisaks eeltoodud asjaoludele palub hageja kohtul mittevaralise kahju suuruse hindamisel võtta arvesse vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest. Mittevaralise kahju puhul, kus kahjuks on isiku hingelised kannatused, ei ole kahju tekkimine kolmandate isikute poolt seega üheselt kontrollitav, küll saab hageja põhistada temale tekkinud negatiivseid tagajärgi. Mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramisel arvestab kohus muuhulgas järgmiste asjaoludega : - Rikkumise raskus. Hageja selgitab, et on Eestis xxx ning aktiivne poliitik. Oli aastatel xxx ning xxx päevade ajal. Hagejal on sügav austus oma Isamaa vastu ja ta on truu Eesti Vabariigile. Hageja kujutamine oma kodumaa vastaselt motiveeritud kurjategijana solvab hagejat sügavalt. Nimetatud hageja väited nende sisu arvestades on kohtu hinnangul usutavad. Kostja vastuväited ei anna alust vastupidiseks järelduseks. - Kostja avaldas Äripäevas ja Äripäev online’is ajavahemikul xxxkuni 24.07.2014 so kahe nädala jooksul hagejaga puutumuses kõnealustel teemadel viis artiklit 9. 15 kujutades hagejat samadest asjaoludest johtuvalt negatiivselt. Kostja ei lõpetanud hageja kohta ebaõigete faktiväidete levitamist ka pärast hageja poolt omapoolsete selgituste andmist. Hageja kinnitas kõigi nimetatud faktiväidete ebaõigsust. Kostja ei põhjendanud hageja selgituste arvesse võtmata jätmist ning jätkuvalt tõlgendas asjaolusid teadlikult kallutatult. Kahe nädala pikkuse perioodi jooksul kostja kujutas hagejat negatiivselt järjepidevalt kinnistades sellega avalikkusele negatiivset kujutist hagejast. Seega kostja poolt hageja õiguste rikkumine oli märkimisväärselt intensiivne. - Kostja varasem käitumine. Äripäeva tegevus kõnesoleva temaatika käsitlemisel on riivanud põhjendamatult rohkemate isikute au ja head nime kui Xxxja Xxx. Kostja avaldas xxxartikli nagu oleks vandeadvokaadid Karl-Paavo Koch ja Tambet Mullari osalenud samuti maksupettuse skeemis. Tallinna Ringkonnakohus oma 17.12.2015 otsusega rahuldas Karl-Paavo Kochi ja Tambet Mullari hagi AS Äripäev vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kahju tekitava käitumise lõpetamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks (tl 64-68 II kd). Kohus leiab, et Äripäev on artiklite avaldamisel teadlikult kasutanud demagoogiat, püüdes kunstlikult luua skandaali ja sellise käitumise huvi on majanduslik. - Preventiivne kahjuhüvitis ja kostja majandusnäitajad.
lg 6 kohaselt isiku au teotamise, muu hulgas ebaõigete andmete avaldamisega isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Seega on mittevaralise kahju hüvitamise eesmärk muuhulgas mõjutada ka kahju tekitajat hoiduma samalaadsest tegevusest. Riigikohus on avaldanud, et mittevaralise kahju hüvitis väljendab teatud ulatuses alati lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile ka ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest (vt Riigikohtu 17. oktoobri 2001. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-01). Kohane rahaline hüvitis, mis peegeldab rikkumise asjaolusid, täidab ka preventsioonifunktsiooni. See ei tähenda aga, et kohus peaks preventsioonifunktsiooni arvestades mõistma kahju tekitajalt välja viimase saadud kasu, vaid et kohus võib
lg-s 6 nimetatud deliktide puhul hüvitise väljamõistmisel arvestada täiendavate asjaoludega (RKTKo nr 3-2-1-18-13 p 29). - Kostja 2013 majandusaasta aruande (tl 36-64 II kd) kohaselt oli kostja müügitulu 2013 11 712 804 eurot ning kasum 1 088 035 eurot. Arvestades eeltoodud kostja tegevust ning kohtupraktikat au teotamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitiste suuruse osas on alust arvata, et nö tavapärane hüvitis hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ei mõjuta kostja majanduslikku seisu selliselt, et kostja hoiduks seetõttu edasiselt samasest tegevusest. Kostja on seisukohal, et hageja viidatud andmeid ei saa arvestada, kuivõrd hageja poolt lisatud majandusaasta aruanded kajastavad lisaks ajalehe Äripäev avaldamisele ka seminaride ja konverentside korraldamise ning kirjastustegevuse tulusid. Kohus leiab, et Äripäev on ühtne kaubamärk kuhu on koondunud kolm tegevust, mis toetavad teineteist ning suurendavad eeldatavalt teiste valdkondade kasumit. Seetõttu ei ole võimalik jagada Äripäeva majanduslikke näitajaid viisil nagu kostja on püüdnud väita. Kohus hinnanud eeltoodud asjaolusid ja arvestanud senist kohtupraktikat, kus isikuõiguse rikkumisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitise suuruseks on 16 tavapäraselt olnud 1000 – 5000 eurot leiab, et antud juhul on õiglane määrata hagejale tekitatud ülekohtu ja preventiivse kahjuhüvitise suuruseks 10 000 eurot. 11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 - 4 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist menetlusseadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Kohtupraktika ühtlustamiseks menetluskulude osas võttis Riigikohtu Tsiviilkolleegium 20.04.2016 tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 vastu otsuse (p-d 19-22), milles kolleegiumi arvates ei ole mõistlik tõlgendada TsMS § 174 lg-d 3 ja 5 koostoimes selliselt, et kõrgema astme kohus peab kindlaks määrama ka alama astme kohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse olukorras, kus ta muudab alama astme kohtu otsust sel määral, et sellega kaasneb menetluskulude jaotuse muudatus, või teeb ise uue, osaliselt või täielikult vastupidise otsuse. Niisugune tõlgendus oleks mitmete menetluslike olukordade puhul problemaatiline. Kooskõlas mõistlikkuse ja menetlusökonoomia põhimõtetega oleks menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Sama kehtib ka juhul, kui Riigikohus muudab alama astme kohtute otsuseid või teeb ise uue otsuse. Selline tõlgendus on kolleegiumi hinnangul kõige paremini kooskõlas TsMS §-st 2 tuleneva põhimõttega lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, ning see tagab pooltele ka edasikaebeõiguse menetluskulude rahalise kindlaksmääramise peale. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab kõik menetluskulud kostja kanda. Lähtuvalt eeltoodust kohus käesolevas otsuses menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Hageja võib nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.