Obsah (13)

§ 442§ 230§ 436§ 367§ 122§ 124§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Otsuse tegemise aeg ja koht 20.12.2017.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-112063 Tsiviilasi B2 Kapital

§ 442lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1. B2 Kapital SIA (hageja) esitas 19.06.2017.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse World GN OÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, anti asi lahendamiseks Harju Maakohtule.
2. Hageja esitas 19.07.2017.a hagi kostja vastu. Hagiavalduse kohaselt 24.05.2016.a vormistas Diff Eesti OÜ Tele2 Eesti AS’iga sõlmitud liitumislepingu telefoninumbritega 55588496, 55566648, 56482950, 55566944, 56680106, 55566844, 58514759, 6708822, 6708833, 5589824, 5655133, 56482948, 55566649, 55566811, 55566822, 58148322, 5566833 ja 58190933 ümber kostja nimele. Samal kuupäeval sõlmis Tele2 Eesti AS kostjaga tähtajatu liitumislepingu telefoninumbrile 55590292 mobiilsideteenuse osutamiseks. 08.12.2016.a tegi kostja avalduse liitumislepingu lõpetamiseks telefoninumbritega 55566944, 55588496, 55589824, 55590292, 58514759, milline avaldus ka rahuldati. Ajavahemikul 01.06.2016-01.02.2017.a esitas Tele2 Eesti AS kostjale arveid, mida kostja on tasunud vaid osaliselt. 31.01.2017.a ütles Tele2 Eesti AS kostjaga sõlmitud lepingu ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu. Tele2 Eesti AS on nõuete loovutamise lepinguga loovutanud antud nõude hagejale 16.03.2017a. Hageja on saatnud kostjale võlateatisi ja meeldetuletusi, milles palus võlgnevuse likvideerida. Kostja seda ei teinud.
3. Hagiavalduse kohaselt on kostjale esitatud arve nr 50098668 summas 291,99 eurot maksetähtajaga 18.06.2016.a, arve nr 50405602 summas 201,12.a eurot maksetähtajaga 18.07.2016.a, arve nr 50635488 summas 145,28 eurot maksetähtajaga 18.08.2016.a, arve nr 51033599 summas 150,79 eurot maksetähtajaga 18.09.2016.a, arve nr 51376755 2 summas 156,39 eurot maksetähtajaga 18.10.2016.a, arve nr 51506214 summas 126,93 eurot maksetähtajaga 18.11.2016.a, arve nr 51777374 summas 150,44 eurot maksetähtajaga 18.12.2016.a, arve nr 52252441 summas 109,93 eurot maksetähtajaga 18.01.2017.a ja arve nr 52567239 summas 79,48 eurot maksetähtajaga 18.02.2017.a. Kostja on tasunud hagejale 27.05.2016.a 149 eurot, 13.07.2016.a 210,62 eurot, 09.09.2016.a 278,77 eurot ja 12.10.2016.a 150,79 eurot, millised laekumised on hageja võlgnevuse katteks arvestanud. Võlgnevus hageja ees on kostjal veel 617,35 eurot. Hageja on arvestanud viiviseid 0,15% päevas vastavalt arvest nr 51376755 alates 18.10.2016.a summalt 156,39 eurot summas 64,28 eurot, arvest nr 51506214 alates 18.11.2016.a summalt 126,93 eurot summas 46,27 eurot, arvest nr 51777374 alates 18.12.2016.a summalt 144,62 eurot summas 46,21 eurot, arvest nr 52252441 alates 18.01.2017.a summalt 109,93 eurot summas 30,01 eurot ja arvest nr 52567239 alates 18.02.2017.a summalt 79,48 eurot summas 18 eurot, kokku 204,77 eurot. Lisaks nõuab hageja täiendavat lepingus kokkulepitud viivise 0,15% päevas väljamõistmist võla summalt 617,35 eurolt alates 20.07.2017.a kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Ka võla sissenõudekulu summas 40 eurot palub hageja kostjalt välja mõista, kuna hageja on saatnud kostjale võlateatisi ja meeldetuletusi.
4. Kokkuvõtvalt palub hageja kostjalt välja mõista laenulepingust tuleneva võlgnevuse 617,35 eurot, sissenõudekulu 40 eurot, hagiavalduse seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 204,77 eurot ning alates 20.07.2017.a täiendava viivise 0,15% päevas arvestatuna summalt 617,35 eurot kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Hageja palub jätta kõik menetluskulud ja õigusabikulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE JA HAGEJA SEISUKOHT
5. Kostja oma 02.11.2017.a e-kirjas nõustub põhivõlgnevusega, kuid viiviseid ja lisatrahve ei tunnista, kuna märgib, et üritas korduvalt Tele2 Eesti AS’iga kokku leppida aga talle ei vastatud sealt.
6. Hageja 09.11.2017.a seisukohas märgib, et kostjale pakuti maksegraafikut 20%-lise esimese tasumisega aga kostja seda ei tasunud, mistõttu jäi maksegraafik sõlmimata. MENETLUSE EDASINE KÄIK
7. 23.11.2017.a kirjaga tegi kohus pooltele ettepaneku kompromissiks ning kompromissini mittejõudmisel määras viimaste seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamise tähtaja.
8. 08.12.2017.a esitas hageja menetluskulude nimekirja, millest palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 200 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, hagiavalduse koostamise, tõendite kogumise ja korrastamise ning ülevaatamise ja kohtule esitamise eest 140 eurot ning seisukoha esitamise eest 75 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista menetluskuludelt seadusjärgse viivise. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool 3 määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 10. Tulenevalt

§-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.

1. Lähtudes poolte seisukohtadest, ei vaidle pooled järgmiste oluliste asjaolude üle: a. Kostja ja Tele2 Eesti AS on sõlminud 26.05.2016.a mobiilside teenuse osutamise liitumislepingute ümbervormistamise telefoninumbritega 55588496, 55566648, 56482950, 55566944, 56680106, 55566844, 58514759, 6708822, 6708833, 5589824, 5655133, 56482948, 55566649, 55566811, 55566822, 58148322, 5566833 ja 58190933 (tl 30-33); b. 26.05.2016.a sõlmis Tele2 Eesti AS kostjaga tähtajatu liitumislepingu telefoninumbrile 55590292 mobiilsideteenuse osutamiseks (tl 34); c. 31.01.2017.a ütles Tele2 Eesti AS lepingu üles. Kostja nimetatud asjaolu ei ole vaidlustanud. d. Tele2 Eesti AS loovutas lepingust tuleneva nõude hagejale (tl 70-72).
2. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust summas 617,35 eurot, sissenõudekulu 40 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivist 204,77 eurot, lisaks tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,15% päevas. Kostja nõustub põhivõlgnevusega, kuid vaidlustab viiviseid ja sissenõudekulu.
3. Tele2 Eesti AS on sõlminud kostjaga lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Tele2 Eesti AS on 31.01.2017.a VÕS § 164 lg 1 alusel loovutanud nõude hagejale. Sellega on hageja astunud senise võlausaldaja asemele (VÕS § 164 lg 2).
4. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS 82 lõikest 1 tulenevalt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktist 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
5. Tele2 Eesti AS-i teenuste kasutamise üldtingimuste p 4.1.
6. kohaselt kohustus kostja kliendina täitma lepingut, tingimusi, sh teenuspaketi ja kampaania tingimusi, Tele2 teenuste ja seadmete kasutamise juhendmaterjale ning kehtivaid õigusakte, sh vastavalt punktile 4.1.
7. tasuma talle osutatud teenuste eest tähtaegselt ja kehtestatud hinnakirja ning arvelduskorra kohaselt ning p 4.
8. tasuma tähtaegselt tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutused. Tingimuste p 6.13.
9. kohaselt on Tele2 Eesti AS-il õigus nõuda kliendilt viivist 0,15% päevas võlasummalt iga viivitatud päeva eest.
10. Kostjale on esitatud järgnevad arved: arve nr 50098668 summas 291,99 eurot maksetähtajaga 18.06.2016.a (tl 50-52), arve nr 50405602 summas 201,12.a eurot maksetähtajaga 18.07.2016.a (tl 53-55), arve nr 50635488 summas 145,28 eurot maksetähtajaga 18.08.2016.a (tl 56-57), arve nr 51033599 summas 150,79 eurot maksetähtajaga 18.09.2016.a (tl 58-59), arve nr 51376755 summas 156,39 eurot maksetähtajaga 18.10.2016.a (tl 60-61), arve nr 51506214 summas 126,93 eurot 4 maksetähtajaga 18.11.2016.a (tl 62-63), arve nr 51777374 summas 150,44 eurot maksetähtajaga 18.12.2016.a (tl 64-65), arve nr 52252441 summas 109,93 eurot maksetähtajaga 18.01.2017.a (tl 66-67) ja arve nr 52567239 summas 79,48 eurot maksetähtajaga 18.02.2017.a tl (tl 68-69). Kostja on tasunud hagejale 27.05.2016.a 149 eurot, 13.07.2016.a 210,62 eurot, 09.09.2016.a 278,77 eurot ja 12.10.2016.a 150,79 eurot, millised laekumised on hageja võlgnevuse katteks arvestanud. Võlgnevus hageja ees on kostjal veel 617,35 eurot. Kostja on põhivõlgnevusega nõustunud e-postiga saadetud vastuses (tl 98). Seega kuulub tulenevalt teenuste kasutamise üldtingimuste p-idele 4.1.
11. ja 4.1.2 ning VÕS § 76 lg-le 1 ja § 101 lg 1 p-ile 1 hageja nõue võlgnevuse summas 617,35 eurot rahuldamisele.
12. Hagiavalduse kohaselt vaatamata korduvatele meeldetuletustele kostja võlgnevust ei tasunud ja Tele2 Eesti AS edastas nõude sissenõudmiseks hagejale. Viimane saatis kostjale korduvalt e-kirju, SMS’e ja on suhelnud kliendiga (toimingute raport, tl 70), milles palus võlgnevuse likvideerida. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud summas 40 eurot teenuste kasutamise üldtingimuste p-i 4.8 ja VÕS § 113² lg 2 p-i 2 alusel.
13. Hageja poolt esitatud Tele2 Eesti AS-i teenuste kasutamise üldtingimuste p 4.8 kohaselt tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutused kannab klient. 19.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (vt RKTKo 30.10.2013, nr 3-2-1-106-13, p 24; RKTKm 24.11.2011, nr 3-2-1-109-11, p 12; RKTKo 17.06.2008, nr 3-2-1-56-08, p 13).

1. Hageja on märkinud võla sissenõudmiskulude hüvitamise aluseks VÕS § 113². Kuna kostja ei ole tarbija, on kohtu hinnangul hageja sissenõudekulu aluseks VÕS § 113¹ lg 1, mille kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohtule esitatud tõenditest (toimingute raport, tl 70) nähtub, et hageja on teinud võla sissenõudmisega seotud toiminguid, mistõttu leiab kohus, et hageja nõue sissenõudekulude hüvitamiseks summas 40 eurot kuulub rahuldamisele.
2. Hagiavalduse kohaselt palub hageja välja mõista kostjalt hagiavalduse seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 204,77 eurot ning alates 20.07.2017.a täiendav viivis lepingus kokkulepitud määras, s.o 0,15% päevas, summalt 617,35 eurot kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni.
3. Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõudetäitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Tingimuste p 6.13.

1. kohaselt on Tele2 Eesti AS-il õigus nõuda kliendilt viivist 0,15% päevas võlasummalt iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viiviseid 0,15% päevas vastavalt arvest nr 51376755 alates 18.10.2016.a summalt 156,39 eurot summas 64,28 eurot, arvest nr 51506214 alates 5 18.11.2016.a summalt 126,93 eurot summas 46,27 eurot, arvest nr 51777374 alates 18.12.2016.a summalt 144,62 eurot summas 46,21 eurot, arvest nr 52252441 alates 18.01.2017.a summalt 109,93 eurot summas 30,01 eurot ja arvest nr 52567239 alates 18.02.2017.a summalt 79,48 eurot summas 18 eurot, kokku 204,77 eurot. Lisaks nõuab hageja täiendavat lepingus kokkulepitud viivise 0,15% päevas väljamõistmist võla summalt 617,35 eurolt alates 20.07.2017.a kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Tulenevalt eelmärgitust kuulub hagi rahuldamisele ka viivise nõuete osas ning kostjalt kuulub väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivised summas 204,77 eurot ning samuti jooksev viivis lepingus kokkulepitud määras, s.o 0,15% päevas, alates 20.07.2017.a kuni võlgnevuse kohase tasumiseni.
2. Kokkuvõtvalt kuulub hagi rahuldamisele põhinõude 617,35 euro, sissenõudekulu summas 40 euro ja hagiavalduse esitamise ajaks lepingus kokkulepitud määras, s.o 0,15% päevas, sissenõutavaks muutunud viivise 204,77 euro osas. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista jooksev viivis lepingus kokkulepitud määras, s.o 0,15% päevas, alates 20.07.2017.a kuni võlgnevuse kohase tasumiseni. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
3. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. Sama paragarahvi lõige 2 järgi hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

§ 124

lg 1 raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Eeltoodust tulenevalt on hagi hind 1200,12 eurot. Menetluskulud 25. Kohus rahuldas hagi.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 26. Tulenevalt

§ 174

lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 27.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 alusel on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu ja p 7 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse kulud. 28.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Hageja on kohtule 08.12.2017.a esitanud menetluskulude nimekirja (tl 105-110). Hageja palub määrata kindlaks ja mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulu summas 435 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
2. Hageja on põhinõudelt ning kõrvalnõudelt tasunud riigilõivu

§ 124

lg 1, § 133 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 alusel maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot (tl 1 pöördel) ja lisaks hagiavalduse esitamisel 155 eurot (tl 78). Nimetatud summa tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele mõista kostjalt hageja kasuks välja kogusummas 200 eurot. 6

1. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel, hagiavalduse esitamisel koos tõendite kogumise, korrastamise ja ülevaatamise eest 140 eurot ning seisukoha esitamise eest 75 eurot. Õiguabikulu summad on käibemaksuta. Hageja kinnitab, et kõik kulutused on kantud käesoleva tsiviilasja raames. Kohtu hinnangul on põhjendatud õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja hagiavalduse koostamisele koos tõendite kogumise, korrastamise ja ülevaatamisega 140 eurot. Samas kohtu hinnangul on hageja ilmselgelt üle hinnanud kulutusi seisukoha esitamise eest, milline on oma sisult pelgalt poole leheküljeline (tl 100). Lisaks arvestab kohus asjaolu, et hagiavalduse koostamise koos tõendite kogumise, korrastamise ja ülevaatamise eest on hageja märkinud õigusabikuluks 140 eurot, arvestades hagiavalduse mahukust, ei pea kohus hageja seisukoha koostamiseks kulunud õigusabikuluks põhjendatuks enamat kui 15 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks hageja õigusabikuluks kokku 175 eurot (20 + 140 + 15).
2. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 375 (200 + 175) eurot. 33.

§ 177

lg 4 ning hageja taotlust arvestades määrab kohus, et hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. 34.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 7