2-18-7972 KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Viktor Brügel Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuli 2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsivii

§ 477

lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita 4

§ 162lg 4 mõistes.

Võlgnik on aga seisukohal, et kuna pankrotiavaldus on esitatud põhjendamatult, tuleb menetluskulud jätta võlausaldaja kanda. 13. Tulenevalt PankrS § 3 lg-st 2 kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega on pankrotiseadus eriregulatsiooniks tsiviilkohtumenetluse seadustiku suhtes. Kuivõrd PankrS § 15 lg 6 näeb üheselt ette, et ajutise halduri nimetamata jätmisega (st kõigi § 15 lg-s 3 sätestatud aluste korral) seotud menetluskulud kannab võlausaldaja, tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud võlausaldaja kanda. 14.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

Vastavalt

§ 139

lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks-määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14).

1. Võlgnik on 03.07.2018 esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja (tl 113-117), mille kohaselt on võlgniku menetluskuludeks õigusabikulud summas 2145 eurot. Võlausaldaja esitas 06.07.2018 seisukoha võlgniku menetluskulude osas (tl 119-120), milles leiab, et võlgnik on esitanud menetluskulude nimekirja hilinenult, kuivõrd kohus kohustas võlgnikku esitama menetluskulude nimekiri 02.07.2018 päeva lõpuks. Võlausaldaja hinnangul tuleb hilinenult esitatud menetluskulude nimekiri tähelepanuta jätta. Lisaks märgib võlausaldaja, et võlgniku 12.06.2018 vastuväite esitas võlgniku seaduslik esindaja ning selle osas ei kuulu menetluskulud hüvitamisele.
2. Kohus võtab esmalt seisukoha võlgniku menetluskulude nimekirja hilinenud esitamise osas. Kohus on 02.07.2018 eelistungil märkinud, et võlgnik esitab menetluskulude nimekirja tänase päeva jooksul ning seejärel on pooltel võimalik hiljemalt 06.07.2018 esitada seisukoht vastaspoole nimekirjade suhtes. Võlgnik esitas menetluskulude nimekirja 03.07.2018 kell 11:
3. Riigikohus on asunud seisukohale, et kuivõrd

§ 2

kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, siis venitab hilinenult esitatud nimekirja osas tähtaja ennistamise taotluse lahendamine täiendavalt menetlust (RKTKo 07.09.2016 nr 3-2-1-60-16 p 13). Praeguste asjaolude pinnalt on kohtu hinnangul põhjendamatu jätta võlgniku 5

§ 175

lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (RKTKm 01.04.2015, 3-2-1-183-14, p. 13). 11.06.2018 menetlusdokumendi on esitanud enda nimel võlgniku seaduslik esindaja ning selles puudub igasugune viide lepingulisele esindajale. Vandeadvokaat Paul Keres on esindajana esitanud 30.06.2018 menetlusdokumendi. Kohus hindab nimetatud menetlusdokumendi koostamise ning sellele eelnenud materjalidega tutvumise ja ettevalmistavate toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 10 tundi. 02.07.2018 istungiks ettevalmistuse ja istungil osalemise põhjendatud ajakulu on 1 tund. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud võlgniku lepingulise esindaja ajakulu 11 tundi.

1. Riigikohus märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Mõistlikuks keskmiseks tunnitasuks võib pidada 120 eurot käibemaksuga või –maksuta (RKTKm 01.06.2016, 3-2-1-39-16, p. 13). Võlgniku lepingulise esindaja tunnitasumääraks on 110 eurot (käibemaksuta), mida kohus peab põhjendatuks.
2. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu
3. juuni
4. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Võlgnik on menetluskulude nimekirjas märkinud, et tema tunnitasu ei sisalda käibemaksu (ning vastavalt sellele on võlgnik arvestanud ka õigusabikulude summa) ning sellest lähtub kohus ka õigusabikulude väljamõistmisel.
5. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks võlgniku õigusabikulusid summas 1210 eurot (11h x 110 eurot), mis kuuluvad võlausaldajalt võlgniku kasuks väljamõistmisele. 21.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 6