Obsah (8)

§ 103§ 173§ 171§ 3§ 1§ 1044§ 115§ 127

2-17-6759 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 07. juuni 2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-17-6759 T

§ 103lg 2 kohaselt.

Kostja ei ole deklareerinud vääramatu jõu olemasolu antud olukorras ja hageja hinnangul seda ka ei esine. KOS § 11 lg 1 p 1 tuleneva korteriomaniku vastutuse tekkimiseks ei ole vajalik tuvastada korteriomaniku tegevust või tegevusetust ehk millise rikkumise on korteriomanik toime pannud. Tegemist on korteriomaniku riskivastutusega.

1. Kostja väidab oma vastuses, et hageja on tekkinud kahjustusi valesti hinnanud ja arvestamata jätnud korteri varasema kulumise. Hageja selgitab, et kahjustatud sisustuse asendamine ja taastamine sama kuluvusastmega ei ole võimalik. Kahju hüvitamise eesmärk on panna kahjustatud isik olukorda, kus ta oli enne kahju tekkimist – st et taastada tuleb kogu tekkinud kahju. Sunnitud rikastumine on sellises olukorras kohati vältimatu. Kohtu põhjendused 2 2-17-6759
2. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
3. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg
4. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
5. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
6. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7. Asjas puudub vaidlus järgnevates asjaoludes. Kostjale kuulub korter aadressil XXX (t lk 4). 18.11.2016 toimus veeavarii ja korter aadressil XXX on saanud veekahjustusi (t lk 15-29). Veeavarii toimumise hetkel kehtis korteri nr XXX suhtes hageja ja Heidi Sarapuu (kindlustusvõtja) vahel sõlmitud kodukindlustuse ERGO Midi leping nr 1874947 (t lk 8-9). Hageja hüvitas kindlustusvõtjale korteri taastamiskulud summas 1 831,82 eurot (t lk 5, 7, 10-12). Hageja on kostjale esitanud varakahju tagasinõude nr 12521 (t lk 13), mida kostja ei ole tasunud. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
8. Võlaõigusseaduse (

) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on nõude üleminekuga seaduse alusel kannatanult kindlustusandjale. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (

§ 173lg 2).

Kostja võib esitada hageja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka kahju kannatanud isiku vastu (

§ 171lg 1).

Sealjuures võib kostja ka hageja vastu esitada vastuväited, et kahju suurus on tõendamata või tekkinud kahju oli väiksem (Riigikohtu lahend 2-165564/52).

1. Kuivõrd veeavarii toimus 18.11.2016, kohaldub sel ajal kehtinud korteriomandi seadus (KOS). KOS § 1 lg 1 esimene lause sätestas, et korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt oli korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Lõike 3 järgi ei vastuta korteriomanik oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. 3 2-17-6759
2. Riigikohus on lahendis 3-2-1-129-13 punktides 19 ja 21 korteriomanike vaheliste suhtega seonduvalt selgitanud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel

§ 3

p 6 mõttes, millele kohaldub

§ 1

lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Üksnes juhul, kui rikutud kohustuse kaitse-eesmärk ei hõlma tekkinud kahju, saab kannatanud korteriomanik, olgugi et poolte vahel on seadusest tulenev võlasuhe, esitada

§ 1044lg 1 järgi teise korteriomaniku vastu deliktilise nõude.

Lisaks saab deliktilise nõude esitada

§ 1044

lg 3 järgi juhul, kui kohustuse rikkumise tagajärjena põhjustatakse isiku surm või tekitatakse talle kehavigastus või tervisekahjustus. 16. Kohtu hinnangul saab hagejal olla kostja vastu esmajoones

§ 115

lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise nõue.

§ 115

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Nõude eeldused on järgnevad: · teine korteriomanik on kohustust rikkunud (

§ 115

lg 1); · teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (

§ 115

lg 1, KOS § 11 lg 3); · kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); · kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); · rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

1. Kohus on seisukohal, et tõendatud ei ole, et kohustuse rikkujaks on kostja. Koos hagiga on esitatud OÜ Evald Rosenkron akt avariiolukorra fikseerimise kohta (t lk 6, 48). Akti kohaselt selgus kontrolli käigus, et korteris nr XXX lekkis korterisisene pragunenud veefilter. Akti on allkirjastanud Evald Rosenkron. Kuna aktil puudub kostja allkiri, ei saa seda pidada piisavaks tõendiks selle kohta, et kahju tekitajaks oli just korteri XXX omanik. Esitatud ei ole muid tõendeid kahju tekitamise kohta kostja poolt. Seetõttu ei ole täidetud kahju hüvitamise esimene eeldus ning puudub vajadus analüüsida muude eelduste esinemist või nõutava summa suurusega seonduvat. Hagi jääb rahuldamata. Menetluskulud
2. Kooskõlas TsMS § 162 lõigetega 1 ja 2 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda.
3. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Kostja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega tõendeid ning kohtutoimikust ei ilmne, et kostjal oleks olnud menetluskulusid. Seetõttu jätab kohus menetluskulude suuruse rahaliselt kindlaks määramata. Kostja ei saa taotleda menetluskulude kindlaksmääramist pärast kohtulahendi jõustumist TsMS § 177 lg 2 järgi. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik 4