Obsah (15)

§ 438§ 231§ 5§ 230§ 436§ 232§ 236§ 328§ 235§ 53§ 124§ 173§ 162§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 31. mai 2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-17-11882 Tsiviilasja

§ 438

kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Seega hageja nõude rahuldamise eeldusteks on, et hageja nõue võlgniku vastu oleks kehtiv ja sissenõutav, samuti et hagi nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses oleks esitatud tähtaegselt. 13. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 231

lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

§ 5

lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 14. Kohtule esitatud tõenditega on tõendanud ning puudub vaidlus, et:

1. a)03.02.2017 Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-16-18756 kuulutati välja OÜ IT Muru pankrot;
2. b)hageja esitas tähtaegselt pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles taotles OÜ IT Muru (pankrotis) pankrotimenetluses oma nõude tunnustamist summas 686 689 eurot (I kd, tlk 13);
3. c)kostja esitas hageja nõudele enne nõuete kaitsmise koosolekut 12.07.2017 täies ulatuses vastuväite (I kd, tl 13) ja hageja esitas 09.08.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse; 15. PankrS § 153 lg 1 punktide 1-3 kohaselt rahuldatakse pärast PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded; 3) muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded. Hageja taotleb nõude tunnustamist summas 686 689 eurot eurot II järgu nõudena. 16. Vastavalt

§ 230

lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

§ 436lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Hagi asjaolude kohaselt tuleneb nõue Capital Center OÜ 20.10.2016 loovutamislepingust summas 709 929 eurot (tlk 20, Ikd). Võlausaldaja võib VÕS § 164 lg 1 esimese lause järgi oma nõude loovutada teisele isikule. Loovutada võib VÕS § 165 järgi ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad. Õige on kostja väide, et nõude loovutanud võlausaldaja peab uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid. Nõude loovutamise tõendi(te) üleandmise kohustus 5 tuleneb VÕS § 168 lg lg 1. Põhjendatud on ka kostja vastuväide, et hageja poolt esitatud 20.10.2016 nõude loovutamise leping, mh ka 19.08.2014 leping majandustegevuse finantseerimiseks ja 25.08.2015 OÜ Eintema jagunemiseelsed varalised kohustused ja võlasuhte kinnitamine, allkirjastati dokumentides märgitud kuupäevadel. Kuivõrd nõude loovutamise leping (tlk 11) kui dokument on allkirjastatud käsikirjaliselt Ilmar Tolmatsi enda poolt ja Ilmar Tolmats oli nii OÜ Eintema, OÜ Capital Center kui ka Fastest Trade OÜ seaduslik esindaja, siis leiab kohus, et tõendi usaldusväärsust peaksid kinnitama ka muud tõendid. Õige ja põhjendatud on ka kostja vastuväide, et kui OÜ Eintema 01.09.2015 jagunemislepingu punktis 5.2 on välja toodud OÜ Eintema poolt OÜ-le IT Muru üle antavad vara, õigused ja/või kohustused ning lepingu punktides 5.2.1 kuni 5.2.7 ei ole välja toodud OÜ Eintema 709 929 euro suurust kohustust OÜ Capital Center ees. Nimetatud dokument koostati 25.08.2015 ning kui OÜ-l Eintema oli 709 929 euro suurune kohustus OÜ Capital Center ees, pidanuks see kajastuma. Konto väljavõttest perioodil 01.09.2014-30.11.2014 ja vaatlusprotokollist nähtuvad ülekanded, kui ei ole põhistust ega ülekande selgitusi, millega seonduvalt on need üle kantud. Seega leiab kohus, et ainuüksi nõude loovutamise lepinguga ei ole hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid piisavalt tõendanud. Hageja kohustus on esile tuua ja tõendada, mille alusel on nõue tekkinud ja kuidas on võlgnevus kujunenud. Asja sisulise arutamise käigus ei ole hageja sellekohaseid tõendeid esitanud. Kohtu korraldaval istungil 18.01.2018 selgitas kohus (tlk 17, IIkd) hagejale tõendamiskoormist ja tõendite esitamise kohustust ning määras tõendite esitamiseks tähtaja. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks

§ 232lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.

17. Hageja loobus 09.10.2017 esitatud dokumentidest (kriminaalasja raames kogutud tõendid), kuid palus arvestada kahe tõendiga: Fuel Impex OÜ konto vaatlusprotokolli ja arvelduskonto väljavõttega (tlk 87,94 IIkd).

§ 236

lg 3 kohaselt peab menetlusosaline selgitama, mida konkreetse tõendiga soovitakse kinnitada. Hageja põhistas tõendi esitamise taotlust sellega, et OÜ Fuel Impex tasus hageja eest OÜ-le Alfram kütuse eest 394 690 eurot. Hageja väitel OÜ Eintema ja OÜ Alfram vahel võlgnevusi ei olnud. VÕS § 78 lg kohaselt kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kohtu hinnangul ei ole eelpool nimetatud dokumentidega tõendatud, millise kohustuse ja mis tingimustel kolmas isik täitis. Kohtuistungil 19.04.2018 on ka hageja lepinguline esindaja möönnud, et esitada on vaid kaudsed tõendid. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad

§ 328

lg 1 kohaselt olema tõesed.

§ 235

kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigusust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

1. Hageja nõude tunnustamise eeldusteks on, et hageja nõue võlgniku vastu oleks kehtiv ja sissenõutav, samuti, et hagi nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses oleks esitatud tähtaegselt. TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel VÕS § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole tõendatud võlasuhe, ei ole tegemist kohustuse rikkumisega 6 tulenevalt VÕS §-st
2. Seega ei ole võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 alust nõuda kohustuse täitmist ja nõude tunnustamist pankrotimenetluses. Protokolli parandamise taotlus 19.04.2018 toimus antud asjas kohtuistung. 23.04.2018 saabus kohtule hageja taotlus 19.04.2018 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks. Koos viidatud taotlusega edastas hageja kohtule muudetud ja täiendatud sõnastusega protokolli, mis kajastab ammendavamalt ning keeleliselt täpsemalt hageja esindaja poolt kohtuistungil esitatud väiteid. Vastavalt

§ 53

lg-le 2 on menetlusosalistel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Hageja 23.04.2018 taotlus 19.04.2018 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks on esitatud tähtaegselt. Kostja ei vaidle hageja protokolli parandamise taotlusele vastu. Kohus, tutvunud esitatud taotlusega ja kostja seisukohaga, leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et taotluses toodud asjaolud vastavad sellele, mida hageja kohtuistungil väitis.

§ 53

lg 4 kohaselt teeb kohus protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Kohus leiab, et kuna taotlus protokolli parandamiseks on põhjendatud, siis tuleb parandada 19.04.2018 kohtuistungi protokoll vastavalt hageja 23.04.2018 taotlusele. Menetluskulud 19.

§ 124lg 1, § 132 lg 11 ja 4 p 9 alusel on hagihinnaks 3500 eurot.

20.

§ 173

lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 21. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis

§ 162

lg 1 alusel jätab kohus kõik menetluskulud täielikult hageja kanda.

§ 174

lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse 7 peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. 22. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, siis ei kuulu hageja menetluskulud kostja poolt hüvitamisele ja kohus ei analüüsi neid. Kuivõrd kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja, määrab kohus kindlaks, et kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

§ 178

lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik 8