Obsah (9)

§ 436§ 403§ 230§ 440§ 445§ 442§ 122§ 163§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind 16. mail 2018.a, Tallinnas Menet

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. 4. Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (t/l 60, 61). Kooskõlas

§ 403lg 1 lahendab kohus käesoleva tsiviilasja kirjalikus menetluses.

5.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltel palunud esitada täiendavad tõendid, taotlused ja seisukohad 07.12.2017.a kohtumääruses (t/l 62).

1. Vaidlust ei ole pooltel selle üle, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus (t/l 3) ning et hageja elab emaga. Vaidluse all on asjaolu, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist tagasiulatuvalt alates september 2016.a.
2. Kostja on teinud hagejale kompromissettepaneku, millise kohaselt tasub viimane hagejale igakuiselt elatist summas 235 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates septembrist 2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni (t/l 15). Hageja nimetatuga nõustunud ei ole (t/l 52).
3. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, 2 sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
4. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
5. Riigikohus on 07.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-15-15909 punktis 12 märkinud, et kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu
6. märtsi
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka
8. jaanuari
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
10. Kuivõrd hageja on esitanud nõude elatise saamiseks miinimummääras, ei pea ta enda vajadusi tõendama.
11. Arvestades asjaoluga, et kostja on nõustunud tasuma hagejale elatist summas 235 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, siis loeb kohus, et nimetatud nõue on kostja poolt võetud õigeks (

§ 440

). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele elatis summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale kuni XXX’i täisealiseks saamiseni.

1. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise perioodi september 2016.a kuni august 2017.a summas 2 740 eurot. Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu.
2. Kooskõlas PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
3. Kostja poolt kohtule esitatud konto väljavõttest nähtub, et viimane on tasunud hageja seaduslikule esindajale 07.10.2016.a 100 eurot selgitusega „777“, 24.11.2016.a 40 eurot selgitusega „777“, 09.12.2016.a 150 eurot selgitusega „ss“, 06.01.2017.a 150 eurot selgitusega „raha“, 11.02.2017.a 120 eurot selgitusega „777“, 10.03.2017.a 200 eurot selgitusega „ülekanne“, 07.04.2017.a 150 eurot selgitusega „ss“, 10.05.2017.a 200 eurot selgitusega „123“, 10.06.2017.a 200 eurot selgitusega „Simple payment“, 14.07.2017.a 200 eurot selgitusega „ülekanne“, 09.08.2017.a 200 selgitusega „Simple payment“, 20.09.2017.a 200 eurot selgitusega „Simple payment“, 28.09.2017.a 35 eurot selgitusega „XXX alimendid 2.osamaks, 1osamaks 20.09.2017 makse nimi „simple payment““ (t/l 18).
4. Hageja leiab, et eelpoolviidatud maksed ei ole teostatud elatise tasumiseks. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kohtu ette toodud selliseid asjaolusid ja tõendeid, mis annaks kohtule aluse järeldada, et kostja poolt hageja seaduslikule esindajale teostatud ülekanded on teostatud mõne muu kohustuse täitmiseks. Asjaolu, et kostja ei ole alati märkinud makse selgituses, millega seoses makse täpselt tehakse, ei tähenda, et neid ei saa lugeda elatise maksmiseks. Kostja on ise kohtu ette toonud, et eelpool nimetatud maksed on ta teostanud lapsele elatise maksmiseks (t/l 14 pöördel). Seega asub kohus seisukohale, et kostja ei ole hoidnud kõrvale elatise tasumisest.
5. Samuti nähtub kostja poolt kohtule esitatud maksekorraldustest, et peale hagiavalduse esitamist on kostja tasunud hageja seadusliku esindaja arveldusarvele 15.10.2017.a 235 eurot selgitusega „XXX elatisraha“, 11.11.2017.a 235 eurot selgitusega „XXX elatisraha“ ja 15.12.2017.a 235 eurot selgitusega „XXX elatisraha“ (t/l 70-72).
6. Arvestades eelnevat leiab kohus, et hageja elatisnõue tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud, kuivõrd kostja on hagejale elatist tasunud, kuid seda mitte hageja poolt nõutavas ulatuses. 3 Nimetatu aga ei tingi hageja tagasiulatuva elatisnõude rahuldamist. Kohus leiab, et põhjendatud on tagasiulatuva elatise väljamõistmine juhul, kui kostja üldse ei oleks hagejale eelpoolviidatud perioodil elatist tasunud. Sellist olukorda käesoleval juhul aga ei esine.
7. Kuivõrd kohtule esitatu kohaselt on kostja tasunud elatist hagejale viimati 15.12.2017.a. (t/l 72), siis peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis alates jaanuarist 2018.a.
8. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis alates 01.01.2018.a summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale kuni XXX’i täisealiseks saamiseni, s.o kuni 12.11.2024.a. 21.

§ 445

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

1. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda ette iga kuu eest hageja seadusliku esindaja XXX arvelduskontole nr. EEXXX.
2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 24.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 4 855 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 25.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda ja

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. 26. Kooskõlas

§ 163

lg 1 ja § 164 lg 1 jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, kuivõrd kohus rahuldab esitatud hagiavalduse osaliselt ning tegemist on elatise nõudega. Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 4