Obsah (4)

§ 152§ 45§ 108§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-1254 Määruse kuupäev 11.10.2018 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi X kaebus Tartu Vangla 04.04.2018. a otsuse nr 6-5/33-3 ja 22.05.2018. a

) § 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus loobuda kaebusest kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kui kaebajal puudub halduskohtumenetluses teovõime, ei võta kohus vastu kaebaja seadusliku esindaja loobumist kaebusest ja määrab talle uue esindaja, kui kaebusest loobumine on ilmselgelt vastuolus kaebaja huvidega. Sama paragrahvi teises lõikes on sätestatud, et kui kaebusest loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist vastustajale ja kolmandatele isikutele avalduse esitamisest, määrates neile vastamiseks tähtaja. Kui vastustaja või kolmas isik soovib menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, peab ta seda vastuses taotlema ja esitama kuludokumendid. 15. Kuna vastustaja on teinud 17.09.2018 kohtule ettepaneku menetluse lõpetamiseks, siis ei pea kohus kaebaja kohustamisnõudest loobumise osas vastustajalt eraldi seisukoha küsimist vajalikuks. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud. 2 16.

§ 152

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise. Kohus võtab käesolevas asjas vastu kaebusest loobumise kohustamisnõude osas ning lõpetab

§ 152lg 1 p 3 alusel kohustamisnõude menetluse.

1. 09.10.
2. a seisukoha kohaselt soovib kaebaja tühistamisnõuete menetluse jätkamist. Kaebaja on vaidlustanud vangla otsuse, millega otsustati jätta ta avavanglasse paigutamata. Kaebaja on vanglast vabanenud. Haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas vaidlustatud vangla otsuse kehtivus lõppes kaebaja vanglast vabanemisega.
3. Riigikohtu praktika kohaselt on kehtivuse lõppenud haldusakti tühistamisnõude menetlemine lubatav üksnes olukorras, kus kehtivuse kaotanud haldusakti mõju ja praktiline tähendus ei pruugi kaebaja jaoks vaatamata haldusakti kehtivuse lõppemisele olla täielikult ammendunud. Kui haldusakt on aga täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast

§ 152lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2 (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.11.2014.

a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p-d 10-12). 19.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. 20. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole tühistamisnõude menetlemisega jätkamine lubatav, kuna vaidlustatud haldusakti mõju ja praktiline tähendus on kaebaja jaoks täielikult ammendunud. Vangla otsuse, millega kaebaja jäeti avavanglasse paigutamata, nn ületühistamine olukorras, kus kaebaja on vanglast vabanenud, ei ole kaebaja õiguste kaitse seisukohast vajalik. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei oleks lubatav ka nn jätkutuvastuskaebusele üleminek, sest kaebajal ei saa olla

§ 45lg 2 mõttes põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks.

Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei saa

§ 45lg 2 kohaselt põhjendatud huviks olla.

Õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine eeldab, et isikul oleks sellise nõude esitamisel piisav põhjendatud huvi, mis väljendub lõppastmes teatud soodustuse, hüve või kasu omandamises (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.04.

1. a otsus asjas nr 3-3-1-4-10, p 14). Riigikohtu praktika kohaselt võib põhjendatud huviks olla ka preventiivne või rehabiliteeriv huvi, kuid kohtu hinnangul ei annaks ka need käesolevas asjas alust tuvastamisnõudele ülemineku lubamiseks. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda avavanglasse ümberpaigutamist. Kohus saaks kontrollida üksnes avavanglasse paigutamise menetluse ja sellest keeldumise otsuse tegemisel kasutatud kaalutlusõiguse õiguspärasust. Kaebaja 09.10.
2. a seisukoha kohaselt palub kaebaja kontrollida vangla otsuse aluseks oleva kaastööteatise seaduslikkust ja selle sisu. Piisavaks huviks tuvastamisnõude puhul ei saa olla üksnes vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamine (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.04.
3. a määrus asjas nr 3-3-1-100-08, p 36).
4. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetlus lõpetada analoogia alusel

§ 152lg 1 p-ga 4 ka Tartu Vangla 04.04.2018.

a otsuse ning 22.05.2018. a vaideotsuse osas. 3 22.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kuna käesoleval juhul on menetluse lõpetamine

§ 152

lg 1 p 4 alusel tingitud sellest, et kaebaja on vanglast vabanenud, siis ei ole kaebaja menetluskulude vastustaja kanda jätmine põhjendatud. 23. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. /allkirjastatud digitaalselt/ 4