KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-15131 Tsiviilasi XX avaldus laste suhtes vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja avaldajale üleandmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- märtsi 2018 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (ema): XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I (isa, määruskaebuse esitaja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maarika Pähklimäe Puudutatud isikud II ja III (lapsed): AA (isikukood XXXXXXXXXXX) ja DD (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud ühine esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko Eestkosteasutus Tallinna linn: Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu, esindaja Marit Pauk Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, esindaja Natalia Rahhanskaja Asja läbivaatamine Suulises menetluses
- oktoobri 2018 ärakuulamisel, millel osalesid mõlemad vanemad, isa esindaja, laste esindaja ja eeskosteasutuste esindajad RESOLUTSIOON
- Harju Maakohtu
- märtsi 2018 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Kõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK XX-l (ema, kohtumenetluses avaldaja) ja YY-l (isa, kohtumenetluses puudutatud isik I) on ühised lapsed: XX.XX.XXXX sündinud DD (vanem laps, kohtumenetluses puudutatud isik II) ja XX.XX.XXXX sündinud AA (noorem laps, kohtumenetluses puudutatud isik III, koos edaspidi ka „lapsed“). Vanemate kooselu lõppes, kui ema ootas nooremat last. Lapsed jäid pärast vanemate kooselu lõppemist elama emaga ja isa suhtleb lastega nädalavahetustel. Ema esitas
- oktoobril 2016 maakohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste suhtes ja temale ainuhooldusõiguse üleandmiseks. Avalduse kohaselt on isa tasakaalutu ja agressiivne isik, kes on lastele ja emale ohtlik. Isa on karistatud narkootiliste ainete käitlemise eest, ta kasutas narkootikume ka kooselu ajal ja viibis kodus ebaadekvaatses seisundis. Kooselu ajal oli isa vägivaldne ja karjus laste juuresolekul ema peale. Samuti karjub isa telefonis laste peale ja tema käitumine kahjustab lapsi. Isa oli nõus, et lapsed elavad emaga, kuid ta soovib laste käekäigust osa saada ja lastega kohtuda. Ema teeb takistusi isal lastega suhelda, tuues erinevaid ettekäändeid, miks lapsed isaga kohtuda ei saa (näiteks lapsed on haiged või pole emal aega). Ema väited isa agressiivsuse ja uimastatavate ainete tarbimise kohta on tõendamata. Põhja-Tallinna Valitsus oli seisukohal, et ei toeta hooldusõiguse täielikku üleandmist emale. Ühine hooldusõigus tuleks lõpetada osaliselt ja anda emale laste igakordse viibimiskoha kohta Eesti Vabariigi piires, laste haridust ja huviringe ja tervist puudutavates küsimustes. Ema kasvatab lapsi igapäevaselt, tagab neile hoolduse ja tegeleb nende arendamisega. Isa ei ole kunagi avaldanud soovi laste elukohta muuta ja võtta neid enda kasvatusele. Isa soovib lastega regulaarselt suhelda, sest laste ja isa suhtlemine on katkenud ja lastel puudub isaga kontakt. Lasnamäe Linnaosa Valitsus leidis, et emale tuleks anda hooldusõigus laste viibimiskoha, hariduse, huviringide ja tervise küsimuste otsustamise osas. Lapsed on rõõmsameelsed, aktiivsed, avatud. Lapsed elavad emaga. Lapsed vastasid esialgu, et neil ei ole isa, seejärel, et tegelikult on, kuid mälestused isast on halvad ja nad ei soovi isaga enam üldse kohtuda. Laste esindaja arvates on otstarbekas anda emale hooldusõigus laste igakordse viibimiskoha, hariduse, huviringide ja tervist puudutavate küsimuste otsustamise osas. See võimaldab emal otsustada operatiivselt olulisi asju. Lapsed elavad alaliselt emaga, ema kasvatab neid, hoolitseb igapäevaselt nende heaolu eest ja otsustab laste lastega seotud küsimusi ainuisikuliselt. Isa oli nõus, et lapsed elavad emaga. Mõlemad vanemad armastavad lapsi, kuid vanemate vahel on väga keerulised ja pingelised suhted. MAAKOHTU MÄÄRUS Maakohus rahuldas
- märtsi 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) ema avalduse osaliselt ning lõpetas vanemate ühise hooldusõigus laste suhtes osaliselt ja andis hooldusõiguse laste igakordse viibimiskoha määramise, hariduse, huviringide ja tervise küsimuste otsustamise osas üle emale. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jättis maakohus riigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus lähtus avalduse lahendamisel perekonnaseaduse (PKS) §-st
- 2
(5)Laste isa seletusega on tõendatud, et isa keeldus andmast nõusolekut laste reisiks välisriiki. Laste isa ei ole nõustunud leppima kokku hooldusõiguse teostamise tingimustes, mis lähtuksid asjaolust, et lapsed elavad ema juures. Lisaks muudele asja materjalidele kinnitab ka laste esindaja kirjalik seletus, et vanemate vahel on väga keerulised ja pingelised suhted. Eeltoodust tulenevalt ei suuda vanemad ühiselt teostada laste suhtes hooldusõigust laste igakordse viibimiskoha määramise küsimuses, samuti küsimustes, mille otsustamist mõjutab asjaolu, et lapsed elavad ema juures ja on ema kasvatusel, nagu (huvi)haridusasutuste valiku ja nendega koostöö ja kiireloomulised tervise küsimused. Eestkosteasutuste arvamustega ja laste esindaja kirjaliku seletusega on tõendatud järgmised asjaolud. Ema kasvatab lapsi igapäevaselt, tagab neile hoolduse ja tegeleb nende arendamisega. Lapsed on rõõmsameelsed, aktiivsed, avatud. Lapsed elavad kolmekesi koos emaga, käivad eelkoolis XXX. Laste mälestused isast on halvad. Isa on olnud põhimõtteliselt nõus asjaoluga, et lapsed elavad ema juures, ei ole kunagi avaldanud soovi laste elukohta muuta ja võtta neid enda kasvatusele, kuid soovib lastega regulaarselt suhelda. Laste ja isa suhtlemine on katkenud. Mõlemad vanemad armastavad oma lapsi. Eeltoodust tulenevalt on emal vaimne ja majanduslik valmisolek lapsi üksi kasvatada. Isal on majanduslik valmisolek osaleda laste kasvatamises, kuid ei ole täielikku vaimset valmisolekut kõigis laste kasvatamises valdkondades igakülgselt osaleda. Ema ja laste vahel on tugev hingeline seotus. Isa on lastega tugevalt hingeliselt seotud, kuid lapsed isaga mitte. Ema on seni pühendunud laste eest hoolitsemisele, aga isa mitte. Laste tulevased elamistingimused avalduse rahuldamata jätmise korral ja tulevased elamistingimused avalduse osalise rahuldamise korral erinevad selle poolest, et viimasel juhul on emal võimalik otsustada vastavaid olulisi küsimusi operatiivselt. Eeltoodust tulenevalt on laste huvides ühine hooldusõigus osaliselt lõpetada ja määrata emale osaliselt ainuhooldusõigus. Puuduvad asjaolud, mis annaks alust asuda seisukohale, nagu isa ei oleks vaimselt võimeline varahoolduse osas hooldusõigust teostama. Avaldaja väited isa varasema hälbekäitumise kohta ei välista isa võimet osaleda laste oluliste küsimuste otsustamisel ühise hooldusõiguse jätkuvas osas. Avaldaja ei toonud esile, milliseid konkreetseid probleeme lastele põhjustaks asjaolu, et muid lastele olulisi asju otsustavad vanemad ühiselt. Ema väited isa käitumise kohta laste suhtes ei puuduta isa osalemist emaga ühiste otsuste tegemisel. Isa väited ema ebaadekvaatse käitumise kohta ei ole leidnud tõendamist ja on asjas kogutud tõenditega vastuolus. Laste igakordse viibimiskoha määramise õigust ei ole põhjendatud piirata Eesti Vabariigiga, sest laste huvidega on vastuolus vanemate vaheline erimeelsus välisreiside küsimuses. Määrus ei anna laste emale õigust lastega välisriiki elama asuda. MÄÄRUSKAEBUS Isa palub 20. märtsi 2018 määruskaebuses vaidlustatud määruse tühistada osas, millega rahuldati ema avaldus ja uue määrusega jätta ema avaldus täielikult rahuldamata. Menetluskulud palub isa panna ema kanda. Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: maakohus ei põhjendanud miks laste hariduse, tervise ja huviringide osas peaks hooldusõigus minema ema ainupädevusse. Maakohus jättis tähelepanuta, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine kahjustab veelgi laste huve, sest selle kaudu ema piirab isal lastega kohtuda. Juba kohtumenetluse ajal mõjutas ema lapsi negatiivselt ja isa ei saanud lastega kohtuda. Maakohus jättis välja selgitamata, mis on põhjuseks, et lapsed on kohtumenetluse ajal isa vastu meelestatud, kuigi varasemalt sai isa lastega kohtuda ja nendega kõigest rääkida; 3
(5) meelevaldne on maakohtu seisukoht, et isa seletusega on tõendatud, et isa keeldus andmast nõusolekut laste reisiks välisriiki. Kohus jättis tähelepanuta, et ema ei andnud isale infot reisi sihtkoha kohta; üllatav on maakohtu seisukoht, et isal ei ole täielikku vaimset valmisolekut kõigis laste kasvatamise valdkondades igakülgselt osaleda. Samas kohus möönab, et isal on lastega tugev hingeline side. Maakohus ei pööranud tähelepanu isa selgitustele, miks ta ei ole saanud laste eest hoolitseda; selgusetu on, miks isa avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks on lahendamata. MENETLUSE EDASINE KÄIK Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis emale, laste esindajale ja eestkosteasutustele tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Ema, laste esindaja ja eestkosteasutused vaidlesid määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle
- mai 2018 kirjaga lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus kuulas vanemad, laste esindaja ja eeskosteasutused ära
- oktoobril
- RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (Riigikohtu
- novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-16, p 14 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika). Hagita menetluses kohaldab kohus esmajoones kaalutlusõigust (Riigikohtu
- juuni 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-11, p 11 teine lõik, ja
- mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19 teine lõik; hagita perekonnaasja kohta nii ka
- veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik). Seega on esimese astme kohtul vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise otsustamisel ulatuslik diskretsiooniõigus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui selle teostamisel on ületatud kaalumispiire või oluliselt rikutud menetlusnorme. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on hinnanud kõiki esitatud tõendeid nende kogumis ning võtnud arvesse ka eestkosteasutuste ja lastele määratud esindaja arvamusi. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Riigikohus on leidnud, et vanemate lahuselu korral hooldusõiguse ümbervaatamisel tuleb seda muuta vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse (vt Riigikohtu
- juuni 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-11, p 21). Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et laste huvides on lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus ja anda emale ainuhooldusõigus laste viibimiskoha määramise, hariduse, huviringide ja tervise küsimuste üle. Määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, mille põhjal võiks eeldada, et laste viibimiskoha määramise, samuti hariduse, huviringide ja tervise küsimuste osas ainuhooldusõiguse üleandmine emale, kes on seda siiani faktiliselt teostanud, ei oleks laste huvides. 4
(5)Maakohus tugines asjakohaselt sellele, et isa ei andnud nõusolekut emal lastega välismaale puhkusereisile minemiseks. Maakohus pidi
- juuni 2017 määrusega esialgse õiguskaitse korras andma emale loa lastega puhkusereisile minemiseks, kuna isa nõusolekut ei andnud. Samuti nähtub
- veebruari 2018 ärakuulamise protokollist vanemate halb omavaheline läbisaamine ja et isa jaoks sõltus nõusoleku andmine lastega kokkusaamisest. Ringkonnakohus möönab, et maakohus võis rikkuda menetlusõigust kas
- veebruari 2018 ärakuulamist läbi viies või protokollides, sest ärakuulamise protokollist ei nähtu vanemate sisulised seisukohad hooldusõiguse küsimustes. Selle puuduse sai ringkonnakohus kõrvaldada vanemad isiklikult ära kuulates. Ärakuulamisel kujunes ringkonnakohtul maakohtuga sarnane arusaam, et vähemalt käesoleval ajal vastab kõige paremini laste huvidele ema ainuhooldusõigus laste igakordse viibimiskoha, hariduse, huviringide ja tervise küsimuste otsustamisel. Isa ei ole ilmutanud piisavat huvi nendes valdkondades laste käekäigu vastu ega saakski seetõttu adekvaatseid otsuseid vastu võtta. Vastavalt eespool p-s 4–6 kirjeldatud asjaoludele on paratamatult kujunenud olukord, kus isa oli mõnda aega laste elust eemal. Samas nähtub määruskaebusest ja isa avaldustest ärakuulamisel, et isa kavatseb vastu vaielda ema otsustele, ilma nende sisu isegi teadmata. Sellise käitumisega loob isa olukorra, kus laste igapäevaelu, sh viibimiskoha, tervise, hariduse ja huviringidega seonduva otsustamine ei ole vanemate kokkuleppel mõistlikult võimalik. Kokkuvõtvalt järeldas maakohus põhjendatult, et on alust osaliselt vanemate ühine hooldusõigus lõpetada, sest vanemate vahel on keerulised ja pingelised suhted ning nad ei suuda lapsi puudutavates küsimustes üksmeeles otsuseid vastu võtta. Laste huvides on säilitada stabiilne elukeskkond ja olemasolevad suhted ning selle muutmiseks peavad esinema kaalukad asjaolud (vt nt Riigikohtu
- veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 28). Võttes arvesse ema pühendumist laste eest hoolitsemisele ja seda, et tegelikkuses on vanemate lahusoleku ajal lastega seotud otsustused teinud ema üksi ning isa on teostanud laste suhtes vaid suhtlemisõigust, on hooldusõiguse osaline emale üleandmine põhjendatud. Maakohus eraldas
- jaanuari 2018 määrusega ema avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks iseseisvaks menetluseks (tsiviilasi nr 2-18-176). Jõustunud ringkonnakohtu
- juuni 2018 lahendiga on isa ja laste suhtluskord määratud. Seega on ainetud kaebuse väited, mille kohaselt on jäetud reguleerimata isa suhtluskord lastega. Eeltoodust tulenevalt ei anna isa väited alust vaidlustatud määruse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohus on piisavas ulatuses arvestanud asjaomaste isikute õigustatud huvidega ja vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisel lähtunud põhjendatult eelkõige laste huvidest. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Laste esindaja tasutaotlused lahendab kohus täna eraldi määrusega. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 5
(5)