← Eesti

3-17-768/12

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-768 T.K. kaebus Maksu- ja Tolliameti

§ 165lg 2) ning märgib kaebusele vastuseks järgmist.

  1. Vaidlust ei ole selle üle, et Tenoret OÜ ja Räävi Kaubandus OÜ vahelised tehingud toimusid arvete kohaselt 02.06.2014 ning Tenoret OÜ kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 04.06.2014 põhjusel, et tal puudus majandustegevus
  2. aprillis ja mais, st väidetavate tehingute tegemise ajal oli Tenoret OÜ veel käibemaksukohustuslane. Kohus tõi aga eespool välja terve rea MTA tuvastatud asjaolusid, mis kogumis tekitavad põhjendatud kahtluse, et tehingu kohta on tagantjärele koostatud tegelikkusele mittevastavaid dokumente. Eelkõige tuleb märkida, et U. Gerasimov ei kinnitanud Tenoret OÜ suhtes läbi viidud ettevõtlusega tegelemise kontrolli menetluses tehingute tegemist Räävi Kaubandus OÜ-ga, kuigi ta andis MTA-le seletuse ca nädal aega pärast väidetavate suuremahuliste (kauba väärtus oli üle 93 000 euro) tehingute toimumist Räävi Kaubandus OÜ-ga (10.06.2014 seletus, MTA 10.05.2017 vastuse lisa 8). U. Gerasimovi seletuse kohaselt oli Tenoret OÜ-l 10.06.2014 seisuga toimunud ainult kasutatud konditsioneeride ost ja müük ning järgmised tehingud olid plaanis
  3. a juulis pärast käibemaksukohustuslase numbri saamist. U. Gerasimov ei esitanud Räävi Kaubandus OÜ-ga 02.06.2014 väidetavalt toimunud tehingute kohta maksuhaldurile ka mingeid dokumente, kuigi MTA kohustas Tenoret OÜ-d neid esitama (MTA 10.05.2017 5

(10)vastuse lisa 9). Samuti on ilmne, et U. Gerasimov hoidis maksuhaldurile täpsemate seletuste andmisest kõrvale (MTA 10.05.2017 vastuse lisad 12-15) ning selline käitumine on iseloomulik olukorrale, kus dokumente on vormistatud tegelikult mitte aset leidnud tehingute kohta või kus äriühingul puudub tegelik majandustegevus ning seda tahetakse maksuhalduri eest varjata. Kaebaja väide, et U. Gerasimovi seletuste andmisest kõrvale hoidumisel võib olla mingi muu selgitus, on kogutud tõendeid arvestades väheusutav. Asjaolu, et T.K. ja U. Gerasimov olid ammused tuttavad, muutis võltsdokumentide vormistamise lihtsamaks.
  1. Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud, miks ta luges ebausaldusväärseks T.K. seletused Tenoret OÜ-ga tehingute läbiviimise, arveldamise jms kohta. Näiteks väitis kaebaja, et tehingud toimusid sularahas üksnes U. Gerasimovi soovil, sest viimane ei saanud võlgade tõttu Tenoret OÜ-le väidetavalt pangaarvet avada, kuid maksuhaldur on tuvastanud Tenoret OÜ-l pangaarve olemasolu (MTA 10.05.2017 vastuse lisad 18, 19). Kaebaja väide, et ta ei teadnud ega saanudki teada, et pangaarve oli tegelikult olemas, on kogutud tõendite valguses ebausutav. Eluliselt usutavam on, et sularahas arveldamine toimus T.K. ja U. Gerasimovi kokkuleppel raha tegeliku päritolu ja liikumise varjamiseks, sest pangaülekannetest jääb jälg, mille kaudu maksuhaldur saab raha liikumise hõlpsasti kindlaks teha. Kulla hinnaga seonduvalt märgib kohus, et vastutusotsuse lk 22 on maksuhaldur aktsepteerinud kaebaja selgitust, et Tenoret OÜ arvetel märgitud hind on kullavalandi, mitte puhta kulla hind, ja selgitanud, et Räävi Kaubandus OÜ müüs kulda edasi odavamalt võrreldes kehtiva Londoni börsi hinnaga, millest T.K. sõnul tehingutes lähtuti (seletus MTA 10.05.2017 vastuse lisa 20). Kaebaja väide, et Räävi Kaubandus OÜ saigi tehinguid teha üksnes börsihinnast oluliselt madalama hinnaga, sest muidu poleks temalt kulda ostetud, on tõendamata. Kaebaja ei ole ka veenvalt ümber lükanud maksuhalduri järeldust, et kaebaja kirjeldatud arveldamissüsteem ei ole tavapärane ega eluliselt usutav – kaebaja kirjelduse kohaselt ei teadnud kauba tarnija (Tenoret OÜ) ega kauba ostja ja edasimüüja (Räävi Kaubandus OÜ) kauba kullasisaldusest ja kaalust sõltuvat tegelikku väärtust enne, kui Räävi Kaubandus OÜ ostja (Neolines OÜ) oli selle analüüside alusel kindlaks teinud, ning Tenoret OÜ esitas Räävi Kaubandus OÜ-le arved alles pärast Neolines OÜ-lt andmete saamist, mitte ei määranud ise kaubale hinda, arvestades mh kauba soetamismaksumust, turuväärtust, kasumimarginaali vms. Samas pidi ka Tenoret OÜ omakorda kullavalandid kuskilt soetama ja nende eest tasuma vastavalt kullasisaldusele jms näitajatele.
  2. On tõsi, et kullavalandite müügilepingu vormile ei ole kehtestatud mingeid erinõudeid ning poolte üldised õigused ja kohustused tulenevad kokkuvõttes VÕS-ist. Maksuhaldur on siiski õigesti selgitanud, et konkreetset kaupa (kullavalandid) ja tehinguväärtust (üle 93 000 euro) arvestades ei ole eluliselt usutav, et Tenoret OÜ ja Räävi Kaubandus OÜ sõlmisid tegelikult toimuvate tehingute tarbeks müügilepingu, kus ei sisaldu mitte mingeid tingimusi konkreetse kauba ja hinna ning tehingute eripära arvestavate õiguste, kohustuste ja vastutuse kohta (MTA 10.05.2017 vastuse lisa 11). Samuti ei ole kaebaja andnud mõistlikku selgitust asjaolule, et Tenoret OÜ ja Räävi Kaubandus OÜ vaheline leping kannab kuupäeva 05.05.2013 ja sellele on Tenoret OÜ nimel alla kirjutanud U. Gerasimov, kuigi 10.06.2014 seletuses ütles U. Gerasimov, et ostis Tenoret OÜ
  3. a aprillis ja sai selle juhatuse liikmeks 02.05.2014 (MTA 10.05.2017 vastuse lisa 8).
  4. 01.07.2014 jõustunud KMS muudatus, millega kehtestati väärismetalli tehingutele pöördmaksustamine, muutis kullavalandite turgu tervikuna. Selle seadusemuudatuse eesmärk oli kullatehingutega seotud maksupettuste ärahoidmine. Kaebaja ei ole esitanud mingeid täpsemaid selgitusi ega analüüse Räävi Kaubandus OÜ majandustegevuse kohta enne ja pärast 01.07.2014, mille pinnalt saaks pidada usutavaks, et äriühingu käibe langusel oli mingi muu põhjus peale selle, et pärast pöördmaksustamise kehtestamist ei olnud kullatehingud äriühingu jaoks enam kasulikud ega huvipakkuvad. Lisaks tuleb märkida, et vastutusmenetluses 22.01.2017 antud selgituses (tl 26) pidas kaebaja Räävi Kaubandus OÜ käibe järsu languse 6
(10)põhjuseks hoopis seda, et äriühingul hakkas vastava tegevuse luba lõppema ning talle oli antud teavet, et uueks perioodiks tegevusluba ei väljastata, kuigi tõendeid selle kohta ei ole esitatud. Seega ei ole kaebaja selgitused käibe languse põhjuste kohta olnud järjekindlad ning need on ka tõendamata.
  1. Twindow OÜ ja Räävi Kaubandus OÜ vaheliste tehingutega seonduvalt märgib kohus täiendavalt järgmist. Kaebaja peab D. Granovi selgitusi ebausaldusväärseks, kuid D. Granovi selgituste kõrvalejätmine tähendaks sisuliselt ikkagi, et väidetav tehingupartner ei ole Räävi Kaubandus OÜ-ga toimunud tehinguid kinnitanud. Maksuhaldur on visuaalsel vaatlusel tuvastanud, et D. Granovi nimel U. Gerasimovile tehingute tegemiseks antud volikirjal olev allkiri ei sarnane D. Granovi tegeliku allkirjaga, mis toetab järeldust, et D. Granov ei ole U. Gerasimovile Twindow OÜ esindamiseks volikirja andnud. Twindow OÜ on käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud põhjusel, et ta ei tõendanud majandustegevuse olemasolu Räävi Kaubandus OÜ-ga tehingute toimumise perioodil. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et poolte vahel oli üksnes suuline leping ja nii suure väärtusega (üle 856 000 euro) tehingute tegemine üksnes suulise lepingu alusel, nagu ka tasumine sularahas, ei ole tavapärane ega eluliselt usutav. Kaebaja ei ole esitanud veenvat selgitust või tõendeid, mis maksuhalduri järeldused ümber lükkaks.
  2. Kokkuvõttes on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et Räävi Kaubandus OÜ ei soetanud arvetel märgitud kaupa Tenoret OÜ-lt ja Twindow OÜ-lt ning teadis, et arvetel nimetatud äriühingud ei olnud kauba tegelikud müüjad. Seega ei olnud Räävi Kaubandus OÜ-l õigust Tenoret OÜ ja Twindow OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kui maksuhaldur on maksuotsuses välja toonud põhjendatud kahtluse, läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele (MKS § 150). Seejuures tuleb silmas pidada, et kui maks on määratud tõendite kogumile tuginedes, nagu käesolevas asjas, ei piisa maksuhalduri põhjendatud kahtluse ümberlükkamiseks iga üksiku asjaolu olulisuse kahtluse alla seadmisest, vaid maksukohustuslane peab esitama eluliselt usutava versiooni koos asjakohaste tõenditega, mis selgitaks maksuhalduri välja toodud ebakõlasid ja muudaksid usutavaks tehingu toimumise raamatupidamisdokumentidel kajastatud viisil. Käesolevas asjas ei ole kaebaja seda teinud.
  3. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt TuMS §-dele 48–
  4. TuMS § 51 lg 2 p 3 sätestab, et ettevõtlusega mitteseotud kulu lg 1 tähenduses on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS § 51 lg 2 p 5 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud ka sellised kulud või väljamaksed, mis on tehtud ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks. Eeltoodust tuleneb, et tulumaksu määramise üheks eelduseks on väljamakse tegemine, st maksukohustuslase vara peab olema reaalselt vähenenud.
  5. Maksuhaldur tuvastas, et Räävi Kaubandus OÜ tasus
  6. a juunis Tenoret OÜ-le 190 524,54 eurot, kuid 97 205,71 euro suuruse väljamakse kohta ei ole esitatud algdokumente (vastutusotsuse lk 11). MTA luges Tenoret OÜ-le tehtud 97 205,71 euro suuruse väljamakse TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel ettevõtlusega mitteseotud kuluks ja määras sellelt tasumiseks tulumaksu. T.K. kinnitas kohtuistungil, et Tenoret OÜ kassaorderite kviitungitel summas 97 205,71 eurot on U. Gerasimovi allkiri (alates 12:59:34), kuid väidab, et need kviitungid olid Räävi Kaubandus OÜ raamatupidamise hulgas ekslikult ja tegelikult Räävi Kaubandus OÜ ei maksnud Tenoret OÜ-le 97 205,71 eurot. Kohus leiab, et maksuhaldur ei ole veenvalt põhjendanud, et Räävi Kaubandus OÜ on tegelikult teinud Tenoret OÜ-le 97 205,71 euro suuruse väljamakse. Tenoret OÜ kassaorderite kviitungid viitavad tõepoolest väljamakse tegemisele, kuid Räävi Kaubandus OÜ raamatupidamises need 7
(10)väljamaksed ei kajastunud ning raamatupidamise andmetel ei olnud Räävi Kaubandus OÜ-l selliste väljamaksete tegemiseks ka vahendeid (vt kviitungid ning Räävi Kaubandus OÜ
  1. a juuni kassa- ja pearaamat, kaebuse lisad 7, 9, 10). Kaebaja 12.12.2016 eriarvamuse (tl 22-25) p-s 13 toodud sellekohastele väidetele ei ole maksuhaldur vastutusotsuses vastanud. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, miks Räävi Kaubandus OÜ raamatupidamise andmeid 97 205,71 euro suuruse väljamakse kannete puudumise kohta ei saa arvestada olukorras, kus teised Tenoret OÜ-ga tehtud tehingud ja väljamaksed on Räävi Kaubandus OÜ raamatupidamisest läbi kantud. Räävi Kaubandus OÜ ja Tenoret OÜ vahelisi tehinguid kahtluse alla seades möönis maksuhaldur kauba olemasolu, seega oleks saanud maksuhaldur näiteks näidata, et Räävi Kaubandus OÜ soetas kullavalandeid või mingit muud kaupa ja müüs seda edasi sellisel hulgal, mis oleks katnud ka Tenoret OÜ-le tehtud 97 205,71 euro suuruse väljamakse. Ka sellist analüüsi ei ole maksuhaldur teinud. Vaidlust pole selle üle, et Räävi Kaubandus OÜ ei ole taotlenud sisendkäibemaksu mahaarvamist seoses tehingutega, mida saaks seostada Tenoret OÜ-le tehtud ja algdokumentidega katmata 97 205,71 euro suuruse väljamaksega, samuti pole tõendeid selle kohta, et Tenoret OÜ oleks selliseid tehinguid deklareerinud. Pole ka vaidlust, et Tenoret OÜ suhtes läbiviidud ettevõtlusega tegelemise raames ei nimetanud U. Gerasimov mingeid Räävi Kaubandus OÜ-ga tehtud tehinguid, mida saaks seostada Tenoret OÜ kassaorderite kviitungitel kajastuvate väljamaksetega. Kohus jagas eespool maksuhalduri seisukohta, et Räävi Kaubandus OÜ ja Tenoret OÜ vahel ei ole arvetel märgitud tehinguid tegelikult tehtud, vaid vormistatud on üksnes dokumente. Maksuhalduriga saab nõustuda ka selles, et kaebaja ei ole andnud mingit mõistlikku ja eluliselt usutavat selgitust, miks Räävi Kaubandus OÜ raamatupidamisdokumentide hulgas kajastuvad kolmanda äriühingu kassaorderite kviitungid – kuidas kaebaja kui Räävi Kaubandus OÜ juhatuse liige ja raamatupidamise eest vastutav isik need sai, miks ta neid säilitas jms. Seejuures on T.K. Räävi Kaubandus OÜ maksumenetluses 30.05.2015 Tenoret OÜ nende kviitungitega seoses seletanud, et Tenoret müüs OÜ Räävi Kaubandus OÜ-le midagi veel, kuigi T.K. ei mäletanud, mida (vt MTA 10.05.2017 vastuse lisa 21). Maksuhalduri tuvastatud asjaolusid arvestades on seega võimalik, et kassaorderite kviitungid allkirjastatigi nn igaks juhuks, ilma et nende alusel oleks reaalseid väljamakseid tehtud, st sisuliselt neid võltsdokumente ei võetud mingil põhjusel kasutusse. Seetõttu on selliste kassaorderite kviitungite olemasolu Räävi Kaubandus OÜ valduses üks asjaolu, mis viitab Räävi Kaubandus OÜ ja Tenoret OÜ vahelisele kooskõlastatud tegevusele maksude tasumisest kõrvale hoidumisel. Tulumaksu saab aga sellegipoolest määrata üksnes juhul, kui on toimunud reaalne väljamakse, st raha on Räävi Kaubandus OÜ ettevõtlusest reaalselt välja viidud. Maksuhalduri põhjendused ei ole piisavad järeldamaks, et Räävi Kaubandus OÜ tegi Tenoret OÜ-le 97 205,71 euro suuruse väljamakse, seega selles osas on vastutusotsus õigusvastane.
  2. Maksuhaldur tuvastas Räävi Kaubandus OÜ maksumenetluses (vt vastutusotsuse lk 12), et Räävi Kaubandus OÜ tegi 05.06.2014 pangaülekande J. K.le summas 2000 eurot selgitusega „ülekanne“ ning 20.06.2014 ülekande KÜ-le Soo 13 summas 474,47 eurot. Maksuhaldur leidis, et nimetatud väljamaksed ei olnud seotud Räävi Kaubandus OÜ ettevõtlusega ja määras äriühingule tasumiseks tulumaksu. T.K. esitas vastutusmenetluses tõendid, et tagastas 21.11.2016 Räävi Kaubandus OÜ-le J. K. laenu koos intressidega ja hüvitas 23.11.2016 KÜ-le Soo 13 tehtud väljamakse (Räävi Kaubandus OÜ kassa sissetuleku orderid, kaebuse lisa 11). Räävi Kaubandus OÜ kinnitas 13.02.2017 maksuhaldurile raha tagastamist (MTA 10.05.2017 vastuse lisad 47-48). Maksuhaldur on aga vastutusotsuse lk 18-20 põhjendanud, miks raha tagastamine Räävi Kaubandus OÜ-le ei ole usaldusväärselt tõendatud ega muuda kaebaja vastutust Räävi Kaubandus OÜ maksuvõla eest. Kuna kaebaja ei ole kohtumenetluses selles osas uusi sisulisi väiteid ega tõendeid esitanud, nõustub kohus selle osas vastutusotsuse põhjendustega neid üle kordamata (

§ 165lg 2). 8

(10)20. Kaebaja kinnitas 11.09.2017 kohtuistungil (alates 13:01:42), et ei vaidlusta Räävi Kaubandus OÜ-le määratud tulumaksu osas, mis puudutab Kinnisvaraportaal AS-ile 02.06.2014 ja 14.06.2014 tehtud väljamakseid kokku 32,50 eurot, Ehituse ABC-s 13.06.2014 tasutud 39,01 eurot ning Eesti Energia AS-ile 17.06.2014 tasutud 34,67 eurot. Kuna kaebaja ei ole esitanud nende väljamaksetega seonduvalt kohtumenetluses ühtki sisulist vastuväidet ega tõendit, siis tugineb kohus ka selles osas vastutusotsuse lk 11-12 toodud põhjendustele neid üle kordamata (

§ 165lg 2).

  1. Kokkuvõttes leiab kohus, et Räävi Kaubandus OÜ-le on õigesti määratud tasumiseks käibemaksu. Tulumaksu määramine on õige osaliselt. Kohus ei pea tuvastatud asjaolusid ja kogutud tõendeid arvestades põhjendatuks tulumaksu määramist Räävi Kaubandus OÜ poolt Tenoret OÜ-le väidetavalt tehtud 97 205,71 euro suuruselt väljamakselt. See tähendab üksiti, et ka kaebaja ei ole Räävi Kaubandus OÜ endise juhatuse liikmena selle maksuvõla eest vastutav. Seega tulumaksu puudutavas osas tuleb vastutusotsus osaliselt tühistada sõltumata muudest kaebuse väidetest.
  2. Kohus leidis eespool, et Räävi Kaubandus OÜ ei soetanud Tenoret OÜ ja Twindow OÜ arvetel märgitud kaupa nimetatud äriühingutelt, vaid tundmatult kolmandalt isikult ning Räävi Kaubandus OÜ teadis sellest. Seega ei olnud Räävi Kaubandus OÜ-l õigus Tenoret OÜ ja Twindow OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna Räävi Kaubandus OÜ kajastas sellegipoolest neid arveid raamatupidamises äriühingu maksukohustust vähendavana, siis on äriühingu käibemaksudeklaratsioonid ebaõiged ja äriühing tasus käibemaksu ettenähtust vähem. Kohus leidis eespool ka seda, et Räävi Kaubandus OÜ tegi ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid Kinnisvaraportaal AS-ile, Ehituse ABC-le, Eesti Energia AS-ile, J. K.le ja KÜ-le Soo 13, millelt jäi tulumaks arvestamata ja tasumata. Vaidlust ei ole selle üle, et T.K. oli tehingute tegemise ajal Räävi Kaubandus OÜ ainuke juhatuse liige, kes juhtis kontrolliperioodil äriühingu majandustegevust, esindas äriühingut Tenoret OÜ ja Twindow OÜ-ga toimunud tehingutes ning vastutas ka äriühingu raamatupidamise, maksudeklaratsioonide esitamise ja maksukohustuse nõuetekohase täitmise eest. Seega rikkus T.K. MKS § 85 lg-s 4 sätestatud deklareerimiskohustust koostoimes KMS § 29 lg-ga 1 ja § 31 lg-ga 1 ning TuMS § 51 lg-ga 1 ja lg 2 p-ga 3 ja § 54 lg-ga 2, samuti MKS § 105 lg-s 1 sätestatud maksusumma tasumise kohustust koostoimes KMS § 38 lg-ga 1 ja TuMS § 54 lg-ga
  4. Riigikohus on MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1 kohaldamisel leidnud, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega – teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja õigusvastase tagajärje soovimine. MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub sama seaduse paragrahvis 8 nimetatud kohustusi (otsus nr 3-3-1-17-13, p 14). Viidates raskustele tahtluse tõendamisel on Riigikohus märkinud, et vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite (mõnikord üksnes kaudsete) ja asjaolude kogumist ning ka „elulise usutavuse“ kriteeriumist (samas, p 16). Riigikohus on ka märkinud, et olukorras, kus äriühingul on vaid üks vastutav seaduslik esindaja, on äriühingu tahtluse ja seadusliku esindaja tahtluse väljaselgitamiseks olulised asjaolud valdavalt kokkulangevad (otsus nr 3-3-123-12, p 15). Kohus nõustub maksuhalduriga (vt vastutusotsuse p 5.2, 5.3 ja p 7 alapunktid 14), et T.K. rikkus maksude deklareerimise ja tasumise kohustust tahtlikult ning T.K. tegevuse ja Räävi Kaubandus OÜ-l tekkinud maksukohustuse vahel on põhjuslik seos.

§ 165lg 2 alusel kohus neid põhjendusi ei korda.

Kohus lisab, et käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus T.K.d peetakse vastutavaks eraõiguslikust suhtest tuleneva kohustuse rikkumise eest, vaid maksuhaldur on põhjendanud nii tahtlust kui ka põhjuslikku seost seonduvalt maksuseaduses sätestatud deklareerimis- ja tasumiskohustuse rikkumisega (vrd nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-37-13, kus juhatuse liikmele heideti ette juhatuse liikme ja äriühingu vahelise sisesuhte rikkumist äriühingu jaoks kahjuliku tehingu tegemise näol, mille tagajärjeks 9

(10)oli maksude tasumise võimatus ja maksuvõla suurenemine). MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1 alusel vastutab T.K. seega Räävi Kaubandus OÜ maksuvõla eest solidaarselt äriühinguga. 24. Kõike eeltoodut kokku võttes tuleb 08.03.2017 vastutusotsus nr 13-7/00707-11 tühistada osaliselt, st osas, milles T.K. loeti vastutavaks Räävi Kaubandus OÜ tulumaksuvõla eest summas 25 839,49 eurot, mis on seotud Räävi Kaubandus OÜ poolt Tenoret OÜ-le tehtud 97 205,71 euro suuruse väljamaksega. Ülejäänud osas jääb kaebus rahuldamata. 25.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

§ 108

lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

§ 109

lg 1 lause 4 kohaselt kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Menetluskulude jaotamisel ja väljamõistmisel tuleb esmalt välja selgitada kantud menetluskulude koosseis ja ulatus, siis tuleb otsustada, millised kantud menetluskuludest on vajalikud ja põhjendatud, eristades seejuures lõivukulusid, ning seejärel tuleb jaotada need menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamise ulatusega (RKHK 3-3-1-17-11, p 13; 3-3-1-28-14, p 13). Maksuasjades tuleb kaebuse rahuldamise proportsiooni määramisel lähtuda nõuete suurusest, mitte arvust (RKHK 3-3-1-80-16, p 33). Kaebus rahuldatakse osaliselt. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Kaebaja menetluskuluks on riigilõiv 765 eurot, mille kohta on toimikus maksekorraldus (tl 77); õigusabikulud 2089,80 eurot koos käibemaksuga, mille kohta esitas kaebaja arve-saatelehe ja tõendid kulude kandmise kohta (tl 98-101) ning kulud nõustaja teenustele summas 464,40 eurot koos käibemaksuga, mille kohta esitas kaebaja arve-saatelehe ja tõendi kulu kandmise kohta (tl 102-103). Kokku on kaebaja menetluskulude suuruseks 3319,20 eurot. Kohtu hinnangul on see summa asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud. Kohus tühistab käesoleva otsusega vastutusotsuse osas, milles T.K. loeti vastutavaks Räävi Kaubandus OÜ tulumaksuvõla eest, mis on seotud Räävi Kaubandus OÜ poolt Tenoret OÜ-le tehtud 97 205,71 euro suuruse väljamaksega. Sellelt väljamakselt Räävi Kaubandus OÜ-le 2014. a juunikuu eest arvestatud tulumaks oli 25 839,49 eurot (97 205,71x21/79). Arvestades, et vaidlustatavaks maksusummaks oli 180 880,34 eurot, on kaebus seega rahuldatud 13,98% ulatuses. Järelikult tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulu 464,02 eurot (13,98% 3319,20 eurost, sh käibemaks). /allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.