← Eesti

2-17-3532/61

2-17-3532 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Kaupo Paal Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2018, Tallinn Kohtuasja number 2-17-3532 Kohtuasi XX avaldus lapsega suhtlemise korra määramiseks YY avaldus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse saamiseks ning XX ja lapse suhtlemise korra määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. septembri
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Kristi Haas Avaldaja YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Robert Sarv Puudutatud isik SS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Annemarie Kunila Kose vald (Kose Vallavalitsuse kaudu), vallavanem Merle Pussak Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
  4. Jätta YY
  5. juuli
  6. a taotlus vaadata kohtuasi läbi kohtuistungil ja kuulata tunnistajatena üle psühholoog PP ja psühholoog HH rahuldamata.
  7. Jätta Harju Maakohtu
  8. septembri
  9. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-3532 muutmata.
  10. Jätta YY määruskaebus rahuldamata.
  11. Jätta SS-le osutatud riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda ja muud määruskaebuse menetlemise kulud YY kanda. 2-17-3532
  12. Mõista YY-lt XX kasuks välja menetluskulude hüvitis 600 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Kohtu selgitused Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest Riigikohtule määruskaebuse. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab kohtuasja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldused ja puudutatud isikute seisukohad
  13. XX (avaldaja I, isa) esitas
  14. märtsil 2017 Harju Maakohtule avalduse, milles palus määrata kindlaks tema ja SS (laps) suhtlemise korra. Isa avalduse kohaselt sündis XX.XX.XXXX avaldaja ning YY (avaldaja II, ema) kooselust poeg S. Pärast vanemate kooselu lõppemist
  15. augustil 2016 elab laps koos emaga KoseUuemõisas ning isa elab Tartus. Isa on pärast kooselu lõppemist saanud oma lapsega suhelda üksnes 1–2 korda kuus mõned tunnid korraga, kuid isa soovib suhelda lapsega septembrist kuni maini iga paarisnädala nädalavahetustel alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni nii, et isa võtab lapse ema juurest ja toob lapse tagasi, samuti iga paaritu nädala kolmapäeval kell 18.00 skype´i teel. Suvekuudel (juuni, juuli, august) soovib isa, et laps viibiks tema juures iga kuu kaks nädalat (15.–30.) Ühtlasi palus isa täpsustada suhtlemise tingimusi, sh suhtlemist lapsega tema sünnipäeval ja vanemate kohustusi lapse suhtlusõiguse tagamisel ning ärajäänud kohtumiste asendamist.
  16. Ema esitas
  17. märtsil 2017 maakohtule avalduse, milles palus lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes, jätta emale lapse ainuhooldusõigus ning määrata isa ja lapse suhtlemise kord selliselt, et isa suhtleb kuni lapse kooli minekuni lapsega iga kuu esimesel paarisnädala nädalavahetusel laupäeval või pühapäeval kolm tundi ema määratud kolmanda isiku juuresolekul ning ema määratud ajal ja kohas, järgides täiendavaid ema seatud tingimusi. Ema avalduse kohaselt on ema olnud lapse peamine hooldaja alates lapse sünnist. Lapse isa juurest lahkumise põhjuseks oli lapse isa vaimne ja füüsiline vägivaldsus nii avaldaja kui lapse suhtes. Isa käitus raevuhoos lubamatult, lõhkus kodus esemeid ja karjus teiste pereliikmete peale. Alates
  18. aasta kevadest, kui isa pere juurest lahkus, käis ta ümber oma endise elukoha luuramas ja akendest sisse piilumas, rikkudes nii ema ja lapse öörahu. Lisaks ei anna isa lapsele piisavalt ülalpidamist. Isaga ei ole võimalik kokkuleppeid saavutada. 2 2-17-3532
  19. Lapsele määratud esindaja toetas isa suhtlemise korra taotlust ega pidanud vanemate ühise hooldusõiguse täielikku lõpetamist ja lapse ainuhooldusõiguse emale üleandmist põhjendatuks.
  20. Kose vald toetas ema avaldust. Isa ja lapse suhtluskorra määramisel tuleb arvestada isa ja lapse elukohtade kaugusega, mistõttu on põhjendatud määrata isa ja lapse kohtumine üks kord kuus kuu teisel või kolmandal laupäeval, kusjuures ööbima jääks laps igal juhul ema juurde, sest väikelaps vajab turvatunnet pakkuvat inimest. Esimese astme kohtu määrus
  21. Harju Maakohus rahuldas
  22. septembri
  23. a määrusega osaliselt isa avalduse ja jättis rahuldamata ema avalduse. Maakohus määras kindlaks isa ja lapse suhtlemise korra järgmiselt. Alates määruse tegemisest kuni
  24. aasta lõpuni suhtleb isa lapsega igal paarisnädala laupäeval või pühapäeval kell 10.00–14.00, et võimaldada lapsel kinni pidada tema päevarežiimist, sh magada lõunaund. Isa võtab lapse tema kodust või teisest lapse emaga varem kokkulepitud kohast ja toob lapse tagasi samuti kas lapse koju või teise varem kokku lepitud kohta. Alates
  25. aasta jaanuarist viibib laps isa juures iga kuu paaris nädala nädalavahetusel (
  26. ja
  27. nädalavahetusel) reede õhtust kuni pühapäeva lõunani. Isa võtab lapse paarisnädala reede õhtul kell 17.00 lapse elukohast või mõnest teisest lapse emaga kokku lepitud kohast ja toob lapse tagasi koju või eelnevalt kokku lepitud kohta pühapäeval kella 14.00-ks, et võimaldada lapsel kinni pidada tema päevarežiimist, sh magada lõunatund. Laps veedab isaga koos 2 nädalat isa suvepuhkusest vastavalt isa puhkusegraafikule, millest isa teavitab lapse ema iga jooksva aasta
  28. aprilliks. Lapse sünnipäeval on mõlemal vanemal õigus last külastada, sõltumata sellest, kumma vanema juures laps suhtluskorra kohaselt sel päeval on. Vanemad on kohustatud teavitama üksteist viivitamatult lapse haigusest. Lapse haigestumise korral jääb lapsega suhtlemine ära, kuid see asendatakse esimesel võimalusel. Kõik lapse üleandmise ajad ja kohad ja kohtumise täpsed päevad ning kellaajad kooskõlastavad vanemad üksteisega kas e-posti või telefoni teel e-kirjade või sõnumite saatmise kaudu vähemalt 24 tundi enne kohtumise algust. Vanematel on õigus piiramatult suhelda lapsega telefoni või mõne muu sidevahendi kaudu ajal, mil laps on teise vanema juures. Menetluskulud jättis maakohus kummagi vanema enda kanda, v.a lapsele määratud esindaja tasu, mille maakohus jättis riigi kanda. 5.
  29. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei piisa perekonnaseaduse (PKS) § 137 alusel vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ainult asjaolust, et üks vanem soovib lapse elu puudutavaid olulisi otsustusi ainuisikuliselt teha. Eelduslikult on lapse huvides see, et tema elu korraldavad mõlemad vanemad ning hooldusõiguse lõpetamiseks oleks alust juhul, kui vanemad ei suuda või ei soovi teha koostööd lapse elu korraldamisel. Asjas ei esine selliseid asjaolusid, mis annaksid alust ühist hooldusõigust lõpetada. Laps kolis pärast vanemate lahkuminekut emaga Kose-Uuemõisasse elama ja käib seal lasteaias ning isa on sellega leppinud. Ema avaldus on tingitud pigem sellest, et isa esitas lapsega suhtlemise avalduse. 5.
  30. Hoolimata vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse põhimõttest ei saa lahus elavale vanemale alati PKS § 143 järgi tagada samasugust lapsega suhtlemise ja lapse kasvatamise õigust nagu see on lapsega koos elaval vanemal, sest lahus elamine vähendab paratamatult võimalust lapsega koos olla. Praegusel juhul elab laps koos emaga Kose-Uuemõisas ja isa elab Tartus, mida tuleb suhtluskorra kindlaksmääramisel arvestada. Ühise hooldusõiguse korral peavad vanemad lahuselu korral leppima kokku, kuidas korraldada lapse elu võimalikult parimal viisil. Lapsega koos elav vanem on kohustatud üldjuhul lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda ning toetama igati lapse ja teise vanema kontakti, sh 3 2-17-3532 julgustama last teise vanemaga suhtlema ja olema selles lapsele emotsionaalselt toeks. Vanem ei tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga. Kuna isa on nii tema enda avalduses esitatu kui ka ema vastusest nähtuvalt saanud lapsega väga vähe suhelda, sest ema ei soovi lubada isal lapsega suhelda, tuleb isa ja lapse suhtlemise kord määrata kohtumäärusega, sest lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga. Isa suhtlusõigust ei ole alust piirata. Kuigi ema on tõendanud, et 2014 pöördus ta lähisuhte vägivalla ohvrina Tartu Naiste Tugi- ja Teabekeskusesse, jätkus vanemate kooselu
  31. aasta kevadeni. Kuigi psühholoog MM väitel seab isa enda huvid lapse huvidest ettepoole, töötavad mõlemad vanemad töötavad koolis õpetajana ning mõlema tööandjad kinnitavad, et vanemad on kohusetundlikud, abivalmis ja sõbralikud õpetajad, kellel on õpilastega head ja toetavad suhted. Lapse isa ja lapse suhtlemise takistamine ei ole seetõttu põhjendatud, kuid esialgsed kohtumised tuleb määrata ilma ööbimiseta, et laps saaks uuesti isaga kohaneda. Põhjendatud ei ole isa ja lapse kohtumine kolmandate isikute juuresolekul nagu seda taotles ema, sest see takistab isa ja lapse suhete taastumist. Samuti ei ole põhjendatud reguleerida, mida isa ja laps kohtumiste ajal koos teha võivad, kas isa võib last pildistada või filmida, kui kaugele peab jääma isa ja lapse suhtlemise koht ema ja lapse kodust, kes esimesena isa ja lapse kohtumiselt lahkuma peab, mis saab lapsele tehtud kingitustest, milliseid liikumisi ja käike peab isa tegema lapsega suhtlemise lõppemisel vmt. Ema taolised nõudmised väljuvad isa ja lapse suhtlemise reguleerimise raamidest ja näitavad hoopis seda, kui väga soovib ema kontrollida ja jälgida, mida isa ja laps suheldes koos teevad ja kus nad käivad. Kumbki vanem ei saa ka takistada teisel vanemal osalemast lapse lasteaia või kooliüritusel, selleks on mõlemal vanemal võrdsed õigused, eriti kui neil on ühine hooldusõigus, samuti ei saa kohtumäärusega reguleerida, milliste sugulaste ja/või sõprade juurde võivad vanemad minna ajal, mil laps on kummagi vanema juures. Ka ema taotletud nn isa jälitustegevuse keelamist ei saa kohus reguleerida isa ja lapse suhtlemise korraldamise käigus või määrata, kui lähedale ema kodule võib isa tulla ajal, mil tal lapsega suhtlemise korda ei ole. Samuti ei saa kuidagi pidada põhjendatuks märkida isa ja lapse suhtlemiskorra kindlaksmääramise määrusesse seda, et isa on kohustatud enne lapsele millegi ostmist konsulteerima ostu vajadust lapse emaga. Isal on samuti nagu lapse emalgi, õigus teha lapsele kingitusi või osta talle esemeid. Lapsevanem, kelle juures laps on, peab tagama lapse üle järelevalve ja tegema kõik endast oleneva, et lapsega ei juhtuks õnnetusi, kuid kohustus tagada lapse turvalisus tuleneb juba vanemaks olemisest, mistõttu seda kohustust lapsega suhtlemise korraldamise määrusega reguleerida ei saa. Vanemate üksteise suhtes viisakas käitumine, üksteisesse lugupidav suhtumine ning lapse kuuldes teise vanema halvustamisest hoidumine jmt kuulub elementaarse viisakuse ja eetika valdkonda, mida ei saa kohtumäärusega reguleerida. Vältimaks vanemate olemasolevaid ja tulevikus tekkida võivaid erimeelsusi, tuleb määrata võimalikult täpselt vanema ja lapse suhtlemise viis, koht, aeg ning lapse üleandmise kord. Suhtlemise korra kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et isa ja laps ei ela ühel haldusterritooriumil, kuid suhtlemise kord tagab isale võimaluse osaleda lapse elus, samuti tagab mõlemale vanemale võimaluse veeta koos lapsega vaba aega. 5.
  32. Ema esitatud asjatundja PP arvamus tuleb jätta arvestamata, sest see ei ole asjakohane ega vasta tõendile esitatavatele nõuetele. Kui tegemist oleks eksperdi arvamusega, pidanuks mõlemad vanemad saama eksperdile küsimusi esitada Samuti on asjakohatu XXX direktkori väljastatud tõend, sest nimetatud isik ei ole isaga kokku puutunud. 4 2-17-3532 Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
  33. Ema esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus rahuldas isa avalduse ja jättis ema avalduse rahuldamata, ning teha uus määrus, millega rahuldada ema avaldus ja jätta isa avaldus rahuldamata. 6.
  34. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus põhjendamatult tähelepanuta olulised asjaolud, sh selle, et isa on kasutanud ema ja lapse suhtes füüsilist ja vaimset vägivalda, mistõttu peab ema käima lapsega psühholoogi juures ning last ei saa ilma ettevalmistuseta panna suhtlema inimesega, kes on teda emotsionaalselt väärkohelnud. Määratud suhtluskord seab ohtu lapse heaolu, tervise ja elu. Maakohus ei selgitanud välja, kuidas on isa vägivaldne käitumine mõjutanud last ning milline on lapse emotsionaalne seisund ja kas seda arvestades on isaga suhtlemine üldse lubatav. Maakohus ei põhjendanud, miks tuleb isa huve eelistada lapse huvidele. Maakohus hindas tõendeid vääralt. Isa ohtlikkust ei kummuta tema tööandja arvamus, sest lähisuhte vägivald ei avaldu väljaspool. Lapsele määratud esindaja arvamus on ilmselges vastuolus lapse huvidega ja tuleb jätta arvestamata. 6.
  35. Maakohus leidis vääralt, et ema vastumeelsus isa ja lapse suhtlemisele on tingitud ema suvast, kuigi tegelikult on see tingitud isa ohtlikkusest lapsele. Sellises olukorras ongi ema kohustus kontrollida isa ja lapse suhtlust. Lapse tervis ja areng kaaluvad üles isa õiguse lapsega suhelda, mistõttu on kohane ema pakutud suhtlemise kord. Pikaajalised kohtumised on võimalikud pärast seda, kui isa on saanud professionaalset abi psühholoogidelt. 6.
  36. Maakohus määrus riivab ema ja tema pereliikmete eraelu puutumatust osas, millega kohus määras isale õiguse sidevahendite abil lapsega piiramatult suhelda. 6.
  37. Isa agressiivse käitumise tõttu on lapse huvides põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamine. Arvestades isa käitumist ei saa emalt oodata koostööd isaga.
  38. Isa vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Isa arvates ei saa ema varasemast kooselust sündinud lastega kokku puutunud ja nende probleemidega tegelenud asjatundjate arvamust arvestada tõendina praeguses asjas. Mitte ükski esitatud asjatundjatest ei ole pealt näinud isa suhtlemist lapsega. Ükski arvamus ei kinnita ema väiteid isa väidetava vägivalla kohta lapse suhtes. Asjaolu, et lapse esindaja seisukoht ei toeta ema seisukohta, ei tee lapse esindaja seisukohta kohtukõlbmatuks. Ema kahjustab oma käitumisega lapse psüühilist arengut. Lapse arenguks on vaja toetavat perekond. Praegu püüab aga ema isa lapse elust kõrvale jätta, tehes kõik endast oleneva, et isa ja laps ei saaks kohtuda ega suhelda.
  39. Kose vald toetas määruskaebust ja palus selle rahuldada. Maakohus ei ole võtnud lastekaitsespetsialisti seisukohta tõsiselt ega ole aru saanud, et isa käitumine lapsega ning lapsele lähedaste inimestega on olnud ettearvamatu ning hirmutav. Lapse heaoluga arvestades tuleb lähtuda lapsevanema eelnevatest käitumismustritest. Vägivaldne käitumine lapse emaga mõjutab otseselt ka last.
  40. Lapsele määratud esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Ühestki asjas esitatud materjalist ei nähtu, et isa on olnud või võiks eeldada, et on edaspidi, oma lapse suhtes vägivaldne või hoolimatu. 5 2-17-3532
  41. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
  42. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
  43. detsembri
  44. a määrusega isa taotluse ja määras esialgse õiguskaitse korras kohtumenetluse ajaks isa ja lapse suhtlemise korra iga paarisnädala laupäeval kl 10–14 isa määratud kohas lastekaitsespetsialisti juuresolekuta. Ringkonnakohtu määrus jõustus
  45. veebruaril 2018, kui Riigikohus keeldus ema määruskaebust menetlusse võtmast. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  46. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 täielikult maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
  47. Maakohus juhindus kohtuasja lahendades õigesti Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohtadest ja leidis asjas tuvastatud asjaoludel põhjendatult, et praegusel juhul ei ole alust piirata isa ja lapse suhtlemist, sh ei jätnud maakohus tähelepanuta ema väiteid isa vägivalduse kohta ega eksinud tõendeid hinnates menetlusõiguse normide vastu. Kolleegium märgib, et lahus elaval vanemal on õigus oma lapsega suhelda. Selline õigus tuleneb vanema ja lapse vastastikusest õigusest teineteisega suhelda (PKS § 143). Riigikohus on selgitanud, et suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine (vt Riigikohtu
  48. novembri
  49. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11, p 21) ning vanem peab oma vanema õigusi teostades pidama alati silmas lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus (vt Riigikohtu
  50. mai
  51. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-32-11, p 15). Seejuures on eelduslikult lapse huvides see, et ta saab lahus elava vanemaga suhelda ning sellest tulenevalt on ka lapsega koos elav vanem kohustatud üldjuhul lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda ning toetama igati lapse ja teise vanema kontakti, sh julgustama last teise vanemaga suhtlema ja olema lapsele teise vanemaga suhtlemisel emotsionaalselt toeks, mh ei tohi vanem kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga. Üksnes juhul, kui lahus elava vanemaga suhtlemine ei oleks lapse huvides, sh avaldaks lapsele kahjulikku mõju, võib vanem lapse heaolu tagamiseks takistada lahus elaval vanemal lapsega suhelda (vt Riigikohtu
  52. märtsi
  53. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-12, p 18–19). Kui vanemad ei jõua lahuselava vanema ja lapse suhtlemises kokkuleppele, määrab suhtlemise korra PKS § 143 lg 2¹ järgi kohus, tehes PKS § 123 lg 1 järgi esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Seda arvestades on iseenest põhjendatud ema väide selle kohta, et lapse heaolu võib kaaluda üles isa õiguse lapsega suhelda. Mh on kohtul alust piirata lapse ja vanema suhtlemist olukorras, kus vanem ohustab lapse heaolu, tervist või elu. Siiski ei ole praegusel juhul asjas esitatud selliseid tõendeid, mis kinnitaksid, et isa on olnud lapse suhtes vägivaldne. Ainuüksi asjaolu, et ema on varem kannatanud lähisuhte vägivalla all, mis on ilmselt avaldanud mingil määral mõju ka lapsele, ei anna alust piirata isa ja lapse suhtlemist. Asjas kogutud tõendid ei 6 2-17-3532 kinnita ema muid väiteid. Seega ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et isaga suhtlemine seaks ohtu lapse heaolu, tervise või lausa lapse elu.
  54. Iseenest on mõistetav ema hirm, et isa võib olla lapsele ohtlik, sest ema on kannatanud lähisuhte vägivalla all. Seetõttu ei saa emale ette heita ka seda, et ta soovib kaitsta last võimalike ohtude eest on just seetõttu piiranud isa ja lapse suhtlemist. Siiski ei ole ema subjektiivne hirm põhjendatud, sest nagu ülal märgitud, ei kinnita asjas esitatud tõendid isa vägivaldsust lapse suhtes. Seetõttu ei ole vaja isa ja lapse suhtlemist piirata ema soovitud viisil ega tagada ema või kolmandate isikute kontrolli isa tegevuse üle.
  55. Põhjendatud ei ole määruskaebuse väide, et isale antud võimalus võtta lapsega sidevahendite teel igal ajal ühendust, riivab ema ja tema pereliikmete eraelu puutumatust. Esmalt märgib kolleegium, et nimetatud õigus on maakohtu määruse järgi kummalgi vanemal ja tagab ühtlasi emale võimaluse sada kindlustunne, et lapsel läheb isa juures viibides hästi ja tema heaolu ei ole ohustatud. Kuigi igasugune kontakt lapse isaga on emale mõistetavatel põhjustel ebameeldiv, saab ema korraldada isa ja lapse sidevahendite teel suhtlemise selliselt, et laps suhtleb isaga vahetult, ilma et ema peaks sellega kokku puutuma.
  56. Õige ei ole ka ema arusaam, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks annab PKS § 137 järgi alust asjaolu, et isa oli agressiivne ja vägivaldne ema vastu. Kui kolleegiumi hinnangul on isa varasem vägivaldne käitumine ilmselt ema kahjustanud ja sellises olukorras on emal raske teha isaga koostööd, ei tähenda see seda, et vanemad ei suudaks eda sooviks edaspidi otsustada lapse elu puudutavaid olulisi küsimusi ühiselt (kooskõlastatult). Igapäevaeluküsimusi, mis nõuaksid igapäevast tihedat koostööd, saab ka ühise hooldusõiguse puhul vanemate lahuselu korral otsustada üksi see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib. Seetõttu ei ole ühine hooldusõigus emale kuidagi ülemäära koormav ning isa varasema käitumise tõttu ei peaks laps jääma ilma sellest, et mõlemad vanemad otsustavad tema elu puudutavaid olulisi küsimusi.
  57. Ka ema
  58. juulil 2018 esitatud uued tõendid ei anna alust asuda ringkonnakohtul maakohtust erinevale seisukohtale. Ema soovib e-kirjavahetusega tõendada, et isa ei ole valmis koostööks lapse heaolu nimel, kuid kirjadest nähtuvad üksnes ema etteheited isale, mitte aga see, et isa ei tegutseks lapse heaolu silmas pidades. Arvestades asjaolu, et vanemad on läinud lahku, on ka mõistetav, et isa suhtleb emaga nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik ega pea kõigile etteheidetele vastama, mis võiks tekitada asjatult tüli. Isa kirjadest ei saa kolleegiumi hinnangul kuidagi järeldada, et isa oleks seadnud esilpaanile enda huvid ja jätaks lapse huvid tähelepanuta. Isal on õigus ise otsustada, kus ta lapsega viibib ja milliseid tegevusi ette võtab ning ema püüd kõike kontrollida on pigem suhtlemist takistav kui soodustav. Asjaolu, et laps on
  59. detsembril 2017 ja
  60. jaanuaril 2018 haigestunud, ei anna kuidagi alust järeldada, et isa selle põhjustas või et laps ei võiks üldse isaga kohtuda. Eesti kliimas on tavapärane, et lapsed talvel haigestuvad. Ka spetsialistide koostatud arvamused lapse kohta ei anna alust järeldada, et isa ja lapse kohtumised tuleks lapse heaolu arvestades ära jätta. Arvestades vanemate vaidlust lapse hooldusõiguse ja lapsega suhtlemise üle on mõistetav, et laps on mõnevõrra tundlikum ja ärevam. Seetõttu on lapsele parim, kui vanemad tagavad edaspidi lapsele rahuliku ja omavaheliste konfliktide vaba elu. Kuigi üldjuhul eelkooliealised lapsed magavad lõunaund, 7 2-17-3532 on paljudel lastel sellega probleeme, ning lõunased uinumisraskused ei viita sellele, et lapse heaolu arvestades ei võiks ta isaga kohtuda. Õige on aga see, et kumbki vanem peab lapse eripära arvestama ja tagama lapsele vajaliku rutiini.
  61. Ema
  62. juuli
  63. a taotlus kuulata ringkonnakohtus tunnistajatena üle ema valitud psühholoogid, ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud. Ema soovib psühholoogid tunnistajatena üle kuulata, et kohus saaks ülevaate sellest, kuidas mõjutab isa käitumine ja hoiak lapse psüühilist seisundit. Sellest järeldab kolleegium, et ema soovib tõendada, et isa käitumine ohustab lapse heaolu sedavõrd, et isa ei võiks lapsega suhelda isa taotletud viisil ja mahus. Esmalt märgib kolleegium, et psühholoog kui eriteadmistega isik ei saa olla kohtumenetluses tunnistaja ning eriteadmist nõudvate asjaolude selgitamiseks on kohtul õigus küsida menetlusosalise taotlusel TsMS § 293 lg 1 järgi eksperdi arvamust. Ekspertiisitaotlust ei ole ema maa- ega ringkonnakohtule esitanud. Lisaks ei oleks praegusel juhul alust määrata asjas ka ekspertiisi, sest asjas kogutud tõendite alusel ei ole alust arvata, et isa ohustab lapse heaolu ema väidetud viisil.
  64. Põhjendatud ei ole ka ema
  65. juuli
  66. a taotlus vaadata kohtuasi läbi kohtuistungil. Määruskaebus lahendatakse ringkonnakohtus TsMS § 667 lg 3 I lause järgi kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Praeguses asjas ei ole kolleegiumi hinnangul vaja asjas kohtuistungit korraldada.
  67. Neil põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud
  68. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mille kolleegium jätab TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.
  69. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
  70. Vastustaja esitatud menetlusekulude nimekirja järgi on tema määruskaebuse ja esialgse õiguskaitse taotlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 660 eurot. Esindajal kulus kokku 5,5 tundi, sh määruskaebusega tutvumiseks 2 tundi, kliendiga suhtluseks ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamiseks ning tõendite kogumiseks 2 tundi, esialgse õiguskatise määrusega tutvumiseks 0,5 tundi, selle alusel kohtutäiturile avalduse koostamiseks 0,5 tundi ja määruskaebuse esitaja menetluskulude nimekirjale vastuväite koostamiseks 0,5 tundi. Arvestades vastustaja vastuse ja esialgse õiguskaitse taotluse sisu ja mahtu on kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik, v.a menetluskulude nimekirjale vastuväite esitamist puudutavas osas. TsMS § 178 lg 4 ja Riigikohtu praktika järgi ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramisega seotud kulusid (vt nt Riigikohtu
  71. mai
  72. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-17, p 20). 8 2-17-3532 Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 120 eurot (koos käibemaksuga), mis ei ületa advokaadi keskmist tasumäära.
  73. Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 600 eurot (5 tundi × 120 eurot/tund = 600 eurot), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.