mai 2018.a otsus lühimenetluses Süüdistatav Sergei Kostritsõn, isikukood: 35712020073; elukoht: asukoht Tallinna Vangla; kodakondsus: XXX; haridus: XXX; emakeel: vene keel; töökoht: XXX; kriminaalkorras korduvalt karistatud. Kahtlustatavana kinnipidamine alates 12.02.2018.a. Apellatsioonide esitajad Süüdistatav Sergei Kostritsõn ja tema kaitsja Merike Allikmäe RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Sergei Kostritsõni ja tema kaitsja Merike Allikmäe apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata. Määrata Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Sergei Kostritsõnile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 60 (kuuskümmend) eurot, sh käibemaks 10 eurot. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Sergei Kostritsõnilt Eesti Vabariigi kasuks välja 60 (kuuskümmend) eurot. Summa tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: 1 1-18-2793 NDEAEE2X) või DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Summa tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav saadetavas makseinfos. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS: 1. Sergei Kostritsõni on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema isikuna, keda karistati Harju Maakohtu 27.04.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-3076
lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, jätkas varguste toime panemist süstemaatiliselt ja uuesti ajavahemikul 25.06.2017 kella 20.00 kuni 04.07.2017 kell 02.20 tungis välisukse klaasi eemaldamise teel sisse Rapla maakonnas Kohila vallas Aesapa alevikus XXX asuvasse suvilasse ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt kannatanule OV’le kuuluvat vara kokku väärtuses 305 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, jätkas varguste toime panemist süstemaatiliselt ja uuesti ajavahemikul 01.07.2017 kella 12.00 kuni 04.07.2017 kell 02.00 tungis lukustamata ukse avamise teel sisse Rapla maakonnas Kohila vallas Aespa alevikus XXX asuva suvila kõrvalhoonesse ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt kannatanule VB’ile kuuluvat vara kokku väärtuses 250 eurot, jalgratas Giant. Samuti tema, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, jätkas varguste toime panemist süstemaatiliselt ja uuesti ööl vastu 03.07.2017 täpselt tuvastamata kellaajal tungis ukseluku lõhkumise teel sisse Rapla maakonnas Kohila vallas Aespa alevikus XXX asuvasse suvilasse ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt kannatanule VS’le kuuluvat vara kokku väärtuses 78,50 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, jätkas varguste toime panemist süstemaatiliselt ja uuesti kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal ajavahemikus 22.05.2017 kuni 10.06.2017 tungis välisukse lõhkumise teel sisse Ida-Virumaal Lohusuu vallas Vilusi külas asuvasse XXX tallu ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt kannatanule MK’ile kuuluvat vara kokku väärtuses 300 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, jätkas varguste toime panemist süstemaatiliselt ja uuesti ööl vastu 11.06.2017 kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kellaajal tungis lukustamata akna avamise teel sisse Ida-Virumaal Iisaku vallas Kauksi külas asuvasse XXX tallu ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt kannatanule IS’ile kuuluvad plätud, mis on väärtusetud. Samuti kogus köögilaual asuvasse ja talle kuuluvasse spordikotti Adidas erinevatest ruumidest kannatanule IS’ile kuuluvat vara kokku väärtuses 451,50 eurot, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna kannatanu tuli koju. Samuti tema, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, jätkas varguste toime panemist süstemaatiliselt ja uuesti ajavahemikul 12.10.2017 kell 07.15 kuni 13.10.2017 kell 11.00 tungis ukselengi lõhkumise teel sisse Kernu vallas Kaasiku külas XXX asuvasse majja ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt kannatanutele VD’ile ja JL’ele kuuluvat vara kokku väärtuses 2357 eurot. 2 1-18-2793 Samuti tema, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, jätkas varguste toime panemist süstemaatiliselt ja uuesti ajavahemikul 15.01.2018 kella 17.00-st kuni 12.02.2018 tungis rõduukse lõhkumise teel sisse Harju Maakonnas Saue vallas Kaasiku külas XXX asuvasse majja ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt kannatanule ER’le kuuluvat vara kokku väärtuses 7535,31 eurot ning Sergei Kostritsõn tekitas varguse ja lõhkumisega kannatanule ER varalist kahju summas 520 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, jätkas varguste toime panemist süstemaatiliselt ja uuesti 12.02.2018 ajavahemikus kell 08.00-18.00 tungis ukse avamise teel sisse Saue vallas Kibuna külas XXX asuvasse majja ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kogus elutoa põrandal asuvasse ja talle kuuluvasse spordikotti erinevatest ruumidest kannatanule AL’le kuuluvat vara kokku väärtuses 654 eurot. Sergei Kostritsõn isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o.
Samuti süüdistatakse Sergei Kostritsõn’i selles, et tema 12.02.2018 ajavahemikul kella 18.00 kuni kell 23.10 ukse avamise teel tungis ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt Kernu vallas XXX asuvasse kannatanule SS’ile kuuluvasse suvilasse, st. tungis elamiseks kasutatavasse ruumi, kus 12.02.2018 kell 23.10 Sergei Kostritsõn peeti politsei poolt kinni. Sergei Kostritsõn pani toime valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimise, s.o
MAAKOHTU OTSUS: 2. Harju Maakohus tunnistas Sergei Kostritsõni süüdi
lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõistis talle karistuseks 4 aasta 6 kuud vangistust. Sergei Kostritsõn tunnistati süüdi
lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust.
lg 1 kohaselt arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti 12.02.
lg 2 p 8, § 266 lg 2 p 1 järgi ning mõista lõplikuks karistuseks kaks aastat vangistust. 3.1 Süüdistatav märgib, et algselt tunnistas end süüdi osaliselt, kuid kohtus tunnistas end süüdi täielikult. Kohus toetas prokuröri positsiooni karistuse osas ja mõistis liiga range karistuse. Prokurör küsis ranget karistust lähtudes politsei poolsest ähvardusest. Kohus ei arvestanud, et tegi koostööd politseiga ning on olnud väga kasulik politseile teisest asjades. Saab aru, et vargus ei ole õige tegu ja tekitas inimestele kahju, kuid tal ei ole võimalk asuda ametlikult tööle, kuna keegi ei soovi teda tööle võtta. Samas peab võtma ravimeid ja varastas selleks, et elada. Leiab, et kaks aastat vangistust on piisav karistus toimepandu eest. 3 1-18-2793 3.2 Kaitsja leiab, et süüdistatav Sergei Kostritsõn tunnistas ennast osaliselt süüdi ning seega on võimalik teda karistada lühemaajalise vangistusega. Süüdistatav soovib otsuse vaidlustamist, sest ta ei ole nõus kohtu poolt mõistetud karistusega. Sergei Kostritsõn leiab, et mõistetud karistus ei vasta tema isikule ega kuriteo raskusele, kuigi antud asjas on vastutust kergendavad asjaolud ning osaliselt on kannatanutele tagastatud nende esemed. Antud asjas vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Sergei Kostritsõn on suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama ning ta ei nõustu niivõrd pika reaalse vangistusega, sest s.o mõistetud sanktsiooni keskmisest määrast pikem. Sergei Kostritsõni poolt enda süüdi tunnistamine väljendab tema suhtumist toimepandud teosse. Sergei Kostritsõn ei õigusta oma käitumist ega püüa vabaneda vastutusest. Sergei Kostritsõni on korduvalt karistatud varguste süstemaatilise toimepanemise eest, kuid ta soovis oma elu muuta ning enne vahistamist leidis ta võimaluse elada Lootuse külas Järvakandi keskuses, kuid ta ei ole jõudnud lihtsalt kohale. Sergei Kostritsõn on seisukohal, et mõistetud karistuse liik reaalse vangistuse näol võib olla õigustatud, kuid on veendunud, et tema puhul täidaks karistuse eesmärke ka lühemaajalisem vangistus. Ta on oma süüd puhtsüdamlikult kahetsenud, sest juba kohtuistungi ajaks tegi ta omad järeldused ning tunnistas oma süüd täielikult. Omades väheseid rahalisi vahendeid soovib Sergei Kostritsõn edaspidi elada seadusekuulekalt. Sergei Kostritsõn püüdis alustada seadusekuulekat elu kuid elukoha puudumisest tingitud ebakindlus ja toimetuleku pinged on põhjused, mis on avaldanud mõju tema eluviisile ja tervislikule seisundile. 3.3 Kaitsja leiab, et tõendatud ei ole süüdistatava süü kannatanu MK episoodis ajavahemikul 22.05.-10.06.2017 Vilusi külas XXX talus, samas leiab, et juhul kui on tõendatud on süüdistatava süü väike, kannatanu IS episood ajavahemikul 10.06.-11.06.2017 Kauksi külas XXX ja kannatanu VD episood ajavahemikul 12.10.-13.10.2017 Kaasiku külas XXX. Osaliselt on tõendatud kannatanu ER episood ajavahemikul 15.01.-12.02.2017 Kaasiku külas XXX. 3.4 Kaitsja viitab KrMS § 339 p 8 rikkumisele, mille kohaselt peavad kohtuotsuse resiolutiivosa järeldused vastama tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. KANNATANU SEISUKOHT JA VASTUVÄITED KrMS § 322 lg 3 ALUSEL:
lg 2 p 8, 9, § 266 lg 2 p 1 järgi ning kohtuotsuse resolutiivosa ka sellist järeldust kajastab, kuna Sergei Kostritsõn on temale inkrimineeritud kuritegudes süüdi mõistetud. Kolleegium leiab üheselt, et kui kohtuotsuse resolutiivosa on loogilises kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega, ei saa rääkida KrMS § 339 lg 1 p 8 toodud menetlusõiguse olulisest rikkumisest. 6.3 Kuigi süüdistatav enda apellatsioonis süüd ei vaidlusta, vaid just kinnitab enda süüdiolekut temale inkrimineeritud kuritegudes, on kaitsja enda apellatsioonis osundanud, et kolmes episoodis ei ole süüdistatav süü tõendatud ning ühes episoodis on süü tõendatud osaliselt. Seejuures ei taotle kaitsja süüdistatava õigeksmõistmist nende episoodides. Lisaks ei ole kaitsja järjekindel süüdistatava süü tunnistamise osas, kuivõrd kaitsja on märkinud, et süüdistatav tunnistas end süüdi osaliselt ja samas asunud seisukohale, et süüdistatav tunnistas end süüdi täielikult. Kaitsja jätab tähelepanuta, et maakohtus toimunud kohtuistungil tunnistas süüdistatav enda temale inkrimineeritud kuritegudes süüdi täielikult (kd 5 lk 46). Ka ei ole võimalik kaitsja seisukohta sisuliselt hinnata osas, mis puudutab kaitsja taotlust süüdistatava süüdi tunnistamiseks
lg 2 p 8 järgi, kuna mingeid argumente ja põhjendusi apellatsioonis selles osas esitatud ei ole ning seda ei ole püütud ka tõenditega siduda või põhjendada. Ringkonnakohus leiab, et sellised kaitsja seisukohad on täielikult vastuolulised, paljasõnalised ja ainetud ning ilmselgelt põhjendamatud. 6.4 Maakohus on Sergei Kostritsõni süüküsimuse otsustamisel temale inkrimineeritud kuritegudes arvestanud süüdistatava süü täielikku omaksvõttu kohtuistungil, kuid maakohus ei ole rajanud süüdimõistvat kohtuotsust üksnes sellele, et süüdistatav end kohtuistungil süüdi 5 1-18-2793 tunnistas, vaid maakohus on üksikasjalikult andnud hinnangu kohtueelsel uurimisel kogutud ja maakohtus avaldatud ja uuritud tõenditele. Seega kaitsja üldsõnalisi, vastuolulisi ja nappe argumente ei pea ringkonnakohus asjakohaseks ning jätab need edasiselt tähelepanu alt välja. Maakohus on otsuses kõiki oma seisukohti põhjendanud, need põhjendused hõlmavad kõiki koosseisu seisukohast olulisi asjaolusid. Maakohtu põhjendused varguse ja omavolilise sissetungi koosseisu tuvastamisel vastavad väljakujunenud kohtupraktikale, mida ringkonnakohus ei pea otstarbekaks revideerima asuda. 7. Kolleegium leiab üksmeelselt, et kaitsja ja süüdistatava apellatsioonides toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega Sergei Kostritsõnile lühemaajalise vangistuse mõistmiseks.
lg 2 p 8, 9 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus on Sergei Kostritsõni karistanud 4 aastase 6 kuulise vangistusega, seega maakohtu poolt mõistetud karistus jääb sanktsiooni ülemmäära lähedale. Käesoleval juhul ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendatavate ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. 7.1 Maakohus ei ole arvestanud süüdistatava Sergei Kostritsõni kahetsust karistust kergendava asjaoluna
Kolleegium asub seisukohale, et siiras kahetsus tähendab seda, et isik on oma teo taunitavust mõistnud ja püüab sarnast käitumist edaspidi vältida. Samas on Sergei Kostritsõn jätkanud temale väljakujunenud kuritegelikku käitumist. Kuna karistust kergendav asjaolu ei ole mitte kahetsuse avaldamine, vaid just puhtsüdamlik kahetsus, peabki kohus alati hindama, kas avaldatud kahetsus on puhtsüdamlik, s.o, kas on alust uskuda, et isik siiralt kahetseb oma tegu. Kuigi asjaolu, et isik on varem korduvalt samalaadseid kuritegusid toime pannud, ei välista automaatselt kahetsuse puhtsüdamlikkust (vt Riigikohtu 11.09.2007. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-33-07), sunnib taoline kuritegude süstemaatiline toimepanemine Sergei Kostritsõni poolt tõsiselt kaaluma, kas avaldatud kahetsus on ikka siiras. Kolleegiumil ei kujunenud veendumust, et Sergei Kostritsõni puhtsüdamlikult oma tegu kahetseb, mistõttu maakohtu poolt tähelepanuta jäetud
loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Varastatud esemete kannatanule tagastamine ei sõltunud ilmselgelt Sergei Kostritsõni tahtest, mistõttu ei ole asjakohane arvestada seda karistust kergendava asjaoluna. 7.2 Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt rõhutanud oma lahendites (nt nr 3-1-1-7612; 3-1-1-58-13), et kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb hinnata tema süüd reeglina suureks. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava käitumises tuvastatud varguse (
) kaks kvalifitseerivat tunnust, s.o sissetungimisega (p 8) ja süstemaatilisus (p 9), mistõttu on Sergei Kostritsõni süü keskmisest oluliselt suurem. Samuti võivad süü suurust iseloomustada isiku koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus. Neid kõiki põhimõtteid on maakohus järginud. 7.3 Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda 6 1-18-2793 vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Karistuse mõistmisel Sergei Kostritsõnile ei saa kuidagi mööda vaadata faktist, et Sergei Kostritsõni pani talle osad inkrimineeritud kuriteod
lg 2 p 8, 9 järgi toime lühikese ajavahemiku jooksul peale eelmise karistuse kandmiselt vabanemist ning süüdistus on esitatud kokku kaheksas varguses. Lisaks ei ole tekitatud tagajärg ehk kahju suurus väike. Seega on maakohus õigesti arvestanud süü suuruse tuvastamisel ka tekitatud kahju suurust. Sellises käitumises väljendub kolleegiumi hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et Sergei Kostritsõn ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuse tähendusest ning eelnev karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Arvestades asjaolu, et Sergei Kostritsõni karistusandmed eelmiste kuritegude kohta ei ole registrist kustutatud, siis oli maakohus õigustatud võtma aluseks need andmed Sergei Kostritsõnile mõistetava karistuse individualiseerimisel eripreventiivses tähenduses. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud oma lahendites nr 3-1-1-13-11 p 9.1; 3-1-176-12 p 10, et isiku teos väljenduv ükskõiksus ja lugupidamatus õiguskorra ning selle õigushüvedena kaitstavate põhiväärtuste suhtes on eelduseks tema suhtes preventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt range karistuse mõistmiseks. Kolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus
MS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu. Apellatsioonimenetluse kulu on Sergei Kostritsõnile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. Sergei Kostritsõni kaitsja Merike Allikmäe esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal kohtuotsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks kokku 2 tundi. Seega on apellatsioonimenetluse kulud 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot. Riigi õigusabi osutamise korral on kaitsja kohustatud RÕS § 22 lg-st 1 p 4 tulenevalt esitama põhjendused riigi õigusabi osutamisel kulutatud aja, tehtud toimingute ja kantud kulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohta. Sama paragrahvi lg-st 7 nähtub riigi õigusabi andmise otsustanud menetleja kohustus kontrollida advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrata advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aeg, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud, riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva tasu põhjendatud suurus ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalike kulude suurus. 8.1 KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks üksnes määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta kaitsja töö mahtu ja kvaliteeti. Kaitsja on esitanud apellatsiooni, mis oma sisult on osaliselt vastuoluline, paljasõnaline ja ainetu. Seega arvestades kaitsja töö kvaliteeti, ei saa selle eest tasu maksmist pidada KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes põhjendatuks ja vajalikuks, mistõttu puudub alus kogu märgitud kulu kaitsjale hüvitada. Kolleegiumi taoline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsustega nt nr 3-1-1-72-10 p 18; 3-1-1-99-11. 8.2 Kolleegium peab põhjendatud summaks 50 eurot, millele lisandub käibemaks 10 eurot ning Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe kasuks tuleb välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 60 eurot. Antud summa tuleb Sergei Kostritsõnilt riigi kasuks välja mõista, kuivõrd menetluskulud jäävad selle isiku kanda, kellel huvides on apellatsioon esitatud. 7 1-18-2793 9. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselgelt põhjendamatud ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.